Marika Tendermann

Ă•petaja Tendermann… Ohh, teda on keeruline kirjeldada. 9.c klassis ei ole õpilast, kes enne vene keele tundi ei väriseks, kui siis Simon, aga tal on ju vene keel kodukeeleks. Aga ma olen selles kindel, et ei ole kedagi, kes ei kardaks Tendu raevu.

Oleme nagu robotid, kui kuuleme seda väikest muutust õpetaja hääles, jääme plõksti vait. Ta on halastamatu, kui ajame ta vihale. Aga kus me oleksime ilma temata, Marika on vorminud meist külmanärvilised, tugeva vene keelega õpilased (on ka erandeid, aga neid on vähe). Vaatamata tema nõudlikkuse ja laastava viha kõrval, on ta üleloomulikult südamlik, mõistev ja armastusest tulvil vene keele mentor ja elu juhendaja.

Ta suudab meile iga kell naeru näole tuua, kui oleme sõnad korralikult ära õppinud. Minu isiklik esmakohtumine õpetaja Tendermanniga oli 7.klassi alguses kui ta viis mind kohe õppealajuhataja juurde, sest olin teistest aasta jagu maas: õppisin eelmises koolis saksa keelt. Alguses oli meie vene keele kapten pööraselt tige, aga mõistis siis minu probleemi ja aitas mul edasi liikuda omas tempos ja võimetega.

 

Järgmiseks tegin väiksed read mõnest huvitavast, lõbusast ja toredast jutust või muust juhtumist, mis on juhtunud vene keele tunnis.

  • Kui keegi käib reisil, ei jää tal toomata mõni unikaalne kivike, mille õpetajale andmine, toob õpilasele suure heakskiidu. Nimelt on ĂĽheks õpetaja hobiks kivide kogumine.
  • Kui kellelgil on klassist uus vihik, pliiatsid, pastakad vms puudu, siis õpetaja on alati valmis rahaliselt aitama. (Me oleme aga alati eeskujulikult keeldunud.)
  • Ă•petaja kutsub Siimu klassi ette. Poiss tuleb longus peaga ja ĂĽtleb: “Õpetaja, ma ei oska,” õpetaja ohkab ja vastab: “Kaks,” Laasik mĂĽttab kohale tagasi. Järgmiseks kutsub pedagoog tahvli ette Kaspari. Poiss tuleb nina pĂĽsti klassi ette ja jutustab pikalt ja soravalt kodutöö ette. Juhendaja mõtleb ja sõnab siis: “Kaks pluss,” ja kirjutab numbri päevikusse ĂĽles. Kasparil on löödud nägu peas, ta longib kohale.
  • Käes on vene keele tund. Ă•petaja Tendermann käskis kodutööks teha pirukaid või koogikesi. Kõik lauad on täis toitu. Jagasime oma pirukad ja koogid laiali, et neid hinnata ja sõime terve tund. See oli ĂĽks parimaid ja lõbusamaid vene keele tunde. Ruum täis naeru kilkeid, puhast rõõmu ja häid lõhnu. See tund tõi oma lihtsusega naeru suule terveks nädalaks.
  • “No, kuidas see heli nĂĽĂĽd käima läheb,” pomiseb õpetaja. Klass lausub kooris: “Ekke!” Ekke läheb ja parandab probleemi. (Ja nii on iga kord, kui tekib tehnikaga probleeme.)

Ükskõik kui palju ta on meie peale pahandanud, ühtesid ja kahtesid pannud ja „гдеeeeeee“ karjunud kui kääname „b“ eessõnaga sõna valesti . Oleme kindlad, et meie vene keele repetiitor ja treener Marika Tendermann armastab meid kogu südamest.

Aitäh, et oled meid juba kolm aastat juhendanud ja treeninud – Sinu Tallinna Reaalkooli 134.c klassi õpilased.

-Artur (koos klassi abiga)

Lisa kommentaar