Arhiveeritud - kuu 04.2013

Pargid

Pargid on toredad. Ma kĂ€isin eile pargis. Eile oli pĂŒhapĂ€ev. Kui on ĂŒks asi mida sa pĂŒhapĂ€eva sĂŒdaööl pargis nĂ€ha ei taha, siis on see pĂŒksteta inimene. Eriti kui see on mees. Eriti kui ta pĂŒksitu oleku pĂ”hjuseks on koer. Ma ei kĂ€i vĂ€ga tihti parkides, aga tee sĂ”bra juurest koju viis ĂŒhest lĂ€bi. Olles jĂ”udnud pargi keskel olevate purskkaevudeni, kuulsin pÔÔsastes sahinat. Algul paistis, et tegemist on isikuga, kellel puuduvad pĂŒksid. AlgupĂ€rane oletus osutus tĂ”eseks. Ta sosistas mulle: „Tervist, hĂ€rra! Kas vĂ”iksite osutada teene?“’

Te vist kujutate ette mis mÔtted mul peast see hetk lÀbi kÀisid. Igal juhul ei soovinud ma selles paigas pikemalt viibida ja hakkasin jooksma. Ootamatult oli mees vÀga kiire ja jÔudis mulle jÀrgi ja 


 

50 laiki ja tuleb jÀrgmine osa XDDDDDDD

 

Kiur ja Henri

29.04.2013

Tallinna ekstreemsed teed

IgaĂŒks, kes on viimasel ajal sattunud Tallinnas autoga vĂ”i ĂŒhistranspordiga liikuma, mĂ”istab millest jutt kĂ€ib. Pealinna liiklus on tugevalt hĂ€iritud ning tipptunnid kestavad kauem, sest teede kvaliteet on nii kehv, et politsei peab inimesi kinni arvamusega, et nad on alkoholi mĂ”ju all, kuigi tegelikult nad lihtsalt ĂŒritavad löökaukudest mööda pĂ”igata.

SuurepÀraseks nÀiteks on SÔpruse pst, kus autojuhid kÀituvad nagu slaalomisÔitjad ning kui juhtub, et mÔni neist oma masinaga auku kukub, pannakse terve sÔidurida kinni ning mÔnel Ônnetumal juhul on kannatanuid autosid ka mitu. JÀrelduseks soovitan kÔigil pealinlastel osta jalgratas ning sellega sÔites oma asjatoimetused Àra ajada. Saabki trenni teha ning vÀrsket Ôhku hingata.

 

Robin

29.04.2013

Surnuaed

KĂ”ndisin tĂ€na hommikul ebaharilikku teed pidi bussipeatusesse ning sattusin mööduma surnuaiast. Ma ei tea mis selle surnuaia nimi on, aga see tundub suhteliselt hĂŒljatuna. Sealsed hauad on samblasse kasvanud ja ka pargivahti ei tundu seal olevat, et vĂ€hemalt midagigi korras hoida. Mööda jalutades tuli tahes-tahtmata mĂ”te, et kunagi on ka minu sĂ€ilmed kuskil surnuaias. Ma saan aru, et ilus oleks lĂ€hedaste haudasid korras hoida ja kĂŒlastada, aga paljud ei tee seda siiski. Peale tĂ€nahommikusi mĂ”tteid tunnen kĂŒll, et hakkan surnutest rohkem lugu pidama, vĂ”iks ju tulevikus ka minu sĂ€ilmete eest keegi hoolt kanda. PĂ€evale andsid sellised mĂ”tted muidugi negatiivse alguse ja sĂŒnge meeleolu sĂ€ilis pĂ€rastlĂ”unani, mil mu ĂŒksluine koolipĂ€ev otsale jĂ”udis.

Herman

29.04.2013

MĂ€letamine ja kodulinn

Üks minu lemmikutest on see kitsas tĂ€nav ĂŒleval Toompeal, seal Nevski katedraali lĂ€hedal, mille nime ma ei tea. Aga see meeldib mulle juba ammu. NĂŒĂŒd jalutan ma sellest mööda ja paitan pilguga, aga kui ma teda esimest korda mĂ€rkasin, tekkis mul tunne, et kui sealt lĂ€bi joosta, vĂ”iks ennast peaaegu Eva-Lottana “Kalle Blomkvistist” tunda. Ometi ei jooksnud ma seal vist kordagi. Jalutasin ja mĂ”tlesin, kuidas oleks joosta.

Kodulinna muudavad kodulinnaks mĂ€lestused ja seosed, mis mingi kohaga ĂŒhendavad. Mul on Tallinn, mida ma kĂ”igiga jagan, aga see minu Tallinn, mida ma tĂ”eliselt oma kodulinnaks loen, on see, mida kellegagi ei jaga. Need on minu kohad, kus ma enamasti kĂ€in ĂŒksi.

