142c

1.septembril sai kogu 7.c klass (v.a. meie oma armas pärnukas Jan) kokku lausa kolmandat korda. Päeva alustasime varakult kell 9 juba tuttavas 403 klassis julgustavate ja teadvustavate õp Karu sõnadega. Kui üleval olid asjad seebivee-selgeks räägitud suundusime esimesele korrusele. Sealt sammusime Pudireas koos klassijuhataja, huvijuhi, direktori ja väga uhkelt kaunistatud mütsikastiga Poisi juurde. Pidulikult said meile sõnad peale loetud ja mütsid pähe pandud. Nüüd olime täisväärtuslikult Reaalkooli õpilased.  Edasi võisime julgelt staadionile aktusele minna. Kuulasime ära kõik kõned, laulsime ära kõik laulud ja siis oli aeg hüüda sõnad, mis pool tundi tagasi pähe olid õpitud.

Pum-tšiga-pum, pum-tšiga-pum!

Pum-tšiga-rega-tšiga pum-pum-pum!

Refe-ra, refe-ra,reaal, reaal, reaal, hurraa!

Kuidagi saime ka need välja veeritud ja mütsid üles leitud. Kuid nagu Reaalkoolis ikka kombeks on nii kiirelt ja lihtsalt me päev läbi ei saanud. Nüüd pidime kondimootori taas tööle panema ja nautima nelja korrust kivitreppe. Üleval koduklassis ootas meid akadeemilise sissejuhatuse tund Daniel Kaasikuga. Küll sai seal vastuseid keeratud ja väänatud, kuni lõpuks pidime siiski alla andma ja ära kuulama, mis tal meile rääkida on.  Sellega lõppes ka meie päev koolimajas ning kõik läksid esimeseks koolipäevaks koju kotti pakkima. 

Kirjutas Heli

Heli, Ellen, Paula ja Katleen meisterdavad mütsikasti. Pildistas õp. Piret

Postitatud: Esmaspäev, 27.09.2021 kell 7:56 p.l. Kategooria: Uncategorized. Selle sisestuse RSS-voog: RSS 2.0