129b

See kõik toimus 25. aprillil, ühel päikesepaistelisel kevadpäeval lennujaama aia taga. Teel koolist koju ergastas mõistust kevadhõng, mis tungis ninna, kui bussipeatusest koju kõndisin. Täitsin kõhu helikiirusel toiduga ning läksin keldrisse, istusin ratta selga ja juba olingi teel Tallinna lennujaama poole. Olles peaaegu kohale jõudnud, märkasin üht Estonian Airi väikelennukit õhku tõusmas. Seda vaadates oleksin peaaegu vastu tänavaposti sõitnud.

Lennukid on ühed ägedad asjad ikka, eriti vapustav on see heli, kui lennuk parasjagu kiirendusrajal hoogu võtab, et taeva poole söösta. Need massiivsed elukad pakuvad sajaprotsendilist naudingut nii silmadele, kõrvadele kui ka minu füüsilisele ning vaimsele kehale.

Pildid tehtud hüppasin ratta selga ja panin tuhatnelja kodupoole. Juba täna, 29. aprillil kordasin seda rattasõitu. Pole ime, et sõbrad mind aeropervoks kutsuvad.

Uudistest võib lugeda, et Estonian Airil läheb halvasti, kuid õnneks fotogeensust need lennukid veel kaotanud ei ole. 

Kevin Uke

Postitatud: Esmaspäev, 29.04.2013 kell 07:54 Kategooria: Eesti keele blogipostitused. Selle sisestuse RSS-voog: RSS 2.0