Rakett69 teadusstuudios

10. novembril käis meie klass Rakett69 teadusstuudios. Kui kuues tund oli lõppenud, suundusime Solarise keskuse kõrval olevasse bussipeatusesse, et jõuda Ülemiste City-s asuvasse teadusstuudiosse. Meiega ühines Saksamaalt Berliinist pärit 19-aastane vabatahtlik Theo.

Teadusstuudios jaotasime ennast viiestesse gruppidesse: valged, mustad, punased, rohelised ja sinised. Me pidime lahendama erinevaid fĂĽĂĽsikaga seostuvaid ĂĽlesandeid.

Esimeseks ülesandeks oli määrata Eesti mandriosa keskpunkt, mille lahendasid meie seast kõige kiiremini punane tiim tänu Emili mõttevälgatusele. Idee oli Eesti papist väljalõike gravitatsioonikeskme leidmine, mis oli ka Eesti keskpunkt.

Teine ülesanne oli kukutada muna 9,5 meetri kõrguselt nii, et see ei läheks katki. Kõige kergem ehitis, milles muna terveks jäi, võidab. Selle ülesande lahendas algselt kõige paremini taas punane meeskond, kuid pärast reeglite pōhjalikku analüüsimist ja pikka diskussiooni anti võit hoopis rohelisele meeskonnale, kes olid algselt jäänud teiseks. Siin pidi muna ümbritsev ehitis tagama muna ohutuse nii, et muna asemel mõjus kukkumisel tekkinud jõud hoopis ehitisele.

Kolmandaks ja viimaseks ülesandeks oli silindri täitmine veega, kuid vee pidi saama silindrisse pokaalides, mis olid kandiku peal ja silindrini pidi sõitma tõukerattaga. Siin pidi kandiku nurgad nööridega kinnitama ja nööre käes hoides silindrini jõudma. Seda ka mõned meeskonnad proovisid, kuid mustade meeskond oli kaks pokaali kandiku külge kinni sidunud, mistõttu ei pidanud nad pokaale eraldi käsitsema. Võidu võttiski mustade meeskond, kes kõik kiiruse peale olid panustanud.

Kokkuvõtteks leiame, et iga klass võiks vähemalt korra Rakett69 teadusstuudiot kas meeskonnatöö arendamiseks või füüsikateadmiste rakendamiseks külastada, sest meile see väga kõigile meeldis.

Tekst – Tristan ja Raul

Pildid – õp Ege, Georg Kalme

 

Kommenteerimine on keelatud.