a128c

Kasutagem head ja mugavat võimalust oma kooli juures uisutada.

Liuvälja kasutamise reeglid:

1.Liuväljal viibitakse ainult uiskudel.
2. Liuväljal ei mängita lumesõda.
3. Uisutamine toimub omal vastutusel.
4. Õnnetusjuhtumi korral otsi abi valvelauast.
5. Kui liuväljal on nii uisutajaid kui ka hokimängijaid, siis jaotatakse uisuväljak laiuti (paralleelselt Estonia pst) pooleks.

Lahtiolekuajad

Esmaspäev 16.45 – 20.00 (uiskude laenutus kuni 19.00)
Teisipäev 15.00 – 20.00 (uiskude laenutus kuni 19.00)
Kolmapäev 15.00 – 20.00 (uiskude laenutus kuni 19.00)
Neljapäev 16.45 – 20.00 (uiskude laenutus kuni 19.00)
Reede 15.00 – 20.00 (uiskude laenutus kuni 19.00)
Laupäeval 11.00 – 19.00 (uiskude laenutus kuni 18.00)
Pühapäeval 11.00 – 19.00 (uiskude laenutus kuni 18.00)

26. jaanuarist 5. märtsini toimuvad vastavalt uuele tunniplaanile suusatunnid Nõmme Spordikeskuses (Külmallika 15a) ja Pirita Spordikeskuses (Rummu tee 3).
Jaanuarikuu viimasel nädalal ootavad kehalise kasvatuse õpetajad teid:

• teisipäevast, 26.01 kuni neljapäevani, 28.01 Nõmme ja Pirita spordikeskuses kell 15.00 – 16.30
• reedel, 29.01 Nõmmel kell 15.00 – 16.30
• pühapäeval, 31.jaanuaril Nõmme ja Pirita spordikeskuses kell 11.30-13.00

Edaspidine info kehalise kasvatuse õpetajatelt.

Spordivarustust on võimalik kohapeal laenutada. Kaasa võtta õpilaspilet.
Suusalaenutus Nõmmel ja Pirital on 30.-, hoiukapp Nõmmel 10.- ja Pirital 5.-

Nõmmele saab

• buss nr 23 Vabaduse väljak – Trummi peatus
• troll nr 3 Vabaduse väljak – Keemia peatus

Piritale

• buss nr 1A, 8, 34A Viru keskus – Rummu peatus

Kehalise kasvatuse tunde võib läbi viia õues:

1) 7.-12. klassi õpilastele tegelikult toimival välisõhu temperatuuril kuni miinus 15 ºC;
2) mõõduka tuule korral tuulekiirusel kuni 8 m/s.

Tallinna Reaalkooli suusapäev toimub 2. märtsil 2010. a Kõrvemaa Spordikeskuses
Kohtumiseni suusarajal!

Täna, 25. jaanuaril avati meie kooli staadionil liuväli. See oli väga postiivne üritus ja enamik meie klassist võttis avamisest osa. Väga tubli oli neljada klassi iluuisutaja ja ka suuremad piruetitajad.

Peale väikest avamist said kõik soovijad platsile minna. Sealjuures uiske polnud vajagi, libistati end ka ilma väga edukalt. Peale väikest jää nautimist suunduti kõik koos ajaloo tundi millega  koolipäev ka lõppes.

Haldi Küla

Selle õppeaasta esimese veerandi viimane päev polnud tavaline koolipäev. Käisime kogu 128. lennuga Kohtla-Nõmmel põlevkivikaevanduses.
Tegu polnud siiski pelgalt lõbureisiga, pidime tagasi sõites täitma põlevkivi ja sealsete kaevanduste teemalised töölehed. Uurisime brošüüre ja puha.
Minek toimus kahes suures bussis. Ning just meie, c klass, olime need kes ei omanud tervet bussi, vaid olime kahele bussile laiali jaotatud.
Kord kohale saabunud, algas meie käik ringiga väljas. Vaadati suuri masinaid ja vallutasime aherainemägesid.
Kogu päeva juhtis meid giid, kes mulle täitsa meeldis.

Sees saime endile pähe kiivrid, mis ei olnud iluasjad ning kaitseriided. Tahtjad said otsaette ka pealambi.

