131c

Johanna Maria Uuspõld ja Triinu Johanna Lume

Analüüsisime ja võrdlesime nelja veebiajakirjanduse portaali: err.ee, postimees.ee, ohtuleht.ee ja elu24.ee.

Kõige uudisväärtuslikumad uudised on Eesti Rahvusringhäälingu portaalis. Järgmisena tulevad Postimehe ja seejärel õhtulehe ja elu24 uudised, mis on pigem kollase ajakirjanduse esindajad. Õhtulehes leidub palju pseudouudiseid, aga on ka kvaliteetseid. Elu24-s esineb aga ainult pseudo- ja kõmu-uudiseid.

Veebilehe uudiväärtuslikkust saab hinnata tema tähtsaima uudise järgi, mis on lehel esimene. Eesti Rahvusringhäälingu lehel on näiteks hetkel olulisim järgmine uudis: Aaviksoo: Eesti koolides jäävad talendid vajaliku tähelepanuta. Postimehe portaalis aga: Valitsuse tagandamine kukkus Ukrainas läbi. Mõlemad on aktuaalsed uudised. Seevastu Õhtulehe esimene uudis on Sõnajalad püstitavad Saaremaale Baltimaade suurima tuulegeneraatori, mis on tüüpiline näide pseudouudisest, kuna kirjutatakse mõttetust teost kuulsustega seoses. Elu24 esiuudiseks on persoonilugu Anni Arrost: Anni Arro: mul on juba pikalt elukaaslane, ta on lihtsalt üks väga-väga tore inimene.

ERR-i veebilehe disain on lihtne ja silmale meeldiv vaadata. Reklaamid puuduvad ja pildid on paraja suurusega. Postimehe lehe äärel on paar suurt reklaami ja artikleid illustreeriv materjal on suurema mahuga, kuid mitte häiriv. Õhtulehe portaali kujundus on segane ja reklaami täis. Elu24 veebileht on kõige värvilisem ja kirjum, liikuvad reklaamid on väga häirivad ja pildid on ülisuured ja neid on üleliia palju.

Kokkuvõttes võime öelda, et piir kvaliteet- ja kollase ajakirjanduse vahel on tõesti veebiajakirjanduses märgatavam kui paberväljaannetes. Err.ee on kvaliteetne uudisteallikas, kuid Postimees kaldub pigem tabloidajakirjanduse poole. Lehel keskendutakse artiklite visualiseerimisele ja lood on lühemad kui ajalehes.

Õrn piir kvaliteet- ja kõmuajakirjanduse vahel

Tänapäeval leidub internetis väga mitmete eesmärkidega väljaandeid. Võidakse keskenduda ühesugustele teemadele, aga erinevate eesmärkidega portaalid kajastavad sündmusi enda vaatepunktist lähtudes. Raske on öelda kas ja kui palju on uudiste kirjutamisel sisu kallutatud, aga sellele saab anda hinnangu kui võrrelda mõningaid ajakirjanduslikke väljaandeid internetis.

Avades Eesti Rahvusringhäälingu kodulehe näeme neutraalsetes toonides korrapäraselt paigutatud uudiseid, mis on tähtsuse alusel välja toodud. Uudised on kvaliteetsed. See tähendab seda, et arvamust avaldavad antud valdkondade spetsialistid ja käsitletavad teemad on eluliselt olulised ning aktuaalsed. Täna on tähtsaks teemaks Eesti õpilaste haridus võrdluses teiste maailma riikidega. Saabusid ülemaailmse PISA testi tulemused, kus võrreldi erinevate maailma riikide 15-aastase õpilaste teadmisi ja oskusi  kolmes erinevas valdkonnas (Roon 2013). Uudise olulisus ja aktuaalsus seisneb selles, et kas ja kuidas mõjutavad Eestis tehtavad haridusreformid õpilaste konkurentsivõimelisust teiste maailma riikide õpilastega. Sellega seoses on tekkinud arutelu, kuidas muuta ka väikestes koolides õppimisvõimalused samaväärseks suurlinnakoolidega. Kardetakse, et kaotsi on läinud talente kehva haridus- ja regionaalpoliitika tõttu.

