arh134c

Marcus on klassi parim lumelauasõitja, kellele huvide hulgas on ka kinos käimine ja arvutiga mängimine. Tundidest vahel kadunud, aga teeb selle abivalmiduse ja koostööalti meelega tasa. Marcus suudab ka näideldes säilitada oma loomupärase tagasihoidlikkuse.

Laisk ja lohakas nagu Oskar Ohakas. Birk on ääretult sõbralik ja heasüdamlik inimene, kellega on tore ka kõige sügavamõttelisemate asjade üle arutleda. Ta suudab alati kõige parematel aegadel hilineda, ja vahest ei teagi, kas naerda või tunda kaasa, kui järjekordne õpetaja talle ülekohut teeb. Vähemalt hilineb ta stiilselt. Kindlasti on Birk väga mitmekülgne; tal on ka ainulaadne muusikamaitse! Klassil on tema nimest tekkinud ka teine, lõbusa kõlaga hüüdnimi: Brik. Esimesena nimetas teda selleks üks õpetajatest. Aukartustäratavale pikkusele on ilusaks kontrastiks tema pisikesed valged koerad, kes on umbkaudu sama energilised kui poiss isegi.

Väga golden boy aka türklaste lemmik.

Siret Siim – tuntud kui kõige sisukam neiu 134.C lennus. Ta on üks igati tip-top inimesehakatis. Igapäeva tegevuste hulka kuuluvad Siimul vaidlemine, tänavatants, elu üle juurdlemine ja kindlasti oma teekaaslastega silmsideme hoidmine: „Teate seda veidrat hetke, kui keegi vaatab sind, ja siis sa vaatad talle otsa ja ta keerab pea ära? Siret ei keera.“ Tihti juhtuvad Siretil peal kontrollimatud naeruhood, pikema vaatluse tõttu just eriti neljapäeviti. Just nimelt neljapäeviti ei ole soovitatav Siretiga jamada, tagajärjed on hirmsad. Siiski, kõigil teistel nädalapäevadel, isegi mõnel neljapäevasel tunnil, on Siim väga tore tüdruk, kellega alati väga lõbus on.

Iti on väga lõbus neiu, kes paistab silma oma ainulaadse soengu, musta huumori ja jututeemadega nagu väikesed lapsed, tükeldamine ja blender. Neiul on väga laialdased teadmised füüsikas, bioloogias ning inglise keeles ja ta mõistab õigusega hukka neid, kes räägivad seda vigaselt.

Ise ta väidab, et pole sarikannibal, kuid on kahtlusi, et ta maskeerib seda suurtes kogustes jäätise söömisega. Samuti on Iti üks meie klassi suurimaid kunstnikke, kes oskab paari pliiatsitõmbega igaühest lustaka miniversiooni välja võluda. Julgelt võib väita, et ta soovib kõigile head, mis väljendub ka soovis õppida meditsiini. Eriti on annet hakata kõrvaarstiks, sest ta testib igapäevaselt teiste kõrvakuulmist.

Itiga on väga tore erinevatel teemadel filosofeerida ja tumblr’i sügavusi avastada, mida ta hästi tunneb.

Mihkel on poiss, keda on pea võimatu mitte silmadega kallistada, kuna ta naerusuine nägu ajab kõik pöördesse. Ta on harukordselt sõbralik, kuid mõistab ja hindab ka tumedat huumorit, mida peale vaadates ei oskaks sellest lahkest kujust oodata. Ta on alati (loe: vahetevahel) valmis jagama nii kodutöid kui ka toitu, kui vaid ilusti küsida. 🙂

Lisaks sellele on ta kõigi aegade kõige dankim meemimeister, kellel on alati sõna sekka öelda, ja kellega vesteldes ei hakka juba nii lihtsalt igav.

Foto: Birk Sepp #birkupildid

Joonas on ülimalt rahulik, mõtlik ning sügav noormees vahva huumorisoonega. Tänu temale tundub iga tund lühem ja lõbusam. Noormees on nagu tänapäeva superkangelane: grupitööd ta päästab alati – teeb need oma kolmnurgaga ära. Ta on filosoof ja osav sõnaseadja – parim kõneleja 2016. Filmigurmaan, tulevane filmikriitik. Teab kõike, mis maailmas toimub, kaalukas, mõtlik, tark, osav, rahulik – jah, see on Jonnu. Järvela tunnis Joonasega probleeme ei teki, eriti grupitöödes. Juhtudes Joonasega ühte gruppi pole karta vaja – viis on kindel. Poiss süveneb sügavasti oma töösse, töö kvaliteet on alati väga hea.