Liisa-Maria Puur, Maria KrajuĆĄkina

29.04.2013

LIIKLUS – Tark ei torma

Igal aastal lisandub ĂŒha enam noori, sooviga sukelduda  tihedavoolulisse liikluskeerisesse. Kuid pealtnĂ€ha imelihtsana tunduv autojuhtimise oskuse omandamine vĂ”ib osutuda ka kĂ”ige sĂŒdimale liiklejale parajaks pĂ€hkliks.

Nii mĂ”nigi noorsand ning –neid on oma oskusi pannud mitmeid kordi proovile, sageli tulutult
kulukalt.

Liiklustesti sooritas minu vÀÀrt sÔber Mark,

Lootuses ,et nĂŒĂŒd ootab teda ees suur vĂ”imas ARK.

Kuid kui ta oleks vÀga tark,

tuleks autosÔidu asemel valida hoopis jalutuskÀik ning park.

 

Teadagi, tuleb iga asi omal ajal ning nĂ”nda vĂ”ib tĂ”statada kĂŒsimuse – Kas ehk nende noorte, rahutute hingede aeg, kes pidid alla vanduma testi keerukusele, ei olnud veel kĂŒps, sooritamaks edukalt vajalikke teste, et selgitada vĂ€lja meie liikluse tugevaim lĂŒli?

 

Kristiina Kraav ja Sarah Ellermaa

29.04.2013

Head teed! Heal teel? VÔi siiski mitte?

MĂ”ni aeg tagasi JĂ€rve Keskuse juurde ilmunud suur reklaamplakat „Tallinna Linnavalitsuse“ „Head teed!“ sooviga nĂ€ib iga pĂ€evaga aktuaalsemaks muutuvat. Stressist vaevatud (sest see on ju moes) rahvahulgal on jĂ€rjest keerulisem end hommikul voodist vĂ€lja vedada. Silm tikub vĂ€gisi kinni vajuma. MĂ”nusad löökaugud linnatĂ€navates on aga igati abiks hommikuvĂ€simusest vabanemisel. Sileda, sujuva, lausa igava teekonna asemel on Tallinna elanikel eksklusiivne vĂ”imalus proovida uutmoodi hommikuvĂ”imlemist. Moodne kompleksvĂ”imlemine sisaldab endas nii autoistmel ĂŒles-alla hĂŒppamist, kirumisega suulihaste treenimist kui ka autojuhioskuste parandamist. Eks ole slaalomisĂ”it ju autokooliski kohustuslik element. Loomulikult tuleb kasuks selle igapĂ€evane harjutamine. Ehk on see ka linnaametnikel mĂ”tteis, kui nad aukude parandamisega ĂŒlemÀÀra ei kiirusta? Inimohvrite arv Eesti maanteedel nĂ€ib statistika andmeil olevatki vĂ€henenud.

Kuid ega sÀÀrased teerÔÔmud pole vaid pealinlaste pĂ€rusmaa. NĂ€iteks Viljandi maantee sagedased hommikused ummikud annavad kaugemalt tööle/kooli tulevatele unimĂŒtsidele vĂ”imaluse veel mĂ”neks kallihinnaliseks minutiks unne suikuda. Teised, kes hommikul korralikult kohvi on joonud, saavad seejuures praktiseerida viharavi.

Kas pole see siis hea tee nagu nn „Tallinna Linnavalitsus“ meile soovib?

Kui minna veidi sĂŒngemaks, vĂ”iks sĂ”numit vaadelda kui palvet lahkuda. Stiilis „kui ei meeldi, mine Ă€ra“ reklaam linnatĂ€navatel tĂ”stab ju kindlasti elanike ĂŒldist mentaliteeti ja meelestatust. Eks ole ju armas, kui niivĂ”rd „lĂ€hedased“ ja „armsad“ ametnikud soovitavad sul vehkat teha.

Üldjoontes vĂ”ib aga öelda (ilma iroonia ja sarkasmita), et Eesti teede seisukord on halb. Midagi tuleks ette vĂ”tta. Mida tĂ€pselt, eks seda tea igaĂŒks ise kĂ”ige paremini. On olemas kĂ”nekÀÀndki: „KĂ”ige Ă”iglasemalt on siin maailmas jagatud mĂ”istust. IgaĂŒks arvab, et temal on seda piisavalt.“

 

Eva MÔtshÀrg

29.04.2013

Keeleroimad

Tere taas keelefanaatikud!
Eile oma lemmikuid keelerikkujaid jÀlgides sattusin sellise pÀrlitera peale.

