142c

Sain oma klassikaaslaselt teada õpilasvahetusprogrammist, kirjutasin avalduse ning mulle pakuti valikuna Reaalkooli. Minu jaoks oli suur üllatus, et sain koha Tallinna parimasse kooli!
Jaanuaris 2023 õppisin terve nädal Teie koolis. See aeg mulle väga meeldis, sellepärast kirjutasingi uuesti avalduse, aga see kord juba terveks kuuks.
Minu koolis ei ole nii rahulik. Organiseeritud tunnid Reaalkoolis on palju huvitavamad (praktilised tööd, õpetajate abi jne). Ma leidsin palju sõpru ning kõik olid väga heatahtlikud ja rõõmsad.
Reaalkoolis mul raskusi ei olnud, aga kindlasti peaksin oma sõnavara täiendama. Väga meeldisid matemaatika lisatunnid; matemaatika on minu lemmik õppeaine.

Nüüd olen veidi stressis, et pean tagasi enda kooli minema ja ma ei ole kindel, kuidas ma saan uuesti enda kooli eluga harjuda. Sooviksin arutada võimalusi kooli jäämiseks Realkooli juhatajaga. Omalt poolt õpin lisaks kõikides ainetes ja osalen aktiivselt klassi õppeprotsessis.

Kirjutas Oliver Nossov

Meie Triinu unistab Rakett69 võistlusel osalemisest. Unistab, aga on veel liiga noor. Kui selle kooliaasta algul selgus, et Triinu-sugustele unistajatele on olemas Rakett21, siis ta kohe pidi osa võtma. Et osalemiseks oli vaja võistkonda, rääkis ta ära head sõbrad Kaisa, Amanda ja Lumi. Esimene väljakutse oli võistkonnale nimi leida, selleks sai: Kalad kuival. Miks, ärge parem küsige.

Esialgu läks meil natuke üle kivide ja kändude. Soojendusetapi magasime lihtsalt maha. Esimeseks pärisetapiks oli energiatehnoloogia. Selleks ajaks me olime küll juba üles ärganud, aga kui tutvustava materjali kätte saime, siis kukkusime istuli. Midagi nii keerulist ei osanud me uneski ette näha. Käisime küll isegi füüsikaõpetaja juures konsultatsioonis, aga päris lõpuni me nendest valemitest vist aru ei saanudki. Paari päeva pärast saabusid tulemused ja kukkusime uuesti istuli. Jah, meie skoor 65 punkti 100st näitas, et me olime pihta saanud veidi enam kui poolele, aga… Parim konkurent sai 30 punkti!

Edasi läks juba palju ladusamalt. Järgmised seitse etappi kulgesid ühtlases rütmis: reede hommikul saabus teemat tutvustav materjal, nädalavahetusel uurisime seda ise, teisipäeval pärast tunde küsisime füüsikaõpetajalt nõu ja õhtuks kogunesime Kaisa koju, kus kokkamise, lauamängude ja õppimise vahele lahendasime nagu muuseas ülesanded ka ära. Need olid toredad ühiselt veedetud õhtud, aga Rakett69-st oli asi ikka väga kaugel. Tegemist oli lihtsalt paberi ja pliiatsi ja kalkulaatori abil täiesti võõrastel teemadel ülesannete lahendamisega. Mehhatroonika, elektroenergeetika, geodeesia, …

Esimesel etapil kätte võidetud esikohta ei andnud me kogu võistluse jooksul kordagi käest, noppisime päris mitme etapi eest auhinnapaki ja jõudsimegi finaali. Kui lugesime finaalipäeva ajakava, siis jõudsime juba pahuraks muutuda, et finaali ukse taha jäänud võistkondadele tehakse finaalvõistluse ajal nii ägedaid praktisi töötubasid, kas meie peame tõesti samal ajal jälle igavas paberi ja pliiatsi maailmas valemiterägastikus ekslema!? Õnneks selgus kohapeal, et finaaliülesanded olid päriselt põnevad praktilised väljakutsed. Juhuu!

Nii näiteks anti meile kätte ampull toasooja veega ja paluti ampullis vee temperatuur võimalikult kõrgeks ajada. Vahendeid, mida seejuures kasutada võisime, oli terve lauatäis. Mõned konkurendid segasid näiteks erinevaid aineid kokku, tekitasid keemilisi reaktsioone… Mõned ehitasid põnevaid konstruktsioone… Meie lähenesime ülesandele lihtsalt otsejoones – mässisime ampulli koos lambiga hõbepaberisse ja lülitasime elektri sisse. Ülesande lahendamiseks oli aega terve tund, aga meil lendas 5 minuti pärast ampullil kork lõhki. Mis seal ikka, lasime vee temperatuuri ära mõõta: 85°C. Ühtlasi osutus see meie vanuserühma parimaks saavutuseks. Tuleb välja, et lühike ja lööv lahendus võibki olla parim lahendus.

Samas vaimus õnnestus meil võita ka kõik ülejäänud finaalvõistluse ülesanded ning koju tuua uhked esikoha auhinnad-diplomid.

Kirjutas Triinu