Arhiveeritud - kuu 11.2011

Ãœtlusi vol 7…

Doris: “Palju võõrsõnu…”
Henri: “Mida need tähendasid?”
Otsman: “Jah, ega minagi tea selliseid sõnu.”
Doris: “Noh, ma ka mitte!”
Otsman: “Aus vastus vähemalt.”

Sooalu:
“Keegi lobiseb siin minu asemel!”
“Elutu, Lauri, hakkad siin dollareid sööma või?”

Vellerind:
“Keemisel on vees selline vahva tegelane nagu mull”
“Muidu need osakesed liiguvad vees sulla-mulla sulla-mulla edasi-tagasi.”
“Niiet vastus on “mkm.””

Henri: “Õpetaja, kas ma saaksin ka paberit?”
Vellerind: “Ma ei saa aru, kas teie klassil on kõht lahti või midagi!?”

Keegi õpilane: “Kaas tegelikult.”
Vellerind: “OK, pani kaasi peale.”

Roos: “Ma kuulen vastuseid siia ette!”
Märten: “Oli õige vastus?”

Särg: “Kirjutage see lõpuni, mis teil pastaka sees on.”

Kangro:
“Me oleme sihukesed põdrad, et pole vaja.”
“Gaasid on tujukad nagu 9c, PH=10”
“Palun mulle üks mool televiisorit!”
“Tarbija=lollakas, tema maksab kõik kinni.”
“Teile on matemaatikas juba sistem balalaika selgeks tehtud.”
“Nüüd mina andma teile ülesanded.”
“Kas teil polegi siis nii, et on suvekruus ja talvekruus ja kevadkruus ja sügiskruus?”
“E-täht on “küsi ema käest.” Kui E on kontrolltöös, tuleb ema kooli kaasa võtta.”

27.11.2011

Teatriskäik

16. novembril käis enamus klassist teatris vaatamas etendust “Mängud tagahoovis ehk Because”, mille autor on Edna Mazja ja lavastaja Viktor Rõžakov, kes on oma karjääri jooksul teeninud mitmeid Vene teatri aastapreemiaid .

Kõiki oli ette hoiatatud, et see etendus ei ole ilus muinasjutt, vaid karm tõsielul põhinev lugu. Etendus tekitas kindlasti vaatajais vastakaid tundeid, sest tegelasi näidati pidevalt erinevate nurkade alt: see, kes enne tundus süütu ohvrina, võis hiljem näida hoopis süüdlasena. Järgmisel päeval oli koolis kuulda arutlusi selle kohta, kas kõiki karistati õiglaselt ja tänu kirjanduse tunnile sai kogu etendus läbi arutatud, analüüsitud ning igaüks sai võimaluse avaldada oma arvamust.

Sellised ühised kultuuriüritused on avardavad meie silmaringi ja annavad uusi kogemusi. Ma loodan, et see pani mõtlema selle üle, et alati ei pruugi süüdlased saada õiglast karistust, kui üldse on võimalik aru saada, kes on süüdi.

Jutt: Kerstin

Täiendas: Kadri-Ann

23.11.2011

Ãœtlusi vol 6…

Raja: “Vaatasin, et te poisid mängite mingeid totakaid kaardimänge. Tõin siis sulle ka ühe neljanda viienda klassi tasemel kaardimängu.”

Niggulis: “Kas ma võin su juurest ära minna?”
Karu: “Arvad, et ma nutma ei hakka?”

Karu: “Sul on oma test, tee seda. Anton on nii või naa omas mahlas, teeb mingit enda oma.”

Vellerind:
“Ära laula!”
“Ja kui kõik osakesed on end lahti murdnud, hüüavad nad hurraa ja hakkavad kiiremini liikuma.”
“Kuula nüüd, kui tahad järgmist tööd viite saada, ise kirjutasid jõuluvanale!”

