Kunsti abil alateadvust kompimas
Autori looming varasemast perioodist, kui ta veel mõelda tavatses
Me õpime kĂĽll koolis kĂĽsima ning leidma vastuseid, saame kaasa loogilise mõtlemise ning võime teha järeldusi, kuid kogu see kompott võib ĂĽhel hetkel juhtmed nii sassi keerutada, et neid hiljem lahti saada… noh… edu sellega. Kuid õnneks on olemas veel nii ĂĽht kui teist, mis sellest neetud umbpudrumĂĽlkast abikäena meid välja sikutab. Muusika, kirjanduse ning muude loovate kunstide kõrvalt on parimaks neist minu jaoks maalikunst.
Maalikunst – miski, mis lubab igaühel mängida jumalat täpselt niipalju, kui igal indiviidil selleks isu on ning rohkemgi veel. Pole ju olemas võimsamat tunnet kui luua midagi, mida iganes sa tahad, ette kujutad ja millest unistad ning vajaduse korral oma looming, oma maailm, oma mõtted ja fantaasiad vaid hetkega hävitada ja maatasa teha.
Tahes tahtmata on meie kĂĽlmas põhjamaises kliimas inimesed kinnisemad ning pahuramad kui lõunas (jah… tean, kohutav ĂĽldistamine) ning eelmainitud mõttekriis mõjub mõnele meist lausa hävitavalt. Siinkohal tulevadki kunstid appi. Teha midagi mitte mõeldes, lasta end väljendada vaid alateadvuse mõjul ja seda kõike täielikus naudingus – ĂĽks suurepärasemaid tundeid ning kosutusi vaimule. Niimoodi maalides või luues ĂĽkskõik millist kunsti avastaks meist igaĂĽks enda kohta paljut, isegi rohkemat kui tahaks või lootnud oleks.
Sander Varbla
© 2024, 129b