Viimane koolinädal 2017. aastal

2017. aasta jõulunädal oli üpris huvitav, vähemalt mõne inimese jaoks. Kui paralleelklassid tegid teineteisele kinke, otsis meie klass uusi võimalusi, kuidas enne füsa või matemaatika tundi mõne laheda triki ära õppida.

Esmaspäeval, 18. detsembril, pidime 1. vene ja inglise keele rühmaga andma oma loosiga saadud rühmakaaslasele kaardi, mille eelnevalt valmistasime. Kuna mul endal polnud tol pühapäeval midagi teha, otsustasin, et teen midagi extra fancy-t ja töötasin oma kaardi kallal umbes 5h, kui mitte rohkem. Kui olime kaardid ära andnud inimesele, kelle me loosiga saime, laulsime jõululaule. Inglise keeles vaatasime filmi “Pähklipureja”. Üldiselt ei jõudnud keegi midagi koolis teha ja kõik ootasid kas jõule, vaheaega või lihtsalt magasid.

Teisipäeval ja kolmapäeval ei toimunud midagi nii märkimisväärset, mida ma siiani mäletaks.

Neljapäeval toimus korvpallivõistlus matemaatikute ja füüsikute vahel. Pärast neljatunnist koolipäeva oli ülimõnus minna sõpradega läbi Viru keskuse, osta jäätist, ning seejärel minna korvpalli vaatama. Üks poolaeg toimus poksikinnastega, mida oli üpriski huvitav vaadata, sest nad mängisid nii palju halvemini kui muidu. Võitjat kahjuks keegi ei mäleta. Tol õhtul sain ma ühe kalli külalise (ta ei soovinud oma nime avaldada), kellega koos me tegime kella kaheni öösel kaarti õpetaja Taltsile ning ärkasime hommikul vara, et kaart lõpetada.

Reedel toimus jõuluaktus ja klassijuhataja tund. Meie klassi tublid segakoori lauljad esinesid meile ja 11.-12. klassi õpilastele (Bravo!). Klassijuhataja tunnis tegime värvilistest paberitest jõuluvanasid, mis nägid küll välja pigem päkapikkude moodi, aga siiski tulid ilusad. Saime ka ülimagusa rohelise täidise ja marmelaaditükkidega põhimõtteliselt valge kringli, mis maitses üllatavalt hästi. Pärast kringli söömist veetsime veel aega klassiruumis ning andsime õpetaja Taltsile üle klassi poolt tehtud kingituse ja kaardi. Lasime arvutist jõululaule ja taustaks panime ühe ilusa video mänima. Kui peaaegu kõik õpilased olid klassist lahkunud, kogusime Elise ja Matiga kokku kõik maha jäetud jõuluvanad (päkapikud) ja riputasime need igale poole, kus nad ka praegu istuvad.

Ilusat 2018. aastat teile kõigile!

-Kristina

See pole mitte midagi muud kui….ARVESTUSTENÄDAL (11-15.12.2017)

Järjekordne arvestustenädal üle elatud.
ESMASPÄEV:
Arvestustenädala pidulik avamine(ilma peo ja pidulikkuseta),päev iseenesest tavaline ning üüratult huvitav ühele tavalisele Reaalkooli õpilasele.
Rõõmu ja silmasära peegeldus siiski keemikute nägudelt, sest käes oli kauaoodatud Keemiaolümpiaadi koolivoor. Kuigi olümpiaadile mindi enesekindluse ning uhkusega, siis tagasi tulles oli näha ka meie klassi helgemate keemikute näost pettumust ning tõsist põlastust olümpiaadikoostajate suhtes. Aga olgem mureta, sest hetkel kui häda suurim tõttab appi prints valgel hobusel(Martin Saar), kes väga avameelselt, toetudes faktidele ning enda üüratutele teadmistele teeb olümpiakoostajatele 1:0. (

). Ühesõnaga tore ja vaimselt küllastav päev. Aga edasi läheb ainult paremaks, sest peale esmaspäeva tuleb..
TEISIPÄEV:
Kui kooli tulles ei reetnud ära seda lai naeratus Reimanni näol siis jah, käes oli füüsikaarvestus. Kuigi töö oli imelihtne ja une pealt ka tehtav..siis neile, kes polnud veel keemialainelt pääsenud, olid kindlasti abiks Reimanni tahvlile kirjutatud tarkuseterad: ”Kool on ainus koht, kus teise aitamine on kahjulik” ning ”Töö ja silmade vahele peab jääma 30cm”. Aitäh Reimann, et meist hoolid :).
KOLMAPÄEV:
Järjekordne keemikutele meeli kosutav päev, teistele hommikukohvi kõrvale natukene keemia II kursuse arvestuslikku kokkuvõtet.
NELJAPÄEV:

Käes on ei midagi muud kui.. matemaatikaarvestus. Need kolm ainetunnitäit matemaatilisi probleeme tõid südamesoojust ja hea tuju kõigile, isegi neile, kes ei poolda matemaatikas numbrite vahetumist tähtedega. Päeva lõpuks oldi väsinud, kuid ees ootas veel viimane katsumus… vastu tuli astuda Karu elektrooniliselt verdtarretavale  geograafiaarvestusele

