TeatriskÀik

16. novembril kĂ€is enamus klassist teatris vaatamas etendust “MĂ€ngud tagahoovis ehk Because”, mille autor on Edna Mazja ja lavastaja Viktor RĂ”ĆŸakov, kes on oma karjÀÀri jooksul teeninud mitmeid Vene teatri aastapreemiaid .

KĂ”iki oli ette hoiatatud, et see etendus ei ole ilus muinasjutt, vaid karm tĂ”sielul pĂ”hinev lugu. Etendus tekitas kindlasti vaatajais vastakaid tundeid, sest tegelasi nĂ€idati pidevalt erinevate nurkade alt: see, kes enne tundus sĂŒĂŒtu ohvrina, vĂ”is hiljem nĂ€ida hoopis sĂŒĂŒdlasena. JĂ€rgmisel pĂ€eval oli koolis kuulda arutlusi selle kohta, kas kĂ”iki karistati Ă”iglaselt ja tĂ€nu kirjanduse tunnile sai kogu etendus lĂ€bi arutatud, analĂŒĂŒsitud ning igaĂŒks sai vĂ”imaluse avaldada oma arvamust.

Sellised ĂŒhised kultuuriĂŒritused on avardavad meie silmaringi ja annavad uusi kogemusi. Ma loodan, et see pani mĂ”tlema selle ĂŒle, et alati ei pruugi sĂŒĂŒdlased saada Ă”iglast karistust, kui ĂŒldse on vĂ”imalik aru saada, kes on sĂŒĂŒdi.

Jutt: Kerstin

TĂ€iendas: Kadri-Ann

Lisas: admin 23.11.2011 16:10

Ütlusi vol 6…

Raja: “Vaatasin, et te poisid mĂ€ngite mingeid totakaid kaardimĂ€nge. TĂ”in siis sulle ka ĂŒhe neljanda viienda klassi tasemel kaardimĂ€ngu.”

Niggulis: “Kas ma vĂ”in su juurest Ă€ra minna?”
Karu: “Arvad, et ma nutma ei hakka?”

Karu: “Sul on oma test, tee seda. Anton on nii vĂ”i naa omas mahlas, teeb mingit enda oma.”

Vellerind:
“Ära laula!”
“Ja kui kĂ”ik osakesed on end lahti murdnud, hĂŒĂŒavad nad hurraa ja hakkavad kiiremini liikuma.”
“Kuula nĂŒĂŒd, kui tahad jĂ€rgmist tööd viite saada, ise kirjutasid jĂ”uluvanale!”

Silverile tuli keset muusika tundi sÔnum.
Silver: “Issand Jumal!”
Roos: “Jumal ise helistab.”

Ühel pĂ€eval oli Ă”petaja SĂ€rjel eesti keelega natuke pahasti. Nimelt ĂŒritas ta tahvlile kirjutada sĂ”napaari “kahesaja kilomeetrine,” aga suutis selle asemel kirjutada “kakssĂ”na kilomeetrine.” Hiljem sai sellest veel “kakssaja kilomeetrine.”

Lisas: admin 14.11.2011 23:34

Ütlusi vol 5…

Doris: “Kas need jÀÀkuubikud on puhtad, kas me vĂ”ime neid sĂŒĂŒa?”
Vellerind: “Jah, ma ĂŒhe jĂ€tsin spetsiaalselt sulle.”

FĂŒĂŒsika praktikas sulatasime pliidil jÀÀkuubikuid.
Heleene: “Siin peal vĂ”iks pannkooke praadida.”

Kangro:
“Millest tehakse tsementi: vĂ”tan saia ja moosi…”
“Tulin kooli, pank oli Ă€ra lahustunud, raha vedeles igal pool maas. Pakkusin, mitte keegi ei tahtnud.”
“Õppimine on nii nunnu.”
“JĂ€reltööd on magustoiduks, nagu maasikad.”

Luuk:
“Korraldati vĂ€ike atendaadikene. Inimene kadus silmapiirilt, pole inimest, pole probleemi.”
“Oli riiklik sĂŒnnitaja. Oih, mida ma ajan, sĂŒĂŒdistaja hoopis!”

Emil: (Siseneb klassi Aleksandri kook kĂ€es) “Vabandust et ma hilinesin.”
Luuk: “Koogi tĂ”id mulle?”
Emil: “Jah, palun vĂ”tke, ma ei taha seda.”

Luuk: “Miks sa siis selle ostsid?”
Emil: “See oli eksitus.”

Tahvel protesteerib.
Karu: “Lollakas! TĂ€itsa loll kohe!”

