138c

Teisipäeval, 11.veebruaril käisime 138.lennuga Tartus ,,Kalevipoega” vaatamas. Sõitsime sinna kahe bussiga(meie kurvastuseks pidi just meie klass jagunema kahe bussi vahel), algus oli vinge ja kõigil oli lõbus. Lõbu kadus aga kiiresti, kui üks bussidest läks poolel teel katki. Teises bussis olijad jõudsid plaanipäraselt enne teatri algust Tartusse ning said minna sööma. Meie ootasime aga asendusbussi. Pidime ootama kuni teine buss ülejäänud Tartusse maha viskas ja meile uuesti vastu tuli. Tuju oli alla keskmise, sest kõigil olid kõhud tühjad ja põied hakkasid lõhkema(peab ka mainima, et lõhn, mis bussis oli, ei olnud meeldiv). Siiski suutsime meeleolu heaks teha ning varsti oli kõigil lõbus. Mõne aja pärast saabus ka asendusbuss ning viis meid teatrisse. Jõudsime kohale napilt enne etenduse algust. Kui olime ,,Kalevipoja” ära vaadanud, hakkasime kodu poole sõitma, kuid enne tegime ka söögipausi. See oli täielik meeleolutõstja! Peale seda oli seltskond rõõmus ning sõit koju võis alata. Oli üpriski meeldejääv teatriskäik!

Anett Allam

Tervitused! Otsustasime alustada oma ajaveebis uut rubriiki nimega “Meie apsakad”, kuna neid on meil palju. Siin siis esimene jutuke.

Reedel, 27. oktoobril, eesti keele tunnis hakkas tüdrukutel külm ja otsustati aken kinni panna, aga välimine aken oli sisemise kinnise ja paigal oleva akna ette kinni jäänud, niiet oli vaja sisemine keskmine aken lahti teha. Nora seisis aknalaua peal, et üritada akent kinni panna, kui kellelgi tuli idee keskmine aken lahti teha ühelt poolt. Nii saaks välimise akna oma kohale. Elizabeth ja Birget otsustasid, et mõlemad teevad oma poole lahti, niiet üks hetk käis pauk ja aken oli seinte küljest lahti. Õp Anu Kell viis lahtise akna klassi seina äärde ning tunni ajal said kõik naerda akna poole vaadates. Sama õhtu Teadlaste ööks oli aken omal kohal tagasi.

Elizabeth

https://youtu.be/QILz9A48524