Tallinna Reaalkool - 131b » Blogi arhiiv

Reis Peterburi

Ühel päeval tuli meie klassijuhatajal mõte kasutada Minu Riik organisatsiooni pakkumist ja sõita klassiga Peterburi. Palju asjaajamist viisadega, kuid Peterburi me jõudsime.

22. novembril istusime meie ja üks bussitäis paralleelikaid kell 5:45 hommikul Reaali ees bussidesse ja alustasime sõitu. Hommik möödus kuni Narvani bussis enamjaolt magades, kuid siis tuli bussi meie giid ja äratas meid talveunest. Meie giidiks oli Boris Gorbunov. Piiripunkt, mis algul võibolla hirmutav tundus, kulges valutult. Üle piiri jõudes oli kohe näha, et oleme Venemaal, sest kõikjal ümbruses oli räämas vene дача’sid. Väga palju oli Lasnamäed meenutavaid elamurajoone, mis koosnesid palju suurematest kortermajadest ja kus igal pool käis ehitustöö (muuseas inimesed ootavad seal korterijärjekordades sarnaselt nõukogude ajale, sest elupaiku lihtsalt pole piisavalt).

Kui Peterburi linna jõudsime oli meil söömiseni veel veidi aega ja võisime omapead söögipaiga lähedal ringi vaadata. Raamatuhuvilised nagu me oleme, seadsime kambaga sammud lähedal asuvasse raamatukokku. Sisse meid päris ei lastud, kuid ka fuajeest avanes suursugune vaade. Varsti tuligi aeg sööma minna. Einestasime restoranis “Emelja”, mis oma ‘restorani’ nime küll ei väärinud, mis sest, et lõuna kolmekäiguline oli. Linnaekskursioon hõlmas endast ka Iisaku kiriku juures peatumist ja Eesti Jaani kirikut. Viimasesse jäime veidi pikemaks ajaks, sest esines Tallinna poistekoor. Kontsert oli meeleolukas. Kella seitsmeks jõudsime majutuspaika, hotelli “Oktjabrskaja”. See asus südalinnas, seega peale tubadesse kolimist ja õhtusööki hotellirestoranis Assamblee läksime linnaeluga tutvuma.

Järgmisel päeval pärast hommikusööki külastasime Kaasani katedraali, kus parasjagu toimus ka jumalateenistus. Peale seda jalutasime Vene muuseumisse, kus meile tutvustati erinevaid kunstiteoseid. Samas majas, Mihhalovi palee kunstikohvikus, sõime ka lõunat, mis osutus ilmselt parimaks reisipaketis olevaks toidukorraks. Kui kõhud olid täis, astusime sisse ka Iisaku kirikusse (soovitan seda imeehitist kindlasti külastada) ja Ermitaaži. Viimases veetsime peaaegu kaks tundi. Õhtusöök toimus taaskord restoranis “Emelja” ja ka sel korral ei jäänud me toiduga rahule, sest restoran oli must ja toit oli täpselt sama, mis eelmises “Emelja”-s. Nüüd viis buss soovijad tsirkusesse (Большой Санкт-Петербургский Государственный цирк). See oli ehtne vene tsirkus, kust ei puudunud nii köietantsija, akrobaadid kui ka ehtsad lõvid. Suur elamus, kuid kahjuks liialt loomade piinamist. Õhtu möödus jällegi linnas ringi vaadates ja öösel mindi koos õpetajatega ka sildade ülestõstmist vaatama Neeva jõe kaldale.

24. novembril pidime juba kell 9 hotellikaardid ära andma. Meie klass suundus kaubanduskeskusesse Lenta, kust sai kodustele vene komme kaasa osta. Peale seda sõitsime Tsarskoye Selo’sse. Külastasime Jekaterina paleed, mille ruumidel oli nii barokkajastu- kui ka klassitsismimõjusid. Nägime ära ka kuulsa taastatud Merevaigutoa. Pärast lõunasööki restoranis “Flora” alustasimegi tagasisõitu kodumaale. Jõudsime tagasi alguspunkti umbes 18:30-ks.