Reaali Poiss 90 ehk kuidas me üks päev kõik oma kooli ajaloo üle väga väga uhked olime

13. novembril tähistasime Vabadussõjas langenud õpetajate ja õpilaste mälestussamba ehk Reaali Poisi 90. aastapäeva. Hommikul oli lühendatult kolm tundi ning siis kogunesime Poisi juurde, kus toimus tseremoonia. Kohal olid ka J. Westholmi ja GAGi esindus, Eesti toonaste liitlaste suursaadikud, linnajuhid, vilistlased ja skautide esindajad. Pärast tseremooniat suundusime staadionile, kus sai sõdurisuppi, moosipalli ja sooja teed. Olime esimesed, kes sööma jõudsid (kuna oleme ju abituurium ja saime esimesena pudireas lahkuda-midagigi positiivset kaheteistkümnendas klassis), ning suurem osa laudadest, mida niigi oli vähe, said meie klassi poolt okupeeritud. Kuna papist kausid ei olnud kõige paremad, oli staadion hiljem mõnusalt supiloike täis. Aulas oli aga võimalus näha Vabadussõja-aegsete relvade näitust. Sai relvi katsuda ja rasket kiivrit pähe proovida. Kell 12 algas Solarises Apollo kinos ajalookonverents. Seal esinesid mitmed meie kooli õpilased ning samuti üks GAGist ja J. Westholmist. Meie klassist esines Johanna, kes rääkis Vabadussõja mälestusmärkidest (väga hea esitlus oli :D). Esitluste vahepeal esinesid paari lauluga meie lennu poisid, Reimannid neid akordionitel saatmas. Konverents lõppes uhkelt Reaali hümni ja hüüuga.


Eksklusiivne pilt peaproovist Saku saalis. Esiplaanil võib märgata 500(!) punast, kerge tumedama varjundiga pehmet tooli, mis sümboliseerivad higi, verd ja pisaraid, mida poisid oma kolme laulu harjutamisse valasid. Tagaplaan on pisut kirjum. Parasjagu laulavad noormehed Reaali hümni, teravam silm märkab ka Piret Otsat, kes võibolla tegeleb parajal hetkel poiste peale karjumisega. Suures plaanis on näha hiigelsuurt kinoekraani, millel kujutatud ühte tüdrukut ja ühte poissi ehk maa tuleb täita lastega. Teose taha jäävad väga närvilised esinejad, kes üldse aru ei saa, mis nad sellise rahva ees üldse kunagi nõus rääkima olid… Tervitusi õpetaja Maarja Kellale 🙂

Ma ju ütlesin, et saal oli suur.. Tagasisidena võiks paluda juhtkonnal järgmise kümne aasta pärast valida mõni toimumiskoht vähem mugavate istekohtadega, näiteks amfiteater või A.Le.Coq Arena või midagi taolist. Aga vähemalt sai mõni oma unetud ööd järele magada…

Fototõestus sellest, et meie klass reaalselt ka päevast osa võttis ehk leia pildilt Uku.

 

PS: soovime siiralt vabandada, et seekordses postituses osaliselt kooli ametlikke pilte kasutasime. Lubame naaseda originaalsete piltidega niipea, kui võimalik.

Kommenteerimine on keelatud.