Maa all oli rõske ja külm. Ka seal tegime korraliku tiiru. Kui me maa peal vaatasime suuri masinaid, siis maa all tegime me sedasama, kuid peale suuruse tegid nad ka jubedat lärmi. Seal sõitsime ka rongiga.

Ekskursioon põlevkivikaevanduses lõppes sooja supi, saiakese ja hea kuuma teega, mis olid peale pikka päeva väga kosutavad.

Enne bussidesse minekut ja klassi kahestumist tegime kogu klassiga ühispilti ka. Selline oligi meie esimese veerandi lõpp.

Mulle jäi igatahes mulje, et see väljasõit meeldis kõigile kes meie klassist kohal käisid.

hilinemisega, Haldi Küla

Foto: Anu Fedortšuk

Eile, 22.detsembril toimus üheksandate klasside jõulupidu kooli aulas. See oli üks parimatest koolipidudest, mis toimunud on selle kolme aasta jooksul, mis me oleme Reaalis õppinud. Kurb, et paljusid polnud, aga sellegi poolest oli tore kõigi kolme klassiga koos olla.
Igal klassil oli oma laud kaetud. Meie laual olid imemaitsvad muffinid, mille tegi Elina, suurepärase koogi oli küpsetanud Kadri, head võileivad tegi Anna. Minu vaieldamatud lemmikud olid Joanna ja Pille tehtud rummikoogid. Ja ma usun, et me oleme klassiga suure tänu võlgu meie klassivanemale ja tema abilisele Kristiinile, kes tegid suure osa tööst ära.
Peol näidati slaidishow’d kõigi klasside õpilastest. Igal klassil oli oma esitlus. Päris naljakas oli vaadata lapsepõlvepilte paralleelklassi õpilastest. Kahjuks ei läinud meie esitlus tööle kooliarvutis ja keegi ei näinudki neid pilte, mis Olari, Haldi ja mõned teised olid kokku pannud. Nad lubasid selle lisada siiasamasse ajaveebi.
Ma usun, et selle peoga üldkokkuvõttes jäädi ikka rahule. Pidu pidi kella üheksa ajal lõppema, kuid venis pikemaks, sest need, kes alles olid veel jäänud, tahtsid kuulata bändi. Lõpuks lõpetasid Liisi ja Heli Roos peo ära ja pidime laiali minema. Meie klass jäi aga edasi matemaatikaklassi. Kristiin mängis seal kitarri ning Haldi ja Liis laulsid. See kõik tegi südame nii soojaks. Tõsiselt armas oli see. Tundsin kuidas me kõik oleme nii kokku kasvanud ja et kõik mu klassikaaslased on väga kalliks saanud. See pani mõtlema, et see kevad tuleb raske, kui nii mõnigi ei jätka enam meie koolis õppinguid.
Kuid jõulud ei ole aeg kurvastamiseks.

Soovin tervele 9c klassile valgeid ja rahulikke jõule ning kõige paremat uut aastat!

–Teie anonüümseks jääda sooviv klassikaaslane

Ilmselgelt olen ma natuke ajast maha jäänud, nii umbes kolm veerandit, aga noh, aega võttis, aga asja sai, loodame.

Igatahes oleme juba kolm veerandit uuesti koolis. On lahkunud kokku kolm õpilast (Peeter ja Ainar eelmise aasta lõpust ning Daisi sellest aastast) ning juurde tulnud kaks (Eljus ja Marcus). Oleme juurde saanud mitu head õpetajat – keemiat on hakanud õpetama Andrus Kangro ning arvutiõpetust Jevgeni Koshelev. Reaalkooli Täienduskooli prantsuse keele kursust annab Ungarist pärit Gabriella Ficze, kellega suhtlemisel saab peale prantsuse keele harjutada ka inglise keelt; saksa keelt õpetab Julia Revko. Käsitööõpetaja Katri Org on juba pikemat aega haige (siinkohal soovib kogu 8.c talle head paranemist) ja asendab õpetaja Anneli Veel.

Oleme olnud kõik edukad ning loodame, et oleme edukad ka edasi.

12.detsembril 2008 käisime Kurgjal Carl Robert Jakobsoni talumuuseumis õppereisil.