Victoria on kõige lahedama hommikurutiiniga inimene. Neiu on särav ja huvitav 5 erineva isiksusega tüdruk, kellega ei hakka kunagi igav. Tema väga ilusa välimuse, sportlikkuse, sõbralikkuse ning üleloomuliku rõõmu saladus on fakt, et ta on tulnukas Torise planeedilt. Vicky on suurim monteerija ja blogija 9.C klassi ajaloos, kes tegeleb Somelarile kahtlasena tunduva filmižanriga. Ta on väga osav ka fotograafias. Kindlasti tasub igal kaasaegsel isikul tellida YouTubes High5 ning Victoria Villig kanalit. Victoria on väga osav jalgpallis. Igapäevaselt koolis on ta väga aktiivne ja energiline, kasutades selleks vähemalt viie päikese energiat, mida ta endas hoiab.

Jan on väga pikka kasvu saarlane, kelle teine nimi on “jagamine”. Iseloomult on ta meeldiv, lahke, abivalmis ning sõbralik. Vahel isegi liiga sõbralik, et tõsi olla. Noormees ei suudaks teha endale vaenlasi isegi kui prooviks.

Markus mängib puhkpilliorkestris trombooni. Lisaks harrastab ta ka võrkpalli, mis tõttu on tal käsi alailma sidemes/kipsis. Tänu osavatele spordioskustele ei valita teda kehalises kunagi viimasena enda võistkonda. Lisaks armastab ta jäägitult mängida arvuti/telefonimänge.

Üprus on hooliv klassikaaslane, kes armastab kõiki ligimehi jäägitult.

Omapära:  Suudab naerda ka enda üle. Ja palju

Kas olete midagi kuulnud laulust „Tšunga-tšanga“? Või käinud Meisterjaani juures parmupilli õppimas? Meie klassi jaoks on see igapäevane.

Muusikuid on meil igat masti. Palju nendest on näinud higi, verd ja pisaraid harjutades erinevaid pille. Puhkpillimängijatest pühendunud orkestrante: Jani tromboonil, Itit klarnetil ja Mansbergi eufooniumil või samuti tromboonil võib näha musitseerimas mitmetes orkestrites nii Tallinna piirides kui ka väljaspool. Klassis on ka Natali oma akordioniga, kes orkestrisse ei pääse ja kulgeb omasoodu. Soolopilli klaveri on erinevates muusikakoolides säravate tulemustega juba lõpetanud kolm meie klassikaaslast: Siret, Emma ja Mooses. Neid võib aeg-ajalt kuulda ja näha mängimas erinevates koosseisudes.

Möödunud aasta talvisel jõulupeol astus meie koolis üles aina kuulsust koguv ja rahvast hullutav bänd klassivenna Klugega eesotsas, kus klahvpillidel võis tol korral kuulda ka Siretit. Jõulupidudel on meie klass alati silma paistnud lisaks muule ka oma suurepäraselt lavastatud ühisest meelismuusikast koosneva playbox’i numbriga, kus viimati osales terve klass lustakalt jenkat tantsides. Mõned oskasid muusikast ka sügavamat sõnumit leida ning demonstreerisid selle taustal lennukaaslastele meie imetabaseid näitlemisoskuseid.

Ühtlasi ei saa mainimata jätta, et meie klassis õpivad ka audiovisuaalkunsti harrastajaid Laasik ja Kluge, kes on käinud spetsialisti enda, Meisterjaani juures parmupillimängu tehnikat täiustamas. Musikaalsust ja stiili meil jagub.

Kuna igaüks meist on ainulaadne, ulatub ka meie klassi muusikaline maitse Justin Bieberi „Sorry’st“ „Põdrakasvataja“ lauluni. Eriti tugevalt on seda märgata bussireisidel, kui kõlarist kostuvad muusikažanrid imekiirelt vahetuvad ilma, et kõrv jõuaks algavat laulu fikseeridagi. Üksmeelselt ja ühiselt meeldib meile aga bussis laulu lahti lüüa. Paa-pa-Pa-pa-paa, ja kõlavad vene keele tunnis õpitud lemmikmeloodiad nagu „Sinine vagun“ või „Tšunga-tšanga“, loomulikult vene keeles.

Ilma loomingulisust toetava Reaalkooli õhkkonnata, kus kogu koolipere südames heliseb muusika, oleks meie klassi minevik, olevik ja tulevik mõeldamatu. Võiks öelda, et igaüks meie seast on andnud oma hääle meie klassi kui ka kooli polüfoonilisse kõlapilti, mis muusika kaasabil nii ühtseks on muutunud. Püsige muusikalainel, see tasub ennast ära!

-Natali