Kolme kombitsaga lehmi röövimas ehk UFO-d meie põldudel
Kas me oleme siin maailmas üksi? Arvestades universumi skaalasid ületavaid suurusi on üsna kindel, et kuskil peab leiduma elu. Lisades sinna juurde veel multiversumi teooria, mis väidab, et igal teelahkmel elus tekib uus paralleeluniversum, võime suhteliselt kindlalt väita, et peale meie sini-rohe-kollase-valge kera on kuskil mujal veel elu, millest me lihtsalt ei pruugi teada.
Kahtlusi võib tekkida pigem selle tulnukrassi võimes rännata meie planeedile ja nende motivatsioonis seda teha. Inimkonna ajajärk on olnud maa kogu arenguloos tühine osa, enamikust on sellel keral domineerinud mikroskoopilised ainuraksed. Inimkonna osa on võrreldav ühe peatükiga raamatust kui kogu Maa ajalugu on Rahvusraamatukogu. Seega tuleb kahelda, kas meie sõbrad on arenenud kaugemale ainuraksetest organismidest, rääkimata nende võimest ehitada kosmoselaev, mis on suuteline reisima ühest Linnutee otsast teisesse.
Mida on maal pakkuda, mida kuskil mujal ei leidu? Kas see on mõni maavara? Vaevalt. Kõike mida leidub meie planeedil, leidub ka mujal planeetidel ja seda veel suuremates kogustes. Mendelejevi tabel on universaalne. Ja pealegi, milleks valida planeet, kus on mingid tülikad põliselanikud oma looduskaitse seadustega? Kas meie olemegi erilised? Vaevalt. Tõenäoliselt on keegi universumis, kes on meist igal alal parem ja kellel pole probleemi liiga rasvase toidu lembusega ja kes ei ole pidevalt sõjajalal omavahel.
Filmides tulevad tulnukad tihti looma meiega kontakti, kuid minul on alati tekkinud küsimus – miks? Kui meid eristab Å¡impansisist umbes 1% DNA-st ja ometi oleme meie selle planeedi valitsejad ja nemad… noh ahvid, siis milline näeb välja liik, kes on omakorda meist samal hulgal edasi arenenud? Astrofüüsik Neil deGrasse Tyson usub, et sellise liigi esindaja suudaks teismeliseeas lahendada kõik meie suuremad teadus müsteeriumid.  Milleks peaks selline tulnukrass astuma meiega dialoogi? Meie, kes me torkame juhet USB auku ikka kolm korda, loeme elu24-ja ja nemad, kes rändavad mööda galaktikaid valguskiirusel. Minu jaoks ainuke tõeliselt loogiline põhjus on puhas teaduslik huvi. Nii nagu meie bioloogid satuvad ekstaasi uue mardika avastamisel, nii võiks sattuda hämmingusse ka tulnukast bioloog meid nähes.
Kahtlen sügavalt, et UFO-d on kunagi leidnud aega ja tahtmist, et külastada meie kolkaküla. Pigem arvestades sõjatehnoloogia arendusse kulutatud ressursse, tuleks tundmatute lendavate objektide päritolu otsida pigem Pyongyangist, kui planeedilt Nibiru.
Karl Normak
© 2024, 129b