131b

7.-9. juuni toimus klassiekskursiooni Saaremaale. Pillid kotis (Elise puhul söna sönalt), söitsime otsejoones kooli juurest Saaremaale. Uurisime meie ainsat romaani kunsti näidet, Valjala kiriku lääneportaali, ning veel mönd kirikut ja mereäärset ala. Siis tegime peatuse Kuressaares, kus tahtjad kas linnust külastasid vöi end millegi maitsvaga kostitasid. Öö veetsime peaaegu Panga panga tipus asetsevas külalistemajas, mis meid hommiku- ja öhtusöökidega kostitas. Öhtune kanapasta ja rabarberikook olid töepoolest tasemel. Pärast sööki mängisime ringis vörkpalli ja kuulasime muusikat.

Järgmisel hommikul, kui puder oli juba söödud ning köigist energiat täis tugevad lapsed olid sirgunud, söitsime bussiga lubjakivi uurima. Üks tore naine rääkis meile, kuidas selles piirkonnas lupja tootma hakati – uurisime lubjaahjusid ja toimuvaid protsesse. Hiljem näitas ta ka väikse kustutamata lubjakivikese peal, mis juhtub, kui tollele vett peale valada (fun fact: see naine kandis kampsunit, mille peale oli kirjutatud “basic”). Naine teadis ka rääkida, et Teise maaimasõja algul baaside lepingu järel oli lubjakivi hinnas, seda ei suudetud nöudlusele vastavas koguses toota ning tootjad rikastusid. Tasu eest osteti raadioid ja jalgrattaid, kuid Saksamaa pealetungi korral kästi köiksugused taolised vidinad hävitada. Kiirelt tulnud, kiirelt läinud. Seejärel suundusime Sörve säärele, kus rebane meid vastu vöttis – tuli teine päris lähedale. Jalutasime tippu ning otsisime kivistisi. Öhtul uurisime ka Panga panka ennast, öhtu ja öö kulusid jalutamisele. Tasub ka mainida, et saime magustoiduks pannkooke.

Viimasel päeval külastasid kümmekond inimest salapärast Abruka saart, teised jäid Kuressaarde sööma ning vörkpalli mängima.

Tekst: Helen Sepman

Pildid: Anna-Liisa Tõnismäe

28.mail külastas 131.b lend Vargamäge. Käidi Tammsaare majamuuseumis ning vaadati Ugala teatri etendust “Vanad ja noored”. Majamuuseumis saadi teada rohkem A.H.Tammsaare elu kohta ning teatrietendus oli väga sügavamõtteline, mis nii mõnegi õpilase pani kauaks juurdlema. Lisaks samal päeval läbiti ka imeilus rabamatk, kus sai nautida ehtsat loodust. Hiljem kinnitati keha mõnusa lõunasöögiga. Tegemist oli vägagi tegusa päevaga.

Tallinna Reaalkooli 131B lennu õpilaste Laura Jakobsoni, Villem Ossipi ja Aleksander Georg Kikase õpilasfirma Elementaarne osales 13. detsembril õpilasfirmade laadal Tartu Kaubamajas ning pälvis eriauhinna “Parim müügistrateegia”. Kokku osales 60 õpilasfirmat. Hoiame omadele pöialt ja ootame kõiki külastama neid aadressil www.elementaarne.ee!

10.oktoobril 2014.aastal toimus Tallinna Reaalkooli 131.lennu sõrmustepidu. Üritus leidis aset Vanalinnas. Peoõhtu ilm oli väga karge, kuid sihtkohta jõudes valdas erakordne meeleolu ning soojus tungis iseenesest südamesse. Viidi läbi täielik ja aegumatu tseremoonia ning lõpuks olid kõik õpilased ihaldatud sõrmuste omanikud. Söödi-joodi-tantsiti ja siis läks igaüks oma valitud suunas edasi. Palju õnne, 131.lend. Et see sõrmus meid liidaks!

Pildid: Otto Kaarel Altroff, Ran Re Reimann, Rainer Vann, Kerdo Kristjan Tamm, Egle Sepp.

