Venestamisaegne kool

1890-1918

 

 

19. sajandi viimasel kümnendil alustas tsaar Aleksander III venestuspoliitikat, mille eesmärgiks oli kõigi impeeriumi rahvaste ühtseks assimileerimine. Selle tõttu muudeti 1890. aastal kooli nimi ümber Revelskoje Petrovskoje Utšilišeks. Vene õppekeelele üleminekuga venitati, kuid 1890. aastal sai see siiski teoks. Aasta varem määrati kooli uueks direktoriks Wilhelm Petersen, kes oli ametis 1915. aastani, mis teeb temast kõige kauem ametis olnud Reaalkooli direktori.

Koolivormi moodustasid must kuub, nahkrihm kullatud plaadiga ning must oranži kandiga müts, ees kuldsed ristatud tammelehed tähtedega ,,РПУ”.

1905. aasta revolutsiooni mõjutusena suurenes Reaalkooli õpilaste poliitiline aktiivsus. Võeti osa tööliste suurstreikidest ning pandi alus salarühmitusele Kommuuna. Vabatahtliku ainena hakati 1906. aastal õpetama eesti keelt.

1918. aastal jagunes Peetri Reaalkool kaheks – Eesti Reaalgümnaasiumiks ja Saksa Reaalgümnaasiumiks.

Reaalkoolis oli populaarne ka huvitegevus, koolil oli oma orkester, õpilaskoor, võimlemisrühm, jalgpallimeeskond, vehklemisklubi ning maadlusring, kust sirgus Eesti kuulsamaid maadlejaid Georg Lurich.