140a

Detsember, nagu räägitakse, on aasta kõige kiirem kuu. Ja vaadates tagasi 2021. aasta detsembrile, siis on see täiesti tõsi. Mida lähemale jõuavad jõulud ja koolivaheaeg, seda rohkem ilmub eKooli teateid hinnetest ja tulevatest kontrolltöödest.

Toimus mitu jōululaata, vaatasime nii mitmeski tunnis filmi, veidi nägime ka algklasside jõuluballi, eesti keeles mängisime iga-aastast jõulukahooti, keemias tegime viimases tunnis vabal valikul katseid. Siiski ei olnud me igas tunnis jõululainel. Näiteks matemaatikas ja geograafias õppisime täiskiirusel edasi.

22.12 toimus projektipäev. Tegemist oli väga lühikese koolipäevaga, mille sisse mahtis 3 tundi. Kl 9 alustasime füüsika paaristunniga, mis tegelikult ei olnudki füüsika. Õp D. Kaasik tutvustas meile oma tööd Hollandis asuvas “maailma kohtus” ja palus lahendasa probleemi, mille lahendusele aitas ta paar aastat tagasi kaasa – Costa Rica ja Nicaragua vahelise merepiiri kehtestamine. Ülesanne oli küllaltki keeruline ja vajas ajude ragistamist, kuid sellegi poolest leidis üks võistlusgrupp lahenduse, mille peale kohus ja osapooled ise ei tulnud. Peale seda oli lühike klassijuhataja tund, kus mängisime maffiat ja jagasime üksteisele pühadesoove.

Pärast lugematuid kontrolltöid ja jõululaule oleme valmis puhkama minema!

Tekst – Krõõt

Pildid – 140.a

21. detsembril tähistasime terve lennuga ühiselt jõule. Igaüks andis oma panuse suure pidulaua täitmisel, kust kõik midagi ampsata said. Ka laua katmise ja dekoreerimise eest vastutasid õpilased ise, mistõttu võis näha palju huvitavaid lahendusi.
Esinejaid oli mitmeid – kooristuudio, rahvatantsijad, Kalev Mattias oma partneriga, klassid ise ning muidugi kõige meeleolukam etteaste: klassijuhatajate esitatud katkend muusikalist “Kassid”. Üritust viis läbi Mikk, tehes selle õhtu meeldivalt värvikaks ning meeldejäävaks. Üldiselt võis õhtuga väga rahule jääda, sai nii huumorit kui ka osa meeldivast kultuuriõhtust!

Tekst – Liis ja Karl

Pildid – Georg Kalme, Krõõt

20.detsembril ehk viimasel esmaspäeval enne vaheaega külastasime kogu klassiga direktori kabinetti. Põhjuseks ei olnud mitte see, et olime pahandust teinud, vaid tänu Mikule tuli välja, et me polnud varem kogu klassiga direktori kabinetis käinud.
Kabinet oli avar ja väga kaunilt dekoreeritud. Direktor Ene Saar ja õppealajuhataja Madis Somelar rääkisid meile, mis on nende igapäevased tööülesanded. Saime teada, et suur osa päevast kulub koosolekute pidamisele ja ka koolitundide läbiviimisele. Samuti räägiti meile, kui oluline on, et kooli juhtkond ja õpilased üksteisega suhtleksid. Direktori külastamine väga valgustav ja tore kogemus!

Tekst – Elisabet

13. detsembril, esmaspäeval klassijuhatajatunnis käis meil külas soorituspsühholoog Laur Nurkse. Esmasel tutvumisel selgus, et nagu meiegi, on L. Nurkse füüsikaõpetaja ja põhikooli õppealajuhataja õp D. Kaasiku kunagine 9. klassi õpilane. Tunni teemaks oli psühholoogia ja selle mõju olümpiaadi/eksami/võistluse sooritusel. Saime teada, et kõige mõjuvõimsamad tegurid sooritusel on hirm ja enesekindlus. Tutvusime eri aju osade ülesannetega füüsilises ja psüühilises aspektis. Lisaks saime teada, et kõige tõhusam viis õppimiseks on pöördkaartide kasutamine ja võimalikele tööküsimustele vastamine. Oluline on tunda oma aju eripärasid ja leida kõige sobivam moodus tervislikuks mõtlemiseks. Tuletasime ka meelde eesmärkide saavutamiseks vajaminevad tegevused ja kuidas jääda pingelises olukorras rahilikuks. Tund oli väga hariv ja hea ettevalmistus eksamiteks!

Tekst – Krõõt

Novembris käisime kolmel nädalal bioloogia praktikumi raames Eesti Tervishoiumuuseumis. Kordasime õpitud teemasid, aga saime ka palju uut ja huvitavat teada.

Meie esimene tund (16.11) Tervisehoiumuuseumis keskendus inimese meeltele. Töölehte täites kordasime üle varasemad teadmised silma, kõrva, keele ja nina ehituse kohta. Meeltelaboris testisime, mis on madalaim ja kõrgeim heli, mida kuuleme. Panime proovile ka haistmismeele, maitsmismeele, puutetundlikuse ja kontrollisime oma värvipimedust.

Meie 2. tund (23.11) keskendus seguelundkonnale. Saime korrata suguelundeid ja rääkida, mis ja kuidas toimub puberteedieas, kui keha hakkab muutuma. Kuulasime ühte toredat ja avatud inimest, kelle käest saime palju küsimusi küsida. Rakendasime teadmisi praktikas. Kindlasti oli tegu kasuliku ja eelkõige vajaliku tunniga, aga seda tuleks läbi viia juba noorematele kui meie.