29.septembril tähistati Tallinna Reaalkoolis kooli 133.sünnipäeva. Koolis valitses terve päeva ülev meeleolu, õpilased olid kõik riietatud pidulikku mustvalgesse. Klassidel toimusid koolipäeva lõpus klassijuhatajatunnid, mida külastasid ka vilistlased. Meie klassi külastas Tiit Kuuskmäe, kes oma ametilt on konsulaarabi büroo lauaülem välisministeeriumis. Tema peetud kõne oli inspireeriv, pani mõtlema oma väärtushinnangutele ning tulevikule. Seejärel liikusime kooli staadionile, kus direktor Ene Saar kõne pidas, ning hiljem ka tordisöömine toimus. Nädal enne kooli sünnipäeva juhtus meie klassil väike apsakas– tellisime esimese tordi kogemata valeks kuupäevaks. Üritame vaadata asja positiivsest küljest– saime teha maitsetesti ja tort osutus väga maitsvaks. Tellisime julgelt uue tordi ning sel korral õigeks kuupäevaks.

Kümnenda klassi lõpuekskursiooni sihtpaigaks valisime Lõuna-Eesti. Ekskursioon toimus 8-10 juuni. Seal käisime matkamas, mõned meie seast käisid ka Otepää seikluspargis aega veetmas. Nägime Ordurüütlite lossi varemeid, umbes kuus inimest liikusid ka Pühajärvele ning külastasime Kuperjanovit. Õhtuti panime sauna küdema, grillisime, ujusime järves. Õhtuseid sauna- ja grillipidusid saatsid muhedad kitarrihelid. Mängitud sai ka palju võrkpalli, õhtuti magasime kõik pead-jalad koos. Tihti toimusid kaklused seinapistikute pärast.

Täname meie imelist klassijuhatajat, kes üleüldse otsustas meile sellise vägeva ekskursiooni korraldada. Lisaks täname ka Elist ning Christopheri, kes andsid väga suure panuse selle ürituse korraldamisel.

Tekst: Allar Aasjõe, Lev Savinov

Pildid: Anna-Liisa Tõnismäe

Selle aasta alguses tegime tutvust uue füüsikaõpetaja– Kätlin Heinaga. See aasta oli koostöö poolest esimene, kuid kahjuks ka viimane. Klass on selle ajaga oma füüsikaoskuseid väga palju arendanud ning võib ka öelda, et tegemist on imeõpetajaga. Tublid Kerttu-Liis ja Helen küpsetasid õpetaja “ärasaatmispeoks” magusat ning klassi poolt sai ostetud ka suur kimbutäis roose. Ühesõnaga, suur aitäh! 131.B lend soovib Teile kõike paremat, edu ning õnne edasises elus. Jääme Teid igatsema ja tulge siiski ikkagi ruttu tagasi!

22.mail käisime klassiga Keila-Joa hüdroelektrijaamas, mis pidavat olema väga keskkonnasõbralik: ei mõjuta veeelustikku sh. lõhilasi. Vesiveski on seal olnud vist 15. sajandist alates ja sama koha peal on praegu hüdroelektrijaam. Käisime veskis sees ja seal räägiti meile Eesti tuule- ning hüdroenergiast. Siis läksime Eleringi Harku alajaama. Tutvustati erinevaid trafosid, jahutussüsteeme, juhtimissüsteeme. Sinna alajaama jõuab Soomest (Espoost) Estlink 1. Tegemist on alalisvoolukaabliga. Harku alajaamas on spetsiaalsed ehitised, kus paiknevad masinad ja mehhanismid, mis teevad alalisvoolu vahelduvvooluks (see, mis Soomest tuleb) ja vahelduvvoolu alalisvooluks (see, mis Soome läheb). Lõpuks sõitsime Paldiskisse. Lühike Maximas käik ja jõudsime sealsete tuulikute juurde. Saime ka tuuliku sees käia. Lõpuks lubati meid ka panga äärde loodust imetlema.

Tekst: Hendrik Sobi

Pildid: Christiana-Gabriela Kristal

Käisime 10.aprillil seoses tehnloloogiakursusega klassiga Iru elektrijaamas. Iru elektrijaam on suurima potentsiaaliga soojusenergia tootja Eestis ning varustab soojusenergiaga Tallinna ning Maardu linna. Põhikütusena kasutab Iru elektrijaam elektri- ja soojusenergia koostootmiseks segaolmejäätmeid ning reservkütusena maagaasi ja vedelkütuseid. Meile peeti loeng, tehti ringkäik elektrijaamas ning külastasime ka jäätmeenergiaplokki, mis rajati 2013. aastal. Jäätmeenergiaplokk toodab elektrit ja soojust segaolemejäätmetest ja selle valmimisega lõppes Eestis suuremahuline segaolmejäätmete ladestamine prügilatesse. Nägime prügi kohaletoomist, põletamist ning saime tunda ka seda imelist aroomi. Kokkuvõttes oli tegemist väga huvitava õppepäevaga.