“ÂĄtervus servus kogu rahvas!!!!!!!!!!!!!!!ÂĄ!
alles eila ma vaatsin telerist saadet “Su NĂ€gu KĂ”lab Tuttavalt. mulle vÀÀga meeldis kuidas sellest b2ndist noh… Padarmees esines. ta n2gi niiiii sarnane Will Smithi moodi vĂ€lja 😀 .
Tegelt pole aimugi kes ta tegelt olema pidi, mingineeger noh . r22kides teleshhhoudest nagin ma eile ka ylieepilist South Pargi re-runni kus see mingi kEnny sai surma (naq alati) ja siis see paks kutt sai parimaks sÔbraks mingi kalmaariga xddddd .
ja siis oli mingi jama hipidega ja oligi saade siis nagu l2bi noh . t2222222iega ootan jargmist episoodi sest tahaks n2ha mis kennyga seekord juhtub. yleeile kaisin ma nurga peal virukas. nagin kuidas mingi  vanamutt nagu  t2iega ehmus nende automaatuste peale. ULL MAAKAS NOH EI SAA PIHTA ELEKRile.”

Ma ei mĂ”ista, miks peavad sellised inimesed ĂŒldse oma blogi, kui puudub igasugune keeleharidus ning isegi peaga vastu klaviatuuri pekstes annaks tulemus postitusele parema kirjandusliku vÀÀrtuse, kui sellel praegu on.
JĂ€tan Teid, kalleid kaasmaalaseid, nĂŒĂŒd kiisuvideotega ĂŒksi, et saaksite meele puhastada sellest kohutavast keeleroimast, mis teie ees juhtus.

https://www.youtube.com/watch?v=QGHi8aT3pfI

Kirjutanud Al William Tammsaar ja Rasmus Saks

29.04.2013

Tantsupidu

Astusin platsilt maha ja lÔin kÀed pea kohal kokku.

„VĂ€ga hea, kaks tantsu aega,“ hĂŒĂŒdsin naerdes. Hakkasin jooksma, pidin ringiga teisele poole saali jĂ”udma. Niipea kui jĂ”udsin kohale, kĂ”ndisin platsile.

Platsil seistes tekib tĂ€iesti teine tunne. Üks asi on tantsida laval. Teine asi on tantsida tantsupeol, suurel platsil, sadade, tuhandete inimestega.

Enne lava nÀrveerid, mÔtled kava lÀbi, surud emotsioonid alla ja astud sunnitud naeratusega lavale. Sa tead, et iga sinu sammu jÀlgivad inimesed, iga sinu sammu pannakse tÀhele, iga vale samm rikub pildi. Isegi puuduv naeratus vÔib hÀvitada terve tantsu. VÔi naeratus vale koha peal. See vÔib nÀrvi ajada. VÀga nÀrvi.

Tantsupeo vĂ€ljaku eel sa vaatad lihtsalt ringi ja mĂ”tled, kus sa olema pead. Ja siis astud platsile ja tantsid. Sa ei tantsi publikule. See, et kari inimesi, kes ei saaks arugi, kui sa midagi valesti teed, sind vaatab, on tĂ€iesti juhuslik. Nad lihtsalt sattusid sinu tantsu peale. Sina tantsid teistele tantsijatele. Palju mugavam keskkond. Palju mĂ”nusam. Iga viga, mis sa teed, kaob ĂŒldisesse rahvasumma Ă€ra. Kedagi ei huvita, kui sa astusid korra valesti. Tants on tĂ€htis.

Ja nii astusingi lavale ja naeratasin oma vastaspaarile. Jooksin ĂŒle vĂ€ljaku ja naersin, hĂ”iskasin. Tants tungis lĂ€bi, ilmus paar lisasammu, mis sobisid juhuslikult ĂŒldpilti.

 

Tantsupidu on oma olemuselt teistsugune. Tantsupidu on kĂŒll esinemine, jah. Esinemine ĂŒksteisele, mitte rahvale. See on siiski rahvatants. Teoreetiliselt vĂ”iks igaĂŒks liituda selle tantsuga. Tantsijad poleks sellele vastu. Koreograafid lĂ€heksid kĂŒll nĂ€rvi, kui nende ilusad joonised Ă€ra rikutakse, aga keda see hĂ€iriks?

Tegelikult pole see ĂŒldse vale mĂ”te. Enne tantsupidusid korraldatakse pikad ja laiad ĂŒlevaatusvoorud, kus valitakse vĂ€lja kindlad grupid, kes pÀÀsevad esinema, mis kategooriasse jne. Paljud grupid langevad vĂ€lja, paljud valitakse vĂ€lja mingi kindla ĂŒlesande jaoks. Jagatakse ju kategooriad: kĂ”rgem, esimene, teine, kolmas. Nendest moodustatakse kindla ĂŒlesehitusega joonised, kujundid. Viimaselt noorte tantsupeolt tuleb meelde kaisukaru ning Eesti kaart. VĂ€ga hoolega seatud, vĂ€ga hoolikalt ĂŒles ehitatud.

