Neljapäeval, 23.05 KUMU-s külastamas Tommy Cashi ja Rick Ovensi koos kokkupandud näitust. See oli üks huvitav kogemus. Näitus ei olnud üldse nagu tavaline kunstinäitus. See oli lahendatud väga huvitavas võtmes. Näitus oli omapärane kooslus moe-, video- ja maalikunstist. Teosed olid omapärased ja sügavmõttelised. Kõigil töödel oli põnev tagamõte ja sõnum, mida taheti vaatajale selle teosega öelda. Üleüldiselt oli näitus väga tore uus kogemus ja kui kunagi sarnane näitus tuleks, külastaksin seda meeleldi.
14 mai käisime klassiga Jõelähtmel ekskursioonil. Seal jaotati klass kaheks. Üks osa matkale ja teine muuseumi. Toas räägiti pronksiajast Eestis ning pärast räägiti täpsemalt haudadest. Õues räägiti Eesti maastikust ja, kui ilus ning mitmekülgne see on. Meilt küsiti palju küsimusi ja õppisime selle käigus palju uut. See oli väga lahe!
7. Aprillil käisime klassiga õppekäigul Palamusel. Seal me käisime muuseumis, mis rääkis raamatust “Kevade” ja Oskar Lutsust. Pärast seda läksime koolimajja, kus me nägime, milline oli vanasti klassiruum ja milline oli õpilaste magamistuba. Kahjuks ei jõudnud me külastada kirikut aga saime minna kalmistule.
2.Mail toimus meil terves koolis ajarännak aastasse 1869, mil korraldati Eesti esimene laulupidu. Päev algas kogunemisega aulasse, kus direktor pidas kõne ning toimus väike näidend, mis rääkis laulupeole eelnenud toimingutest ( peaosades Marko Reedik papa Jannsenina, Martin Saar Jakob Hurdana ning Reivo Maasik Carl Robert Jakobsonina ). Näidendile järgnes kolm koolitundi: matemaatika, ajalugu ning kunst. Peale tunde kogunesime staadionile koolipildi tegemise jaoks, kus meie klass moodustas number kuue keskosa. Hiljem suundusime marsina Kalevi staadionile. Kuna vihma sadas, siis kõndida väga mõnus just ei olnud. Muidugi oli tore panna paaril tänaval ajutiselt liiklust kinni. Kui jõudsime staadionile, siis peeti veel kõnesid ning sai laulda ja peo lõpus, kui keegi soovis, tantsida. Päeva lõpuks pudenesime igaüks isesuunda laiali.
Neljapäeval 28.märtsil tähistasime koolis Taani päeva, mille puhul toimusid terve päeva vältel erinevad tegevused:lego-võistlus, loengud, viktoriin jms. Meie klass küll lego-võistlusel ei osalenud ning ei võtnud osa ka ühestki loengust, küll aga osalesime 5.-8.klasside Taani teemalisel viktoriinil. Seal saavutasime 1.koha. Meie tiimi kuulusid Triin, Alexandra, Anett, Marten ja Mathias.
14. märtsil käisime me teatris vaatamas loomingulist ja meeleolukat balletti nimega “Kratt”.  Paljudele teater meeldis. Vähestel klassikaaslastel hakkas ka teatris igav. Hiljem kirjutasime pika ja põhjaliku arvustuse selle balletti kohta. Ăśldiselt oli tore ja hariv kogemus.
Käisime klassiga 11. märtsil Estonia teatris balletti ajaloo kohta õppimas. Meile räägiti, millised olid vanal ajal tantsustiilid ja, millised olid riietused. Me õppisime seal palju uut ja huvitavat ning meile meeldis seal väga.
21.veebruar toimus pidulik aktus, kus kingiti riigikogu ja Eesti Lipu Seltsi poolt Tallinna Reaalkoolile sinimustvalge kandelipp. Aktusel sai uus kandelipp ka sisse õnnistatud – lippu löödi neli naela. Naelad lõid Eesti Lipu Seltsi esimees JĂĽri Trei, vilistlane Jaan Nuga, kes on Harju–Jaani koguduse õpetaja ja KĂĽberväejuhatuse Staabi- ja Sidepataljoni kaplan, direktor Ene Saar ja õpilasomavalitsuse president Sofia Markson. Aktusel esines Reaalkooli segakoor ja tĂĽtarlastekoor.
20. veebruaril toimus kooli aulas vabariigi aastapäeva viktoriin, millest võtsid osa 7-9 klassid. Meie klassist osalesid Endrik Einberg, Marten Kelement, Karl-Andres Parts, Henri Peterson ja mina, Sander Ümarik. Viktoriinil esitati küsimusi mitmest erinevast valdkonnast, näiteks kunst, ajalugu, tehnoloogia, poliitika jne. Kokkuvõttes kogus kõige enam punkte 8.b klass. Viktoriin oli üks kolmest, mis korraldati Eesti Vabariigi sajandaks aastapäevaks. Ka kõigi kolme viktoriini arvestuses kokku kogus enim punkte 8.b. Meie klassil nii hästi ei läinud, aga osaleda oli ikkagi huvitav.
9. veebruaril käisime klassiga Eduard Vilde muuseumis Kadriorus. Kuna olime just kirjanduse tunnis lugenud Eduard Vilde raamatut ,”Pisuhänd”, siis läks muuseumi kĂĽlastuskäik teemaga väga hästi kokku. Vilde muuseum paikneb kirjaniku enda kunagises kodus, mis kingiti talle riigi poolt. KĂĽlastuskäik algas kirjaniku elu kokkuvõttega meie jutuka ning teemat läbi ja lõhki tundva giidi poolt. Käisime läbi enamus maja tube ja kuulsime huvitavaid ning naljakaid lugusid Vilde elust. Peale maja ekskursiooni jagunesime gruppidesse ja rääkisime põhjalikumalt loetud raamatust, mille kohta giidil olid erinevad teemad valmistatud. Kokkuvõttes õppisime Vildet ja tema loomingut natuke paremini tundma ning saime ka aimu, kust võis kirjanik oma loomingule inspiratsiooni ja materjali leida.
Lisas: 138c 
09.06.2019 13:37
   
© 2025, 138c