Hommikul kogunesime kella poole kümneks kooli ette. Reisi saatjateks olid meie klassijuhataja Silvia Mumma ja eesti keele õpetaja Mai Gross.
Meil kulus bussisõidule arvatust vähem aega, seetõttu käisime Lydia Koidula sünnikohas ja Jakobsoni haual, kus õpetaja Gross süütas küünla. Aga aega jäi veelgi üle, buss sõitis Vändra kauba- maja parklasse. Kes tahtis, võis ostlema minna või pissipeatuse teha. Mõne aja pärast hakkasime taas sõitma.

Lõpuks jõudsime talumuuseumisse. Seal tervitas meid üks tore tädi. Kõigepealt läksime veskisse, seal jutustas see tädi talurahva elust ja vanadest jõulukommetest. Ta rääkis meile, mida jõulude eel ja nende ajal tehti. Veski kõrvalruumis ootas meid vanem naisterahvas. Tema tegeles leiva küpsetamisega. Ta näitas ka, kuidas leiba teha; saime proovida  taigna sõtkumist ning maitsesime isetehtud leiba. Meie klassivanem Kadri tegi meile ülinunnu taignast põrsakese. Siis läksime teise majakesse. Seal mängisime erinevaid mänge, näiteks „Lähme rukist lõikama…“ ja vedasime vägikaigast. Mängud olid väga naljakad. Külla tuli ka jõulusokk, kes otsis oma mõistatustele vastuseid. Kes esimesena õige vastuse ütles, sai kommi. Pärast soku külaskäiku pakuti meile süüa, sealhulgas sai maitsta ehtsat karaskit. Siis mängisime jälle ja hiljem läksime lauta. Lauda lõhn polnud alguses meeldiv, kuid sellega harjus ruttu ära. Laudas olid lambad ja lehmad. Lammastele võisime leiba anda.

Pärast toitmist läksime ühele lõkkeplatsile. Osa kiikus seal, osa küpsetas püstkojas viinereid. Alles päeva lõpus tutvusime Jakobsoni majaga. Majas olid stendid piltide ja juttudega. Meile räägiti Jakobsoni elust ja saavutustest ning sellest, miks ta Eesti kultuuri juures nii tähtis on. Pärast ringkäiku majas alustasime bussisõitu tagasi Tallinnasse.

Sellele ekskursioonile ei saanud paljud tulla, kuid see on nende kaotus. Ma arvan, et see on seni meie parim ekskursioon, kuid loodame, et järgmised on veel paremad. Täname Mai Grossi, et ta ikka meie ekskursioonidel kaasas käib ja kindlasti Silvia Mummat toreda reisi korraldamise eest!

JAANIKA JENSEN

..et meie multiversumi vallutav kava kukkus läbi. Lepime nüüdsest peale universumiga.

Algab siinkohal meie ülisuur, multiversumi vallutav kava. Märt Belkin (s.o mina) ja Sander Udam (s.o madurednas) kajastame nädalat Tallinna Reaalkoolis 7C klassis. Kõike, mida te ütlete, võidakse kasutada teie vastu. Alustame esmaspäevast ja lõpetame reedega. Kajastame kogu koolinädalat.

*~*~*~*~*~*

Esimene päev algas uue tunniplaaniga. Sai ristitud see Suure Geniaalse Ja Perfektse Loomingu päevaks. Erakordselt huvitav, sisaldab kahte tundi kunstiõpetust, siis ühte väikest geograafia-kolmveerandtundi, seejärel muusikalist õppetundi misjärel päeva lõpetab elegantselt loodusõpetuse (või füüsika-)tund. Huvilistel lisandus lõppu siis ka prantsuse või saksa keel.

Kunstiõpetus algas toredalt. Olime kõik end sisse säädnud, siis tutvustas õpetaja end ja siis asusime töö kallale. Ülesanne: kujundada oma nimi. Vastavalt huvialadele või miskit sehukest. Tulid lõbusad iseenesest. Kujundati nii ruumilisi tähti, numbreid (näiteks mina), kaunistatud tähti ja muud. Üsna paljude jaoks oli vist uudne süsteem, et enne tööd tuleb teha kavand ja isegi üsna mitu neid.