Tehes lahti ka Postimehe uudisteportaali märkame koheselt vilkuvaid reklaame. Esikohale on tõstetud haridus ning sealt leiame olulise PISA testi tulemustega seotud uudise. Samas on Postimehe lugejatele esile tõstetud ka pseudouudis, mis räägib maniküüri kahjustavatest omadustest küüntele. See võib muidugi olla omamoodi reklaam, kuna portaal Elu24 on seotud Postimehega ning antud uudisele klikkides jõuamegi eelmainitud veebilehele, kuid selliseid ebaolulisi uudiseid leiab sellegipoolest Postimehe kodulehel rõhutatuna.

Järgmine uudisteportaal, mille avasime, oli Õhtuleht. Taaskord torkasid esimesena silma reklaamid. Vaadates silmadega üle pool veebiportaalist, ei märka me ühtegi PISA uuringutega seostuvat artiklit. Õhtulehes on kajastatud mõningaid hetkel olulisi teemasid Eestist ja maailmast (tulevane kultuuriminister, Kiievis toimuv), kuid neid on mainitud põgusalt ning vähe informeerivalt. Ülekaalus on pseudouudised (Naised, tahate oma mehe seksiisu vähendada? Aga palun, siit 7 kindlat võimalust!) ning kõmuuudised (Cristiano Ronaldo: Blatter vassib, mul polegi telefoni). Leiame ka, et Õhtulehe veebiportaalist on raske lugeda olulisi ühiskonnasündmusi kajastavaid artikleid, kuna olulisemaks on portaali kujundamisel peetud kõmuuudiste rõhutamist. Seejuures leidsime leheküljel ainult ühe artikli, milles kirjutati eelpool mainitud PISA testist. See oli lühike arvamus, et antud testi tulemused on ainult hetkelised ning edaspidi ei saa need nii head olema. (Pajuste 2013)

Üllataval kombel ei torka Elu24 portaali avades silma reklaamid. Need küll eksisteerivad, kuid vähestes kogustes. Esimesena tõmbab pilgu hoopis kõmuuudis, et Paul Walkeri surmaauto ikka ei osalenud võidukihutamises. Sellest portaalist ei leia 3. detsembri seisuga ühtegi Eesti inimesele tõesti olulist uudist. See-eest leidub hulgaliselt lühikesi ja tõmbavate pealkirjadega pseudo- ning kõmuuudiseid (Test vaid naistele: oled sa kartul või apelsin? ja Rita Ora teeb näitlejadebüüdi filmis «Viiskümmend halli varjundit»). Sellelt leheküljelt leiab palju huvitavat ja humoorikat kuid ebaolulist ning väheinformatiivset lugemismaterjali.

Ilmselge näide kvaliteetajakirjandusest on ERR-i uudisteportaal ning näide vastandlikust kõmuajakirjandusest on Elu24. Postimees ja Õhtuleht jäävad aga kahe vahele. Postimehest leiab kindlasti ka kvaliteetajakirjandust, kus arvamust on küsitud oma ala spetsialistidelt ning lehe ülemisse osasse on tõstetud päeva olulisemad teemad. Võib öelda, et Postimees kaldub pigem kvaliteetajakirjanduse poole, kuhu on vahele pandud ka mõningaid kõmuajakirjanduse artikleid. See-eest Õhtuleht kaldub juba pigem kõmuajakirjanduse poolele, kuna ülekaalus on pseudo- ning kõmuuudised ning kvaliteetuudiseid on lehelt raske leida. Kusagil nende kahe lehe vahel jooksebki piir kvaliteet- ning kõmuajakirjanduse vahel, kuna sisuliselt peaksid mõlemad nii Postimees kui Õhtuleht olema päevalehed, kus kajastatakse olulisi sündmusi Eestis ja maailmas.

Roon, M. (2013) Aaviksoo: Eesti koolides jäävad tõelised talendid tähelepanuta. ERR Loetud: http://uudised.err.ee/?06292458 03.12.2013

Pajuste, M. (2013) Meie PISA torn püsib tänu õpetajale. Õhtuleht, Loetud: www.ohtuleht.ee/555964  03.12.2013

tra absull ei koti

Iga päev on erinev kajastatavate uudiste poolest, kuid enamjaolt on kujunenud välja teatud tüüpi uudised, mis on saanud valdavaks. Tänane, 3. detsember ei ole selles suhtes erand. Uudiste kanalid võib rühmitada üldjoones kaheks: kvaliteetseid uudiseid edastavad kanalid ning pseudo- ja kõmuuudiseid edastatavad kanalid.