Markus: “AherainemĂ€gi? Ma arvasin, et see on aheraine poolvulkaanne kompleksmĂ€gi!”

Sooalu: “On selliseid inimesi, kes jutustavad mĂ”nudega.”

Lisas: admin 07.11.2011 00:54

Ütlusi vol 4…

SĂ€rg:
“TĂ”mbame siit ekvaatori. Nii, mis me siis saame, ida- ja lÀÀnepoolkera.”

Karu:
“Aleksandri kook on nagu vĂ”rratu moreentasandik.”

Ühel pĂ€eval, mis juhtus olema rebastenĂ€dalal, leidsid poisid teise korruse toaleti kraanikausist kala, kellest nad raporteerisid Ă”petaja Karule ning seejĂ€rel seda Ă”nnetut olevust geograafia tunni alguses pÀÀstma suundusid.
Karu: “Noh, pÀÀstekomitee, saite asjad korda?”
Klemet: “Niisiis, lĂ€ksime vetsu, tegime kalast pilti.”
Emil: “Siis lĂ€ksime majandusala juhataja juurde, koos kalaga.”
Klemet: “Enne seda tuli Piret Otsa ja kĂ€skis meil kala Ă€ra visata.”
Emil: “Me siis viskasime, biojÀÀtmetesse.”
Karu: “Alatu elusolendi kohtlemine, ĂŒtleks ma selle peale.”
Henri: “Õpetaja, ma arvan, et see kala oli juba poes surnud.”
Karu: “Noh, ma arvan, et need on need eskimod, kes praegu koolis ringi kĂ€ivad.”
Henri: “Te vĂ”tsite eskimote kala Ă€ra!?”
Klemet: “Oleks vĂ”inud ikka paberi hulka visata…”

Raja:
“Pikalt sisse, nĂŒĂŒd uuesti vĂ€lja, rahu, rahu… No mida, kĂ”rvarĂ”ngad kĂ”distavad vĂ”i?”
“Sa oled nii vĂ€hetĂ€htis tegelane, et ma ei lugenudki su nime.”

Raja: “Kus Mari Helen on?”
Heleene: “LĂ€ks Ă€ra.”
Raja: “Kuhu?”
Heleene: “Reisile.”
Raja: “See kĂ”las nagu hĂŒvastijĂ€tt.”

Raja: “VĂ”tta uus lehekĂŒlg vĂ”i mitte, Ă€kki ei mahu Ă€ra…”
Henri: “Alustame elu puhtalt lehekĂŒljelt.”

Luuk:
“RÀÀgime sellest hiljem, kui su mĂ€lu on taastunud.”

Lisas: admin 03.11.2011 00:37

Ütlusi vol 3 ehk keemia tund…

Kangro:
“Sa oled nagu sitasitikas vahukoorega.”

“Muuseas, ta(Ca) on raskem kui vesi. Ta on nagu teie: jeee, saan ujuma minna!”

“Kuumutage seda ettevaatlikult. Tohutult, super, power ettevaatlikult. Ei, see viimane ikka ei sobinud.”

“Teile ju meeldib solkida!”

“Loksutage, kui pĂ€rast kolme pĂ€eva Ă€ra pole kadunud, lisage juurde.”

“Poisid, ma vĂ”in teile Ă”petada, kuidas gaasimĂŒrgitust teha. LĂ€hete koju kraanikausi juurde, valate selle torusee vesinikkloriidhapet. TĂ”mbate siis seda endale sisse. Varsti hakkab pea valutama ja sees keerama, siis lĂ€hete kuskile Ă”huvaesesse ruumi. Hea kĂŒll, see oli nali.”

“JĂ€i koju? KĂŒll sul on alles halb ema…”

“VĂ€ga hea!!! See on vale! Aga seda parem!”

“NaCl tipa-tapa-tipa-tapa hĂŒppab vette lĂ€heb katki/…/ Kui teie sulpsti vette hĂŒppate, ei eraldu parem kĂ€si ja vasak kĂ€si.”

“Teie kirjutate nagu noored jumalad selle vĂ”rrandi lĂ”puni. Vasaku kĂ€ega. Pange silmad ka kinni!”

Ja lĂ”petuseks ĂŒks ĂŒksik Karu(geograafiast siiski):
“MandrijÀÀ kukkus lopsti alla!”

Lisas: admin 15.10.2011 00:03

Ütlusi vol 2…

Otsman:
“See veri, mis sul muidu peas on, lĂ€heb nĂŒĂŒd siia alla ja siis sa muust ei mĂ”tlegi.”
“Kas sul on alalĂ”ualihase kramp? Ühel ooperilauljal olla ĂŒkskord nii juhtunud: vĂ”tnud kĂ”rge noodi ja â€œĂ€Ă€-ÀÀ-ÀÀ!”