Kas selline peakski olema tantsupidu? „Tulge kĂ”ik tantsima, aga mitte teie, sest me pole kindlad, kas te oskate ikka kaisukaru kujundi moodustada!“ No pole pĂ€ris normaalne. Tants on kĂ”igile. Rahvatants on mĂ”eldud rahvale.

Seega kutsun teid ĂŒles! JĂ€rgmisel tantsupeole minnes, Ă”pi paar sammu selgeks. VĂ”i kui tantsid rĂŒhmas, aga ei pÀÀsenud peole, siis tantsi lihtsalt kaasa. Teeme tĂ”elise tantsupeo. Rahva tantsupeo.

Spikey

29.04.2013

Suveks saledaks

Tere taas!

Kuna suvi on tulekul, on viimasel ajal jĂ€lle aktuaalseks  teemaks saanud dieedid ning nende efektiivsus.  SĂ”brannadelt oleme kuulnud mitmetest erinevatest uutest trendidest dieedimaastikul: Maggi,  Dukani, astronautide ehk Kremli dieet jne. RÀÀgitakse, et viimane dieet pidavat olema tĂ”hus viis kiireks kaalulangetamiseks ning seda on kerge jĂ€rgida. Kremli toitumiskava pĂ”hineb jĂ€rgmistel pĂ”himĂ”tetel: igale toiduainele vastab kindel punktide arv ja kĂ”hnumiseks ning ka kaalu sĂ€ilitamiseks on vaja, et teie ööpĂ€evane punktide arv ei ĂŒletaks:

‱ kĂ”hnumise eesmĂ€rgil – 40 punkti;
‱ kaalu sĂ€ilitamise eesmĂ€rgil – 60 punkti.

Hoides oma igapĂ€evast toiduratsiooni 40. tingĂŒhikul, vĂ”ite 8 pĂ€evaga vĂ”tta kaalust alla 5,5 kg.

Rohkem saate dieedi kohta teada ja punkte arvestada: http://www.coffeetea.info/ee.php?page=news&action=article&id=806

Edu eesmĂ€rkide pĂŒstitamisel!

Marit ja Johanna- Britt

29.04.2013

Laulupidu

Mina, kui endine koorilaulja, olen oma elus sattunud 4-le laulupeole. VĂ”ib-olla 9 aastaselt tundus see laulupeole minek minu jaoks rĂ€nk kohustus ning liiga palju pidi kooritundides enne seda kĂ€ima aga seal kohapeal olles sain ma mĂ”nusa kogemuse, mis on mind iga kord tagasi kutsunud. Mulle meeldib just laulupidudel osalejate ĂŒhtsustunne. Ühe aasta laulupeo pealkirjaks oli Üheshingamine ja just see ongi laulupidu minu jaoks.

Eriti erines 2009. aasta laulupidu kĂ”ikidest teistest, millel mina olen kĂ€inud just sellega, et peale laulupeo ametlikku lĂ”ppu jĂ€tkus laul. Lauljad keeldusid lavalt Ă€ra minemast ja laulmist lĂ”petamast, kui kaameramehed juba oma kaameraid autodesse pakkisid. Just see iseloomustab laulupidu kĂ”ige paremini: kĂ”igi tahe laulda, laulda just isamaalisi laule. 2011. aasta laulupeo kavast aga puudus rahva armastatud laul “Ta lendab mesipuu poole”. Lauljad aga hakkasid kaare all kordama “Mesipuu, mesipuu” ning lĂ”puks tuli dirigent ja seda lauldi lĂ€bi kaks korda. Kogemus sellest toob siiamaani pisara silma ja tekitab mĂ”nusa ja uhke tunde. 2007. aasta laulupeost meenub mulle aga “Palve”, mille ajal kĂ”ik kĂ€test kinni vĂ”tsid ning need kĂ”rgele tĂ”stsid kĂ”igutades. Inimesed laulsid seda hingest ning seda laulu nĂ”uti korrata, mida ka tehti.

Laulupidu on vĂ€ga eriline kogemus just lauljana. Ma usun, et pealtvaatajal on ka kohapeal mĂ”nus olla, kuid mina ei suudaks pealt vaadata, mind kisub sĂŒda lavale kaasa laulma. Selle kogemuse teeb just eriliseks see, et eestlased, kes on stereotĂŒĂŒpselt kĂŒlmad ja endassetĂ”mbunud, on jĂ€rsku nagu ĂŒks hing, kes laulab kogu hingest endale kalleid laule.

Karoliina Koppel

 

29.04.2013