Kvaliteetuudised

Kvaliteetsete uudiste edastajate eesotsas on kindlalt Eesti Rahvusringhäälingu portaal err.ee. Kuna tegemist o riikliku portaaliga, ei saa see edastada kallutatud uudiseid, rääkimata pseudouudistest ja kõmuuudistest. Tänasteks peamisteks uudisteks err.ee ’s on: „Aaviksoo: Eesti koolides jäävad talendid vajaliku tähelepanuta“, „Eesti õpilaste PISA-testi tulemus paranes, Aasia riigid juhivad“ ja „Ukraina valitsuse umbusaldamine ei leidnud parlamendis toetust“.

Üsna kvaliteetseid uudiseid edastab ka Postimees, kuid võrreldes Rahvusringhäälingu edastatavate uudistega, kohtab ka mõningaid kõmu või pseudo poole kalduvaid uudiseid. Postimees.ee tänased tähtsamad teemad ühtisid siiski enamjaolt err.ee omadeaga.

Ukrainas toimuv on meie arvates väga ebameeldiv. Kohalik olukord on kontrolli alt väljunud ning tuleks võimalikult kiiresti stabiliseerida. PISA testide tulemuste üle on meil väga hea meel, sest Eesti on võrreldes eelise aastaga tõusnud mitme koha võrra maailma üldises edetabelis, hoides suurepärast kõrget kohta esikümne piirimail.

Tabloiduudised

Tabloidajakirjanduses domineerivad SL Õhtuleht ja ELU24. Sealsed uudised on inimeste seas populaarsed oma lihtsuse ja emotsionaalsuse poolest. Uudsed on tehtud väga lihtsaltest, samas aga mõtetutest ja mitte midagi ütlevatest teemadest. Sellised, tänased põhiteemad elu24.ee lehel olid näiteks: „Anni Arro: mul on juba pikalt elukaaslane, ta on lihtsalt üks väga-väga tore inimene“, „Paul Walkeri kallim on mehe ootamatust surmast šokis“ ja „Video! David Beckhami uueks kireks on mootorrattad?“

Õhtuleht.ee peamised teemad täna olid: „Endla teatri endine näitleja Margus Oopkaup võttis kahe kuuga juurde 37 kilo“ ja „Juuksur kasutas hertsoginnat ära“. Nendes uudislõikudest (kui neid üldse uudisteks nimetada saab) ei omanda inimesed mingit uut informatsiooni, mis on uudiste põhiülesanne. Seega on sellist tüüpi, pseudo- ja kõmuuudiste ainus eesmärk inimesi lugema ahvatleda ja sellega raha teenida.

Väga paljud meist soovivad teada sellest, mis toimub väljaspool maailme. Iga veidigi haritum inimene huvitub pigem korralikust ja kvaliteetsest uudisest, mis peaks peale uudishimu rahuldamise maailmas toimuva vastu ka pakkuma selle lugejale esteetilist naudingut. Meile jääb aga arusaamatuks, mis mõnu saavad inimesed lugedes ebamäärase sisuga pseudouudiseid.

Pseudo-ja kõmuuudiste pealetung

„Hõissa-hõissa! Ronaldo trussikud nüüd ka Eestis müügil!“.  Kas tõesti on see päeva loetuim uudis Õhtulehe veebiväljaandes? Kahjuks küll. Tänase päeva veebiväljaandeid jälgides peab tõdema, et kõigis, väljaarvatud riiklikus err`i veebiväljaandes, leidub nii pseudo-kui ka kõmuuudiseid.  Koolitunnis sisendatud arvamusele, et lugemiskõlbulikuks kõmu- ja pseudouudiseid pidada ei saa, tekib veebiväljaandeid vaadates teatav vastuolu, kas siis lugemiskõlbulikku materjali polegi. Kui jälgida Õhtulehe ja Elu24 veebiväljaandeid, siis vaatab vastu olukord, kust uudistekünnis koosneb peamiselt kõmust ja pseudoprobleemidest, nt „Slaavi kaunitar Babulja kuldpuuris“ või  „Juuksur kasutas hertsoginna Catherine`i ära“. Paratamatult tekib küsimus, miks siis nii? Kas rahvast tõesti huvitab vaid kõmu ja kläts, kas tõesti on tähtis teada, mida keegi eile kuskil kellegagi sõi?

