Loodusteaduste kiire arenemine, teaduslike saavutuste üha sagedasem kasutamine igapäevases elus ning  kiirelt arenevad majandus ja tööstus lõid 19. sajandil vajaduse uut tüüpi spetsialistiharidusega tööjõu järele.

1872. aastal, tsaar Peeter I 200. sünniaastal, andis tsaar Aleksander II  Venemaal välja kooliseaduse, mis pani aluse reaalkoolile kui koolitüübile. 1881. aasta reformiga tunnistati reaalkoolid täieõiguslikeks üldhariduslikeks keskkoolideks.

Eestis andis otsese tõuke reaalkooli rajamiseks Balti Raudtee ehitus – vajati tehnikat tundvaid spetsialiste.

1872. aastal asutasid linnanõukogu ja gildid Tallinna Peetri Reaalkooli fondi. 1875. aasta kevadel esitasid linnavõimud Eestimaa kubernerile kooli põhikirja kavand ning 1880. aastal kinnitas keiser Aleksander II saksakeelse reaalkooli avamiseks vajaliku määruse.

1881. aastal asutatigi saksa õppekeelega Tallinna Peetri Reaalkool. „Peetri” tuli Vene tsaari Peeter I nimest.

Kuigi kool asutati Peeter I mälestuseks, ei kandnud see siiski vene vaimu, sest suurem osa õpilasi ja õpetajaid olid sakslased.