31.11 õppisime pärilikkusest, raku koostisest, nägime oma DNA-d purgis ja proovisime ehitada ise DNA mudelit. See oli huvitav viis kordamiseks ning õppisime ka palju uut raku ehitusest. Mudeleid ehitades oli palju segadust, aga ka rohkelt koostööd. Enda DNA-d nähes tekkis vaimustus, et miski nii väike toob välja meie omapärad.

Kokkuvõtteks oli see tore lõpetus meie bioloogia praktikale ning ootame muuseumikülastusi ka edaspidi.

Tekst – Grete, Katarina, Harriet

Pildid – Katarina, Grete

30. novembril suundusime tavapärase keemiaklassi, klassi nr 301 asemel TKP maja 4. korrusele. Tunni eesmärgiks oli leida aine hulk lahuses. Õpetaja Kangro juhendamisel avastasime keemia võlusid, tutvusime laboriga ja kokkuvõttes võib öelda, et saime kõik hästi hakkama.

Tekst – Krõõt

Pilt – Emma

Kodanikupäev, 26. november on väga oluline päev. See väärtustab Eesti kodanikuks olemist ja on osa kodanikuühiskonna tekkest. Meie kool tähistas seda viktoriiniga, mis koosnes laia ulatusega teemadest. See andis võimaluse proovile panna ja laiendada silmaringi Eesti kohta. Küsimused olid päris põnevad ja kogu meeskond tegutses nendele vastamiseks. Meie klass sai viktoriinis väärika 3. koha ja lõppkokkuvõttes oli kõigil tore päev.

Tekst – Kuldar

Pilt – Emma

Reedel, 26. novembril käisime sel aastal esimest korda Harju tänaval uisusamme meenutamas. Pärast pingelist geograafia kontrolltööd ja kodanikupäeva viktoriini pani uisutamine nädalale toreda punkti. Liuväljal veedetud tund aitas kõigil hetkeks koolitöö unustada ja nautida imeilusat päikselist päeva. Loodetavasti saame varsti jälle end uiskudel proovile panna!

Tekst – Lizette

Pildid – Emma ja Lizette

15. novembril toimus meie klassi kõnevõistluse finaalvoor, mille käigus selgus parima kõne esitaja. Finalistideks olid Grete, Lizette, Georg Kärmas, Mikk ja Harriet. Finaalvoorule eelnesid kaks poolrühmasisest vooru, kus pidid osalema kõik õpilased, ning nende hulgast valiti kokku välja 5 parimat, kes jõudsid lõppvooru. Kõnevõistluse võitis Georg Kärmas! Kõigile õpilastele pakkus see hulganisti hasarti ja andis häid oskusi kõne valmistamiseks, esitamiseks ja esinemishirmust jagu saamiseks.

Tekst – Trevor

Pilt – õp Ege

10. novembril käis meie klass Rakett69 teadusstuudios. Kui kuues tund oli lõppenud, suundusime Solarise keskuse kõrval olevasse bussipeatusesse, et jõuda Ülemiste City-s asuvasse teadusstuudiosse. Meiega ühines Saksamaalt Berliinist pärit 19-aastane vabatahtlik Theo.

Teadusstuudios jaotasime ennast viiestesse gruppidesse: valged, mustad, punased, rohelised ja sinised. Me pidime lahendama erinevaid füüsikaga seostuvaid ülesandeid.

Esimeseks ülesandeks oli määrata Eesti mandriosa keskpunkt, mille lahendasid meie seast kõige kiiremini punane tiim tänu Emili mõttevälgatusele. Idee oli Eesti papist väljalõike gravitatsioonikeskme leidmine, mis oli ka Eesti keskpunkt.

Teine ülesanne oli kukutada muna 9,5 meetri kõrguselt nii, et see ei läheks katki. Kõige kergem ehitis, milles muna terveks jäi, võidab. Selle ülesande lahendas algselt kõige paremini taas punane meeskond, kuid pärast reeglite pōhjalikku analüüsimist ja pikka diskussiooni anti võit hoopis rohelisele meeskonnale, kes olid algselt jäänud teiseks. Siin pidi muna ümbritsev ehitis tagama muna ohutuse nii, et muna asemel mõjus kukkumisel tekkinud jõud hoopis ehitisele.

Kolmandaks ja viimaseks ülesandeks oli silindri täitmine veega, kuid vee pidi saama silindrisse pokaalides, mis olid kandiku peal ja silindrini pidi sõitma tõukerattaga. Siin pidi kandiku nurgad nööridega kinnitama ja nööre käes hoides silindrini jõudma. Seda ka mõned meeskonnad proovisid, kuid mustade meeskond oli kaks pokaali kandiku külge kinni sidunud, mistõttu ei pidanud nad pokaale eraldi käsitsema. Võidu võttiski mustade meeskond, kes kõik kiiruse peale olid panustanud.

Kokkuvõtteks leiame, et iga klass võiks vähemalt korra Rakett69 teadusstuudiot kas meeskonnatöö arendamiseks või füüsikateadmiste rakendamiseks külastada, sest meile see väga kõigile meeldis.

Tekst – Tristan ja Raul

Pildid – õp Ege, Georg Kalme