Tsitaadid
Kristi Koit: “Mis on salapära?”
Ă•pilane: “Kui tĂĽdruk kannab pushuppi, et siis sa ei tea, kas noh on või ei ole..”
Kristi Koit: “Mis vahe on ihal ja unistusel?”
Ă•pilane: “Iha on selline räpasem..”
Ă•pilane: “See koma tundub seal kuidagi imelik.”
Kristi Koir: “Ega sa tundusid mulle ka esimesel kohtumisel aasta tagasi imelik.”
Ă•pilane, vaadates päevikut: “Kas meil homseks midagi tähtsamat polnud teha kui ainult matemaatika?”
Piret Karu: “Jaapanis kaod öösel magamiskappi ära ja hommikul tuled uuesti kapist välja.”
Matemaatika arvestuse päeval:
Andres Talts: “Nii, kas on kĂĽsimusi?”
Ă•pilane: “Kas nutta võib?”
Tehnoloogia tunnis:
Lektor: “Oi, mis meil nĂĽĂĽd siin toimub? Siin me näeme, et…”
Ă•pilane: “..sama kĂĽsimus, et mis siin toimub..”
Heli Ahuna: “Dr Guillotin oli humanistlik inimene, ta kannatas väga, sest tal olid giljotiinimasinaga head plaanid.”
Ă•pilane: “Head plaanid?! Mingi hea kapsast viilutada või?”
Mart Kuurme (õpilane Juulile): “Praegu on jõulud. Jõuludel on oma kuu. Sul on ka oma kuu olemas? Juuli kuu on!”
Martin Saar: “Tuleb radikaal, ĂĽhelt poolt, vaba elektroniga.”
Martin Saar: “Pole inimest, pole probleemi. Pole ainet, pole lagunemisreaktsiooni.”
Martin Saar: “Ăśks teine õpilane paralleelklassist kommenteeris, et ha-ha, õpetaja joonistas tahvlile stringid ja siis ma mõtlesin, et näljane mõtleb ikka leivast.”