Geograafiaolümpiaadi lõppvoor
11. mail jõudis kätte kauaoodatud päev – geograafiaolümpiaadi riiklik voor. Meie koolist kutsuti sinna seitsmendikke 6, erinevate vanusegruppide peale kokku 31 realisti. Kaasa sõitis õpetaja Piret Karu.
Esimene päev algas üheksandike ja gümnaasiumi jaoks kohe tegusalt – ühtedel oli kirjalik töö ja teistel maastikuvõistlus. Meie läksime aga poe juurest bussi peale ning käisime tartlase Taavi Pae juhatusel ekskursioonil. Näiteks käisime vaatamas Ilumetsa meteoriidikraatreid, Ootsipalu oru hiiglaseid (kus muuhulgas on maailma kõrgeim harilik mänd ja Eesti kõrgeim kuusk) ning tee ääres asetsevaid ristipuid. Peale seda sõime (imemaitsvat) lõunat ja suundusime isegi maastikuvõistlusele. Pärast õhtusööki kuulasime aulas meie enda kooli bioloogiaõpetaja Kersti Veskimetsa loengut „Kas ühiskondade tekke ja arengu mõistmiseks on vaja nii geograafia- kui bioloogiateadmisi?“. Tulemuste ootuses õhtul paljudel und ei tulnud ja ennäe – kesköö paik ilmusidki need seinale.
Teisel päeval läksime pärast hommikusööki arvutiklassi, kus meid ootas ees kirjalik töö väikese nipiga – töö ajal võis kasutada internetti. See pani kindlasti proovile hoopis teistsuguseid teadmisi, kuid informatsiooni hindamiseks oli ikkagi vaja osata ka geograafiat. Siiski olid peale teadaannet paljud pettunud – nad olid kodus ju kaua õppinud. Peale kirjalikku tööd läksime töötubadesse – meie käisime tegemas GLOBE keskkonnamõõdistamisi ja GPS-orienteerumas. Mõlemad olid huvitavad ja viimase juures oli eraldi pluss – armas koer Sparkley.
Mina olin esimeses järgus ja ka Sandri tulemus oli üle keskmise. Kokkuvõttes oli kogemus hea ja loodame pääseda ka järgmine aasta. Tallinnasse sõitsime kohe, kui autasustamine oli läbi ja grupipilt tehtud.
Endrik
Reaalkooli grupipilt olümpiaadil
© 2024, 138c