Ühel päeval tuli meie klassijuhatajal mõte kasutada Minu Riik organisatsiooni pakkumist ja sõita klassiga Peterburi. Palju asjaajamist viisadega, kuid Peterburi me jõudsime.

22. novembril istusime meie ja üks bussitäis paralleelikaid kell 5:45 hommikul Reaali ees bussidesse ja alustasime sõitu. Hommik möödus kuni Narvani bussis enamjaolt magades, kuid siis tuli bussi meie giid ja äratas meid talveunest. Meie giidiks oli Boris Gorbunov. Piiripunkt, mis algul võibolla hirmutav tundus, kulges valutult. Üle piiri jõudes oli kohe näha, et oleme Venemaal, sest kõikjal ümbruses oli räämas vene дача’sid. Väga palju oli Lasnamäed meenutavaid elamurajoone, mis koosnesid palju suurematest kortermajadest ja kus igal pool käis ehitustöö (muuseas inimesed ootavad seal korterijärjekordades sarnaselt nõukogude ajale, sest elupaiku lihtsalt pole piisavalt).

Kui Peterburi linna jõudsime oli meil söömiseni veel veidi aega ja võisime omapead söögipaiga lähedal ringi vaadata. Raamatuhuvilised nagu me oleme, seadsime kambaga sammud lähedal asuvasse raamatukokku. Sisse meid päris ei lastud, kuid ka fuajeest avanes suursugune vaade. Varsti tuligi aeg sööma minna. Einestasime restoranis “Emelja”, mis oma ‘restorani’ nime küll ei väärinud, mis sest, et lõuna kolmekäiguline oli. Linnaekskursioon hõlmas endast ka Iisaku kiriku juures peatumist ja Eesti Jaani kirikut. Viimasesse jäime veidi pikemaks ajaks, sest esines Tallinna poistekoor. Kontsert oli meeleolukas. Kella seitsmeks jõudsime majutuspaika, hotelli “Oktjabrskaja”. See asus südalinnas, seega peale tubadesse kolimist ja õhtusööki hotellirestoranis Assamblee läksime linnaeluga tutvuma.

Järgmisel päeval pärast hommikusööki külastasime Kaasani katedraali, kus parasjagu toimus ka jumalateenistus. Peale seda jalutasime Vene muuseumisse, kus meile tutvustati erinevaid kunstiteoseid. Samas majas, Mihhalovi palee kunstikohvikus, sõime ka lõunat, mis osutus ilmselt parimaks reisipaketis olevaks toidukorraks. Kui kõhud olid täis, astusime sisse ka Iisaku kirikusse (soovitan seda imeehitist kindlasti külastada) ja Ermitaaži. Viimases veetsime peaaegu kaks tundi. Õhtusöök toimus taaskord restoranis “Emelja” ja ka sel korral ei jäänud me toiduga rahule, sest restoran oli must ja toit oli täpselt sama, mis eelmises “Emelja”-s. Nüüd viis buss soovijad tsirkusesse (Большой Санкт-Петербургский Государственный цирк). See oli ehtne vene tsirkus, kust ei puudunud nii köietantsija, akrobaadid kui ka ehtsad lõvid. Suur elamus, kuid kahjuks liialt loomade piinamist. Õhtu möödus jällegi linnas ringi vaadates ja öösel mindi koos õpetajatega ka sildade ülestõstmist vaatama Neeva jõe kaldale.

24. novembril pidime juba kell 9 hotellikaardid ära andma. Meie klass suundus kaubanduskeskusesse Lenta, kust sai kodustele vene komme kaasa osta. Peale seda sõitsime Tsarskoye Selo’sse. Külastasime Jekaterina paleed, mille ruumidel oli nii barokkajastu- kui ka klassitsismimõjusid. Nägime ära ka kuulsa taastatud Merevaigutoa. Pärast lõunasööki restoranis “Flora” alustasimegi tagasisõitu kodumaale. Jõudsime tagasi alguspunkti umbes 18:30-ks. 

Tekst: Christiana-Gabriela Kristal

Pildid: Anna-Liisa Tõnismäe