Mäletamine ja kodulinn

Ăśks minu lemmikutest on see kitsas tänav ĂĽleval Toompeal, seal Nevski katedraali lähedal, mille nime ma ei tea. Aga see meeldib mulle juba ammu. NĂĽĂĽd jalutan ma sellest mööda ja paitan pilguga, aga kui ma teda esimest korda märkasin, tekkis mul tunne, et kui sealt läbi joosta, võiks ennast peaaegu Eva-Lottana “Kalle Blomkvistist” tunda. Ometi ei jooksnud ma seal vist kordagi. Jalutasin ja mõtlesin, kuidas oleks joosta.

Kodulinna muudavad kodulinnaks mälestused ja seosed, mis mingi kohaga ühendavad. Mul on Tallinn, mida ma kõigiga jagan, aga see minu Tallinn, mida ma tõeliselt oma kodulinnaks loen, on see, mida kellegagi ei jaga. Need on minu kohad, kus ma enamasti käin üksi.

Liisa-Maria Puur, Maria Krajuškina

Kommenteerimine on keelatud.