Meedia on muutumas aina pealiskaudsemaks ja lihtsakoelisemaks, seda samuti on muutumas ka inimeste mõttemaailm. Kumb on kumma tinginud, on vaatepunkti küsimus, kuid tähtis on hoopis selle tagajärjed.  Alustades tulevaste põlvkondade suutmatusega lugeda pikki ning sisutihedaid artikleid, lõpetades inimkonna üldise intelligentsuse langusega.  Kust algab siis probleem? Eks ikka iseendast. Esmalt peab inimeses tekkima huvi ja harjumus olla teadlik enda ümber toimuvaga. Järgnevalt peaks inimene oskama eristada vajalikku mittevajalikust, nt kvaliteetajakirjandust tabloidajakirjandusest. Kuid ei piisab vaid inimesest endast. Lugedes nüüdseks endise kultuuriministri Rein Langi lahkumiskirja parlamendile, siis peab nõustuma, et inimeste vaatepilti on ajakirjanikud ja suhtekorraldajad liigselt mõjutama hakanud. Vaadates tänast Postimehe veebiväljaannet  süvenenumalt, on tunne justkui ajakirjanikud suruksid inimestele peale kõmu. Miks muidu on seltskonnaalaste artiklite pealkirjad erkpunase ja paksu fondiga, samas päevakajalised sündmused halli ja imepeene fondiga? Kurvaks teeb ka mõte, et igivana ja auväärne ajaleht Postimees kajastab  raha-ja populaarsushimus pseudo-ja kõmuuudiseid. Nõnda on tehtud teadlikult inimesele raskeks vajaliku informatsiooni kätte saamine ebavajalikust.

Ei saa panna pahaks tänapäeva inimesele, et ta on huvitatud kõmust ja seltskonnaelust rohkem kui tegelikkust maailmast. Lugejale tehakse aina raskemaks  leida seda vajalikku infot ebavajalikust, mida iga päev aina rohkem kuhjub. Samas turuvõitluses on väljaanded sunnitud tegema selliseid otsuseid, et väljaanne üldse ellu jääks. Neis tingimustes jäävad kvaliteetse uudise edastajatakse vaid riiklikud kanalid, millel on riigi toetus. Seega on kogu skeem üks suur nõiaring, millel paraku ei ole enam väljapääsu ning mis iga aastaga suureneb ja suureneb.

Hanna Reti Tõnisson
Laura Toomlaid

Uudistevoogude hinnang 3. detsembril Iga päev tulevad alati uued uudised, kuid enamasti on internetiportaalidel kujunevad välja teatud tüüpi uudised, mida nad edastavad. 3. detsembril on välja tulnud väga erinevaid uudiseid. Kuid sõltuvalt kanalist on need suurema või väiksema uudisväärtusega ning saab eristada ka pseudo- ja kõmuuudiseid. Üldiselt võib rühmitada ajakirjandust kvaliteet- ja tabloidajakirjanduseks. Viimase puhul on suurem osa pseudo- ja kõmu-uudistel. Kvaliteetajakirjanduse portaaliks võib lugeda kanalit err.ee. Tänasteks peamiseks uudisteks on „Aaviksoo: Eesti koolides jäävad talendid vajaliku tähelepanuta“ ja „Eesti õpilaste PISA-testi tulemus paranes, Aasia riigid juhivad“. Lood on pikad ja neid räägivad eksperdid, pilte on vähem ja infot põhjalikult. Teemad on aktuaalsed, kajastavad ühiskondlikke probleeme. Ka Postimehes on täna kirjutatud samadest teemadest: „PISA uuring: Eesti koolilapsed loodusteadustes Euroopa esimesed“, „Aaviksoo: koolide tasemeerinevused on liiga suured“ ja „Valitsuse tagandamine kukkus Ukrainas läbi“. Jällegi on uudised põhjalikud ja puudutavad suuremat rahvahulka. Õhtulehes on aga vähem aktuaalsed uudised, rohkem esineb persoonilugusid, palju on ka pinnapealsust. Õhtulehte nimetatakse ka kollaseks ajakirjanduseks, uudisväärtus on üsna väike. Tänane uudis on nt „Evelin Ilves: mittenakkushaiguste ohjeldamiseks on vaja meie kõigi, ka tootjate, ühist vastutust“. See lugu ei ole eksperdi kirjutatud vaid lihtsalt tähtsa ühiskonnategelase arvamus. Meelelahutusuudiste portaalis elu24 võtab suurema uudispinna täna Paul Walkeri surm. Järelikult ei ole see kuigi kvaliteetne portaal, sest persoonilugude eelistamist on hästi märgata. Kõige kvaliteetsem uudisteportaal on err.ee, samuti võib usaldusväärseks pidada ka Postimeest. Vähem kvaliteetsed ning pigem meelelahutust pakkuvad uudised on Õhtulehes ja portaalis elu24.

