Buss nagu aurusaunas,
kus nullnähtavus higi pilves.
Teatri emotsioon Tartu moodi,
kodus ootab mind mu voodi.
Libe oli samm üles Vanemuise mäest,
klass meil lummatud sai teatriväest.
Sõiduteel tüdrukutel õpitud sai lips,
õpetajail tehtud enne teatrit tips.
Ei meil Agnes püsi paigal,
Tartus käidud kõik paigad.
Kultuurišhokk meid jalust rabas,
Tartus positiivsem kui Narvas.
Iga nurga peal tsivilistatsioon,
“Üks juustu paluuuuuun!”
Ei puudu Tartust burksiputka,
ei saa ju elada McDonaldsita!
Täna hämmingus oldi Muumiast,
ei see pärit olnud Nuubiast.
Istekohti palju vahetab Reet,
istumata tal jääb Peep.
Meid homme palju hilineb füüsikasse,
ilma süvenumata astroloogiasse.
Teatrilava oli tavatu.
Eesriie konstantselt avatud.
Ovatsioonid ei tahtnud lõppeda,
kuigi koju kõik (varmad olid) tõttama.
Bussis täna puudus kohtadest,
ei täna puudust tunta unetutest.
Pingil kaunilt tudub veetlev Mari,
bussis liigub Metsatöllu vari.
Täna nähtus sai “Meemees”,
aga rongi sõidab Kees.
Kallis klassivend Kees,
on väga lõbus mees.
Lõbusad mehed rongides,
seiklevad elu kõrgustes.
Iga kord uue ringi teeb,
Eesti raudtee rööbastel!
Bussist koju teele ruttu,
et saaks kodus heita tuttu.
Teatrit meenutame sõnaga heaga,
ärkame me raske peaga.
Teema kisub sõjaväeks,
see jääbki meie värsi laeks.

SGP.ET.

Nagu isegi aru saite, koostasime SiimG- ga tagasiteel ühe pisikese, kokkuvõtva luuletuse meie vägevast Tartu reisist.

Postitatud: Kolmapäev, 26.11.2008 kell 14:11 Kategooria: Ülevaated. Selle sisestuse RSS-voog: RSS 2.0