Pärast seda tundi läksime siis geograafiatundi, kirjutasime seal kontrolltöö. Ãœsna huvitav. Pean tunnistama, et tegemist oli minu jaoks täieliku vene keelega (see tähendab, ma mõistsin tööd umbes 20% ulatuses). Ãœlejäänud osa ma lihtsalt..leiutasin. Jah. Mõtlesin kohapeal välja. Impoviseerisin. Varem on säärane meetod üsna kasulikuks osutunud. Pärast tööd, sööklas, söögivahetunnil, kuulsin toredat dialoogi: “SEE JOONIS OLI DELTA VÕI?” -“Jah, oli..” – “MISASJA? MA KIRJUTASIN, ET SEE ON (see jubin, noh)… ma ei teadnud lihtsalt, mis see on, noh!” (Märkus: tegu on liivaluitega kõrbes.)

Muusikaõpetuses oli samuti töö. Küll tunnikontrolli vormis. Kõik kordasid enne tunni algust poolpaaniliselt: “Vishnu on hävitaja, eks?! Ja Brahma on looja!?”.. aga töö oli palju lihtsam kui oodatud. Pärast seda sai õpitud natuke hiina muusikat ja uut helistikku. Laulsime ühte hiina laulu ka. See sai 7C uueks hümniks, undub. Enne füüsikatundi laulsid kõik ikka: (kirjuta siia selle asjanduse tekst), läbi nina, nagu öeldud. Oli.. lõbus ja meeldiv.

Loodusõpetuse tund kulges huvitavalt. Pidime korraldama hääletuse (kogu tunniks), aga see ei kujunenud just kuigivõrd välja. Sai arutletud siis kontrolltöö üle, anemomeetrist, gümnaasiumi füüsikaolümpiaadist ja muust säärasest.

Prantsuse/saksa keele tunni ajal vapustas meie järelejäänud klassikollektiivi tõsiselt teadaanne raadiosõlmest. Avarii, kanalisatsioonikrahh, kõik WC-d on suletud ja kraane palutakse mitte kasutada. Ãœhe klassis viibiva inimese reaktsioon (nimesid nimetamata): “Jah, nüüd teeme kõik püksi, eksole.”

Alustame lõpust. Meie klassist pääsesid piirkonnavooru:

14. Ainar Klimov

17. Jaanika Jensen

19. Robert Raag

44. Sander Udam

47. Elina Osi

teistest klassidest said edasi:

1. Sandra Schumann

7. Joonas Kalda

8. Jüri-Mikk Udam

16. Liisa Suvorova

18. Norman Knyazev

22. Liset Rohi

28. Gert Hendrik Kauniste

31. Risto Korb

32. Eliis Kalbus

35. Daniel Ehandi

39. Karl Allik

Siit võime järeldada, et meil on veel arenguruumi. 7C klassil nimelt. Me moodustame marginaalse osa edasipääsenutest, aga see ei loe. See tähendabki, et.. et.. et.. Et meie klassis on palju kulissidetaguseid niiditõmbajaid!!

Aga tegelikult. Me peaksime tegema sellest tõsised järeldused. Nimelt järeldused, et me oleme väga tublid.

Teisipäev. Sajab. Ei saja, see tähendab. Teine tund. Ühe rühma jaoks esimene, teise rühma jaoks teine. Matemaatika. Uni. Ülesanded. Kahe tunni pärast algav matemaatikaolümpiaadi koolivoor. Paanika!!

Aga paanikat tegelikult pole. Kõik õpivad rahulikult algavat teemat. Õpivad, õpivad, naudivad matemaatikat, lasevad numbritel enese ajust läbi voolata… ja naudivad..

või siis siiski mitte.

Esimene pool on täiesti tõene. Kõik töötavad ülesannetega kaasa, kuulavad õpetaja seletusi. Samas on üsna usutav, et olümpiaadil osalejate südamed pumpavad üsna palju verd. Sest, kuigi me harjutanud oleme, on pinge ikkagi üsna suur.