Uudised 3. detsembril 2013

Eeskujulike kodanikena avame nelja erineva veebiajakirjanduse väljaande- ERRi, Postimehe, Õhtulehe ja Elu24 leheküljed. Esimeselt leheküljelt leiame esimese uudisena haridusministri arvamuse- Aaviksoo: Eesti koolides jäävad talendid vajaliku tähelepanuta. Postimehe veebiväljaandest leiame pildi ja uudistevaliku Ukraina valitsusvastaste rahutuste kohta. Õhtulehelt torkab kohe silma pilt priskest meesterahvast ja selle all olev jäme kiri: Endla teatri endine näitleja Margus Oopkaup võttis kahe kuuga juurde 37 kilo. Elu24 pakub esiuudiseks eraelulise paljastuse- Anni Arro: mul on juba pikalt elukaaslane, ta on lihtsalt üks väga-väga tore inimene.

Vaid esimesi pealkirju vaadates võib teha järeldused- Õhtuleht ja Elu24 on ilmselgelt kõmulisemad kui ülejäänud kaks, pealkirja lahti klikates selgub, et „aina hullemaks läheb“. Oopkaupa puudutava uudise pealkiri osutub eksitavaks- mehe kehakaal tõusis raske haiguse tõttu, Elu24 on tekitanud Anni Arro igapäevaelust pseudouudise. Elu24 lehekülge allapoole kerides leiame veel hulganisti rohkem ja vähem sisutühjasid ning naeruväärseid pealkirju, näiteks: STAAR/ Habemega naine võtab Eestist kaasa liitrite viisi Vana Tallinnat. Tihedad uudised on saate „Su nägu kõlab tuttavalt“ teemal- selge müüdavate lugude kordamise võte. Lood on kogu leheküljel pinnapealsed ning lühikesed.

Õhtuleht ja Elu24 muudavad oma värvide, suurte pealkirjade, piltide ja liikuvate reklaamidega kogu (olulise) jälgimise keeruliseks ja hajutavad tähelepanu. Õhtulehe jälgimisel kordub Elu24-ga sarnane- peamiselt pseudouudised prominentide eraelust. Esimese asjaliku uudise leidmiseks tuli hiirerullikut kuus korda liigutada.

Postimehe veebiväljaandes näeme, et eespool on olulised uudised, alla kerides hakkavad olulised ja vähemolulised lood, reklaamid, lingid, viited läbisegi vahelduma- olulise eristamine muutub keerulisemaks.

ERRi üldpilt on pärast eelmiste lehekülgede vaatamist ootamatult rahulik. Kõmuuudised on selgelt olulisest eraldatud ja ka teised uudised teema järgi süstematiseeritud.

Kui tahame ka edaspidi eeskujulikud kodanikud olla, siis oleks mõistlik jälgida päevakohaseid uudiseid ERRist või Postimehest, kuid mis seal salata, aeg-ajalt tahame siiski ka ju kõmuuudistele pilgu peale visata.

08.11.2013

12. klass sai pidulikult aktusel oma viimase Reaalkooli sümboli: rinnamärgi. Meie ülesanne oli märgisaajatele särasilmi plaksutada ja toimuvat tähelepanelikult jälgida, et abituriendina üritusest natukenegi selgem pilt oleks. Õhtul toimus pidulik tantsuõhtu.

Ran

30.09.2013

Tallinna Reaalkool sai 132. aastaseks. Tähistasime traditsiooniliselt kooki nosides. Suur suur aitäh Annelale ja Johannale imemaitsva tordi eest!

Ran

02.09.2013

Spordipäev

Poistel oli 100m ja 2000m jooks ning kuulitõuge. Tüdrukutel 100m ja 500m jooks ning pallivise. 10x100m teatejooksus saavutasime 2. koha.

Ran