Silverile tuli keset muusika tundi sõnum.
Silver: “Issand Jumal!”
Roos: “Jumal ise helistab.”

Ãœhel päeval oli õpetaja Särjel eesti keelega natuke pahasti. Nimelt üritas ta tahvlile kirjutada sõnapaari “kahesaja kilomeetrine,” aga suutis selle asemel kirjutada “kakssõna kilomeetrine.” Hiljem sai sellest veel “kakssaja kilomeetrine.”

14.11.2011

Ãœtlusi vol 5…

Doris: “Kas need jääkuubikud on puhtad, kas me võime neid süüa?”
Vellerind: “Jah, ma ühe jätsin spetsiaalselt sulle.”

Füüsika praktikas sulatasime pliidil jääkuubikuid.
Heleene: “Siin peal võiks pannkooke praadida.”

Kangro:
“Millest tehakse tsementi: võtan saia ja moosi…”
“Tulin kooli, pank oli ära lahustunud, raha vedeles igal pool maas. Pakkusin, mitte keegi ei tahtnud.”
“Õppimine on nii nunnu.”
“Järeltööd on magustoiduks, nagu maasikad.”

Luuk:
“Korraldati väike atendaadikene. Inimene kadus silmapiirilt, pole inimest, pole probleemi.”
“Oli riiklik sünnitaja. Oih, mida ma ajan, süüdistaja hoopis!”

Emil: (Siseneb klassi Aleksandri kook käes) “Vabandust et ma hilinesin.”
Luuk: “Koogi tõid mulle?”
Emil: “Jah, palun võtke, ma ei taha seda.”

Luuk: “Miks sa siis selle ostsid?”
Emil: “See oli eksitus.”

Tahvel protesteerib.
Karu: “Lollakas! Täitsa loll kohe!”

Markus: “Aherainemägi? Ma arvasin, et see on aheraine poolvulkaanne kompleksmägi!”

Sooalu: “On selliseid inimesi, kes jutustavad mõnudega.”

07.11.2011

Ãœtlusi vol 4…

Särg:
“Tõmbame siit ekvaatori. Nii, mis me siis saame, ida- ja läänepoolkera.”

Karu:
“Aleksandri kook on nagu võrratu moreentasandik.”

Ühel päeval, mis juhtus olema rebastenädalal, leidsid poisid teise korruse toaleti kraanikausist kala, kellest nad raporteerisid õpetaja Karule ning seejärel seda õnnetut olevust geograafia tunni alguses päästma suundusid.
Karu: “Noh, päästekomitee, saite asjad korda?”
Klemet: “Niisiis, läksime vetsu, tegime kalast pilti.”
Emil: “Siis läksime majandusala juhataja juurde, koos kalaga.”
Klemet: “Enne seda tuli Piret Otsa ja käskis meil kala ära visata.”
Emil: “Me siis viskasime, biojäätmetesse.”
Karu: “Alatu elusolendi kohtlemine, ütleks ma selle peale.”
Henri: “Õpetaja, ma arvan, et see kala oli juba poes surnud.”
Karu: “Noh, ma arvan, et need on need eskimod, kes praegu koolis ringi käivad.”
Henri: “Te võtsite eskimote kala ära!?”
Klemet: “Oleks võinud ikka paberi hulka visata…”

Raja:
“Pikalt sisse, nüüd uuesti välja, rahu, rahu… No mida, kõrvarõngad kõdistavad või?”
“Sa oled nii vähetähtis tegelane, et ma ei lugenudki su nime.”

Raja: “Kus Mari Helen on?”
Heleene: “Läks ära.”
Raja: “Kuhu?”
Heleene: “Reisile.”
Raja: “See kõlas nagu hüvastijätt.”

Raja: “Võtta uus lehekülg või mitte, äkki ei mahu ära…”
Henri: “Alustame elu puhtalt leheküljelt.”

Luuk:
“Räägime sellest hiljem, kui su mälu on taastunud.”

03.11.2011