REEDE:

Viimane võitlus, viimane katsumus.. varajastest hommikutundidest kimputas meid Karu ja tema ustav parem käsi Moodle, 10.A klassi, progeklassi õpilaste peast käis läbi igasugu mõtteid(ühed paremad kui teised), kui mõelda Moodlele…, kuid geograafiaarvestus sai tehtud ning edukalt ja isegi rekordeid purustades. Karu sõnul tegi Mihkel Paal oma arvestuse ära märkimisväärse kiirusega, mis on vägagi tubli ja isegi võimatu saavutus (saada Karult kiita). Kuid peale arvestust ei olnud vaja kuravastada, sest ees ootas kauaoodatud Eurovisioon! Ning oli meie(kui eestlaste) kohus esindada Aserbaidžaani.

Eelnevalt eurovisioonile olime valmistanud ka, peaosas ingel Simoniga, tutvustusvideo. Selle eest, et video on nii veatu ning läbimõeldud scriptiga ning on monteeritud meisterlikult tuleb tänada meie IT valla andunud kunstnikku Alfredit. (laul) (video)

Kui kätte jõudis aeg esindada seda uhket riiki Aserbaidžaani, siis olime pannud välja meie klassi raskekahurväe: Carmen, Märten, Sander, Simon, Villem, Mihkel ja Andres, kes ei valmistanud mitte grammi, mooli ega kuupdetsimeetritki pettumust.Muidugi ei saa mainimata jätta ka teisi tublisid osalenuid: Tuuli, Sten, Kristina, Rasmus, Hanna. Minu kui andunud Aserbaidžaani fänni südant täitis rõõm ja ainult rõõm. Süda tahtis rinnust välja hüpata. Kuigi võitu me koju ei toonud siis olime kindlalt 10ndate klasside parimad. Ilusatest inimestest ilusad pildid:

Ja nii see hullumeelne nädal mööduski.

Sander

Nädal Märteni silmade läbi

  1. lennu A klassi nädal oli seekord täis jõukatsumusi(nii füüsilisi kui füüsikalisi) ja õpetusi.

 

Tuleb välja, et Reaalkoolis tohivad vilistada ainult vilistlased. See teadmine tuli meie klassi füüsika tunnist, kui Sten otsustas tunni ajal hakata Hunger Gamesi tunnusmuusikat vilistama.

 

Viimasel ajal on koolistress suur teema. Meie leidsime sellele ravi, vähemalt ajutise. Me hakkasime koolis pinksi mängima. Ehitasime laudadest endale väljaku, kätest võrgu ja päevikutest reketid. Kui nii edasi läheb, saab meist varsti esimene professionaalne lauatennise klass. Mängisime paarismängu ja üksikmängu. Video pinksi mängimisest

Ja ega me Jenkas teistele klassidele alla ei jäänud. Ka meie klassis on tulihingelisi tantsijaid.

 

Meie klassivanem tantsuhoos:

Nüüd siis juttu meie jõukatsumistest:

Meil on klassis hakkab juba tavaks muutumas, et me üksteise füüsilisi piire testime. Meil on klassis 29 poissi. Sellise koosseisuga on ikka vaja teada, kes meist tugevaim on.  Selleks korraldasime paar käesurumist. Praeguse seisuga on mehiseim Mihkel.

Toimus ka füüsikaolümpiaad, kus meie klassist osales 36 huvilist. Kõige painavamaks ülesandeks osutus elektriruudu mõistatus.

 

Meie nädalale pani punkti vestlus Karu ja Hurda vahel:

 

Karu: “Kuidas te tunneksite ära pruunmullad?”

Erik: “Vaatan peale.”

Karu: “Ja mida sa siis seal näed?”

Erik: “Et see on pruunmuld.”

Karu: “Kui ma sind vaatan, siis ma küll aru ei saa, mis asi sa oled.”

See ei olnud mitte midagi muud, kui 135.a klassi nädal

Märten

keeleline toimetus by Mihkel

Mälumängu nädal

Tervist! Lühike kokkuvõte lühikesest nädalast.

 

Esmaspäeval ja teisipäeval midagi erilist ei toimunudki.

Kolmapäeval toimus kodanikupäeva viktoriin, kus osales ka meie klassi võistkond, kuhu kuulusid Saame, Suigusaar, Sultson, Susi ja Uuetoa. Seal saavutati 6. koht. Kolmapäeval toimusid ka Eesti koolinoorte XV mälumängumeistrivõistlused, milles saavutas 1. koha võistkond, kus oli Sultson ja teised ning 2.-3. koha võistkond, kus olid Uuetoa ning Suigusaar ja teised.

Neljapäeval toimus matemaatikaolümpiaad, kus osales 35 õpilast meie 38-liikmelisest koosseisust. Olümpiaadi viimasele kohale toimus suur rebimine. Eks tulemused näitavad, kes siis lõpuks viimase koha auhinna endale saab.

