Muda versus magamine
Klassikaline laupäevaidüll koosneb mitte midagi tegemisest. Ilmakodanik tõuseb hilja, soovitatavalt nii ühe ja kahe vahel pärastlõunal, paneb kohvi tõmbama, haarab postkastist uue päevalehe ja istub verandal asuvale kiiktoolile linnulaulu ja päikest nautima. Ülejäänud päeva loeb ta raamatut või vaatab televiisorit.
Minu idüll on aga vastupidine. Hommikul on äratus kaheksa paiku, ruttu riidesse ja puder kõhtu. Ees ootab mõnetunnine sõit Lõuna-Eesti metsiku võsa poole, et haarata stardiämbrist kaart ja vedada end selle ning kompassi abil läbi metsa. Orienteerumast edukalt, kuid üleni mudasena finišisse jõudnuid ootab lõpusirgel mõnikord lisaks ergutavale publikule ka mõnus topsitäis jäätist, millega pori oma näol asendada.
Kirss tordil on aga võistlusjärgne teekondade analüüs ja koos kaasvõistlejatega rajameistri kirumine. Koju jõudes on päike juba madalal, hing rahul ja kere väsinud. See on aga hea väsimus, igal juhul parem, kui kodus diivanil lösutamisest tekkinud küljekramp.
Jaana Olvet
© 2024, 129b