Reimann sosistab eesti keele klassi ukse vahelt: “Mirja, Mirja, anna vĂ”ti!”
SĂ€rg: “Oh, sina, ma mĂ”tlesin, et kuulen sind enda peas!”
Reimann: “Reaalivaim.”

SĂ€rg:
“Ei ole pĂ€ris nii, et vanaema rookis meid mannapudruga.”

Raja:
“Selle jĂ€reltööga lĂ€hed sa ajalukku.”

“Kaisa, sa oled nagu NĂ”ukogude konstaabel.”
Emil: “Niisiis oled sa pĂ€ris vana.”

“Ütles ĂŒks siin ukse peal, et ei usu. Ateist selline.”

Luuk:
“Nimetage mulle mĂ”ni asi, mille suhtes teil on nulltolerants.”
Klemet: “Astmeline tulumaks.”

“Ja te tahate gĂŒmniaasumisse saada? Hahaha!”

Lisas: admin 12.10.2011 23:02

PÔlevkivimaa Tripp

KĂ€isime 3. oktoobril PĂ”levkivimaal Ida-Virumaal. Esimese asjana tuli ĂŒks lahe mees ja viskas muuseumi ĂŒle kildu. Siis viis ta meid maa alla, meie grupiga oli Ă”petaja Kangro. Vaatasime siis maaluseid kĂ€ike ja saime lausa ekspressiga sĂ”ita ja auku puurida. Siis tuli pĂ€eva parim koht – tasuta toit. Meile pakuti sooja suppi, see koosnes tĂŒkeldatud viineritest, kartulikuubikutest ja igast muudest lĂ”igutud asjadest. Samuti oli pakuti meile ka leiba, saia ja kaneelirulle. Need ei maitsenud nii hĂ€sti kui oleks vĂ”inud loota. Samas morss – see oli ekstravagantne, rikkalik ning maitserohke ja mis kĂ”ige tĂ€htsam – kĂŒlm.
Peale pikka ja pimedat maaalust trippi, kus nĂ€gime jÀÀÀÀrelt tulnud tööööööbikut, saime vaadelda imelisi kivistisi ja fossiile. KĂ”ik need oli kogunud vahva, naljakas ja ĂŒmara figuuriga, teravhambuline ja kiiksuga soliidses eas vanahĂ€rra, kes oli kive kogunud noorest east saati. Kogumiku kalleim kivi pidi maksma 80 euri kilo kohta ja see ise kaalus umbes 10 kilo. Siis lĂ€ksime bussi peale, sĂ”itsime JĂ€rve mĂ”isa juurde, ja siis uuesti peale.

Lisas: admin 12.10.2011 15:13

Ütlusi…

SĂ€rg:
“Reedel vĂ”tame veel natuke armastust kokku.”

Luuk:
“Mina olen oma elus ĂŒhe rahvaloenduse lĂ€bi teinud. Polnudki eriti valulik.”
“Paneme nĂŒĂŒd selle juuksurisalongi kinni.”

Karu:
“…vĂ”i mis iganes su nimi on, Henri”

Kangro:
“Vanaisa lĂ€ks metsa, paekivi hakkas kasvama.”
“Graniit on hea iseloomuga: sĂ”bralik.”
“TĂ€na teen portsu klaasi, 15 minutit on aega.”