Teine tund saab läbi. Algab kolmas. Tuleb olümpiaadil osalejate söögivahetund. Enne seda tuleb õpetaja teade: “Pärast olümpiaadi lähete k o j u.” just sellisel hääletoonil, kuhu paneks järele internetismaili 🙂

Värisevail südameil haarame kahvlid ja noad. Ei, me ei hakka sooritama Texase kahvlimõrvu. Me hakkame kogema viimast lõunasöömaaega enne Suurt Matemaatilist Jõuproovi. Sööme ära. Siis tõuseme värisevail jalgel üles teisele korrusele, klassi 208. Mina ja Sander vestleme veel pisut üheksandike Siim Liiseri ja Markus-Eerik Hormaga. Jagavad nad meile veel näpunäiteid ja seletavad mõnd ebaselget asja. Siis pääseme klassi…

Algab kaks tundi kestev piin… ei, ma ei öelnud seda, teile ainult tundus. Ma ütlesin tegelikult paradiis. Te lihtsalt kuulsite valesti! Ausalt ka!

Ülesanded olid iseenesest üsna lihtsad. Esimene ülesanne nõudis lihtsat arvutamist. Ülesannet kahjuks kopeerida ei õnnestu, aga vastuseks tuli -1. Mitte 20699/12456, nagu minul.

Teine ülesanne – Kolm poissi korjasid neljalt puult kokku 68 õuna. Esimeselt puult korjasid kõik võrdse arvu õunu. Teiselt puult korjas igaüks kolm korda rohkem õunu kui esimeselt puult. Pärast õunte korjamist kolmandalt puult oli neil kokku viis korda rohkem õunu, kui enne sellelt puult õunte korjamist. Neljandalt puult korjasid nad kokku 8 õuna. Mitu õuna korjas neist igaüks esimeselt puult?

Nõudis loomulikult ainult lihtsa võrrandi koostamist ja vastuseks saame, et igaüks korjas ühe õuna. Mitte 1 1/3, nagu minul.

Kolmas ülesanne – On antud ruut ABCD, mille külje pikkus on 1 ja selle külgede BC ja AD keskpunktid on vastavalt M ja N. Külg AB on raadiuseks ringjoonel, mille keskpunkt on A. Ringjoon ja lõik MN lõikuvad punktis K. Leia nurga AKC suurus.

Nagu ütles klassiõde Haldi, siis “selle ülesande vastused olid kõige erinevamad”. Õige vastus oli 135 kraadi. Näiteks minu vastus oli 225 kraadi. Tuli ka vastuseid nagu 175 kraadi… Mõned inimesed ei taibanud, et nad ei pea mõõtma mitte “mallikesega” (matemaatikatunnis tekkinud väljend), vaid arvutama. ARVUTAMA. Kalkuleerima. Aritmeetika!!

4. Teatud seaduspärasuse järgi joonestati ritta ühikruutudest koosnevaid ristkülikuid. (Ühikruuduks nimetame ruutu, mille külje pikkus on 1). Neist kolm esimest on näha joonisel.
a) Mitu ühikruutu on 10. ristkülikus?
b) Leia 20. ristküliku ümbermõõt.
c) Mitmenda ristküliku ümbermõõt on 178 ühikut?

Joonised näevad välja umbes sellised:

1.

1 1 1

1 1 1

2.

1 1 1 1 1

1 1 1 1 1

1 1 1 1 1

3.

1 1 1 1 1 1 1

1 1 1 1 1 1 1

1 1 1 1 1 1 1

1 1 1 1 1 1 1

Vastus on lihtne. Mõelge ise. Või vaadake lahendusi.

5. Asenda tabelis olevad tähed A, B, C, D, E, F, G ja H erinevate numbritega 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7 ja 8 nii, et ühes reas olevate kolme arvu korrutis oleks paremal märgitud arv ja ühes veerus olevate kolme arvu korrutis oleks all märgitud arv.

A B C 18

D 9 E 126

F G H 160

60 36 168

Paljud ütlesid selle ülesande kohta, et see oli lihtsaim neist kõigist. Aga vähesed taipasid, et tuleb kirjutada ka põhjendusi (ja mitte vähe). Seega sai enamus meist selle ülesande eest vaid 3 punkti 7st.

Sellega lõpeb kirjeldus matemaatikaolümpiaadist. Suur Pealik on kõnelenud. Hau!