Reedel ka eriti midagi huvitavat ei toimunud. Kogu nädala sündmused toimusidki peamiselt kolmapäeval ja neljapäeval.

Õpetajate ütlused:

„… väävel võtab ühelt naatriumilt ühe ja teiselt naatriumilt teise elektroni, ehk tegeleb mitmenaatriumipidamisega.“ (Na2S kohta). Martin Saar, teisipäev 2017.

Erik

Ужас!

Tere, ma siis olen üks kahtlane tegelane, kellel lubati igasugust suvalist kraami meie klassi ajaveebi postitada.??
Mu postitused on põhimõtteliselt nagu fillerid tv seriaalides – kedagi nad ei huvita, aga ilmuvad ikka!

 

Nagu me kõik teame on vene keel aine, mis nõuab palju õppimist. Mõnikord pole meil kahjuks aega, mida sellele pühendada ja siis tulebki mängu võtta leidlikkus ja loomingulisus.
Siin on siis paar näidet meie klassi õpilaste katsetest teeselda, et nad olid õppinud meie reedeseks vastandsõnade suuliseks vastamiseks:

Õpetaja: “lahke”
Erik: “добрый……ummmm….не добрый?”

Õpetaja: “lõbus”
Kristina ei suuda meelde tuletada.
Õpetaja: “mõtle näiteks Carmeni peale.”
Kristina: “зелёный (roheline)”

TERE

Tervist! Teen otsa lahti iganädalase koolielu kirjeldamisega. Igal nädalal antakse ühele 135a klassi õpilasele võimalus kirjutada ajaveebi midagi huvitavat möödunud nädalast.

 

Teisipäeva õhtupoolikul saabusid kodumaale Jarl ja Kivisalu, kes osalesid Tais toimunud rahvusvahelisel astronoomiaolümpiaadil. Olümpiaadi nad ei kommenteerinud, küll aga pakkusid klassile durianikomme, mistõttu omandas klass teatava aroomi.

 

Kolmapäeval käis geograafia tunnis meile jutlust pidamas härra maa-ametist. Tunni lõpuks jäi õhku rippuma küsimus, kas kahed 3D prillid pähe pannes saadakse 6D või 9D² prillid. Mõtlemisainet jätkub pikemaks ajaks.

 

Reedel ja laupäeval toimus ka Euroopa robootika suursündmus Robotex, meie klassist osalesid seal Rasmus Lego Sumo alal ja Kaarel Folkrace’i rajal(ma olin support, aga mitte ametlikult).

Mõlemad noormehed said väga head tulemused ja tahavad osaleda ka järgmisel aastal, kuid siis varem ehitamisega alustada, sest mõlemad ehitasid viimasel õhtul oma roboti täiesti ümber.

Kommentaar klassikaaslaselt, kes külastas Robotex’i pealtvaatajana: ,,Ma ei näinud ühtegi robotit”?

Reede õhtul toimus koolis igakuine füüsika õpikoda, kus oli võimalik neljast kümneni õhtul tegeleda praktiliste probleemidega. (järgmine kord on 8. dets.)

Küsimus õpikojas osalenud õplasele:

,,Mida sa õppisid?” ,,Maakera tahab neegritest lahti saada. Tegelt ka.”

,,See on nii imelik öelda, mida ma õppisin, nagunii ei õpi koolis midagi ju.”

,,Õppisin füüsikat mõistma huvitaval ja arusaadaval viisil”

 

Reedel käisime klassiga Eesti Loodusmuuseumis. Õpilaste kommentaarid:

,,MA EI KÄINUD KOOLIS.”

,,Kopsikud pandi pähe ja oli lõbus”

,,Suht fine. Liiga palju rääkimist ja liiga vähe virtuaalreaalsust. Oleks võinud olla rohkem jumpscare’e. Tundus nagu ressursi raiskamine.”

,,Meil ei lubatud seina katsuda.”

,,Oli tore, sai põrandal istuda.”

,,See esinev düüd oli tore.”

,,Normaalne.”

 

Laupäeval toimus klassidevaheline korvpallivõistlus, kus astusid võistlustulle meie klassi parimad ballerid (Jakob, Kangur bros, Villem, Märten, Evo ja Sander) Kuna teatavasti võidab rõõm spordist, siis võime ennast võitjateks lugeda.

Mõningad anonüümsed kommentaarid:

,,Tossud olid sisse mängimata, ruumi temperatuur oli vale”

,,Saime sisse nagu A klassile kohane.”

,,Andsime endast parima, aga no mida need Eesti sportlased ütlevadki, et noh midagi läks valesti.”///järgneb pikk vabanduste jada ///,,Me ei ole kindlasti nukrad. Oota sa kirjutad selle kõik üles? Paned ajaveebi? Mine pekki.”

,,A klassi meeskond oli ainus, kellele ära tegime.”

,,Lootusetuse tunnet ei tekkinud. Mõlemad meeskonnad nautisid mängu. Parim mängija nende poolel oli Villem, või noh ta kamandas kõige rohkem.”

 

Mihkel