Lisas: admin 07.10.2011 18:23

Kooli 2x13x5 juubel

29. septembril, meie auvÀÀrse kooli 130. sĂŒnnipĂ€eval manustasime endile hunniku torti, nagu meil ikka kombeks on olnud. Tort mekkis sel aastal Ă”ige huvitav, aga vast on mĂ€rkimisvÀÀrsem asjaolu, et meie kooli 55. lennu vilistlane (jah, tĂ”esti, nii vana mees!) kĂ”neles meile lausa 45 minutit oma elukĂ€igust ja sellest, kuda need asjad omal ajal siis kĂ€isid. Vanusenumbriks on tal juba 90. Ega peale vaadates ei ĂŒtlekski, selg on tal veel sirge ja kĂ”ik muu fĂŒĂŒsiline tundub ka enam-vĂ€hem funktsioneerivat. Jutu kĂ€igus ilmnes, et tegemist on ĂŒheteistkĂŒmnekordse vehklemismeistriga ja et too vintske vana harrastab siiamaani talviti suusatamist ja kui meri lubab, siis ka ujumist. MĂ”istus on tal vaat et erksamgi, mĂ”istis kĂ”neleda inimlikest vÀÀrtustest, tolerantsist ja solidaarsusest. Kellega tĂ€psemalt tegemist on, nĂ€ete kohe.
Vastkirjeldatud hĂ€rrasmees kannab nime Boris Valdek. Tallinna Reaalkooli (tollal kĂŒll Tallinna 2. keskkooli) lĂ”petas ta 1940. aastal ning kohe peale lĂ”petamist mobiliseeriti tema ja ta lennukaaslased Vene sĂ”javĂ€kke. ValikuvĂ”imalust neil ei olnud. II maailmasĂ”ja kĂ€igus kaotas Valdek oma lĂ€hedased ja kui sĂ”da oli lĂ€bi, pidi ta omal kĂ€el hakkama saama. Riigi majanduslik seis tollal oli, noh, teadagi, herr Valdekul nappis söögiraha, mistĂ”ttu ta 25-aastaselt suitsetama hakkas. Ärge nĂŒĂŒd valesti aru saage: suitsetas ta selleks, et nĂ€lga peletada. Kusjuures see harjumus on tal siimaani kĂŒljes. MĂ”elda vaid, 90-aastane suhteliselt vana mees on suitsetanud 65 aastat oma elust ja on endiselt tĂ€ie tervise juures! Aga nagu öeldud, tegemist on ĂŒheteistkordse vehklemismeistri ja muidu spordiarmastajaga. Ja kindlasti ka matemaatika. Valdeku sĂ”nul on just matemaatika see, mis ta mĂ”istuse kĂ”ik need aastad erksana on hoidnud.
Aga mitte ainult matemaatika, mitte ainult sport: Valdeku silmis omavad erilist tĂ€htsust vaimsed vÀÀrtused. Ta rÀÀkis Ă”hinaga, kuidas tema ajal oli Ă”petaja ja Ă”pilase vaheline solidaarsus, austus, mĂ”istmine eriti tĂ€htis. Kuidas ĂŒks tema Ă”petajaist suhtus Ă”pilasse kui vĂ”rdvÀÀrsesse, mille vĂ”rra tĂ”usis austus ka Ă”pilase silmis. Boris Valdekul oli au Ă”ppida ĂŒhe prestiiĆŸseima fĂŒĂŒsikaĂ”petaja Paul Edenbergi a ka Pudi kĂ€e all. Oma kooliaega meenutab ta uhkuse, vÀÀrikuse ja austusega ning tahab, et just neid samu vÀÀrtusi sĂ€ilitaks ka meie oma kooli ning selle Ă”pilas- ja Ă”petajaskonna suhtes.

Lisas: admin 03.10.2011 21:41

NĂ”va kĂŒlastus 21.09

KĂŒlastasime NĂ”va ilusaid metsu. NĂ€gime NĂ”va veekogusid, meie ilusat pĂ”hja-eesti mereranda ja kuulasime laulvat liiva. Kogu see vĂ€ljasĂ”it oli korraldatud meile RMK poolt. Nagu ikka lĂ€ks buss vara, kell 8 juba. Ei me pÀÀse varajasest tĂ”usmisest nii kergesti. SĂ”itsime kusagil 1,5 tundi bussis. SĂ”idu ajal kasutasime juhust ja mĂ€ngisime kaarte, mĂ”ned lugesid raamatut,osad kuulasid muusikat ja chillisime niisama.
Esmalt saabusime NÔva Looduskeskusesse, kus rÀÀkis meie RMK poolt antud giid Silja Silver natuke sellest piirkonnast, kraatrist, metsapÔlengutest ja siis lÀksime juba metsa.

Meie giid

Seal me kÔndisime mÔne kilomeetri ikka vast, tutvusime loodusega, hingasime metsa hÔngu ja sÔime rohkelt metsasaadusi.

Meie klassi iidol Kaisa

Metsast vÀlja jÔudes sattusime randa, kus vabatahtlikud vÔisid ka suplema minna.

Esimene vabatahtlik

Teine vabatahtlik

Tegime ka niisama nalju, sest egas nendeta ei saa mitte kuidagi.


SĂ”ime oma lĂ”unat, lĂ€ksime ka ĂŒhte vana puidust kirikut vaatama. Saime ka tornis kĂ€ia. Torn oli armas vĂ€ike ja palkidest sees. Ning kui aeg kĂ€es oli söömiseks lĂ€ksime kohalikku söögikohta, kus saime praadi ja magustoitu.

PĂŒha söömaaeg

KÔhud tÀis, vÔis tagasisÔit alata.

Toimetasid Markus ja Hedvig.

Lisas: admin 28.09.2011 15:29