142c

Teisipäeval, 10. oktoobril käisime me klassiga Eesti Kaevandusmuuseumis õppekäigul. See koosnes kolmest osast: maaalune osa, kus me saime  giidi targal juhtimisel uudistada mahajäetud kuid ohutuks tehtud tunnelites, sõit kastiautos, kus me saime nautida kargelt külma ilma, imelisist inimtekkelist maastikku ja adrenaliini ning orjenteerumine, kus me saime oma kaardilugemise oskused mängu panna ja peaaegu ojja kukkuda.

Siin on meie klassi muljed tollest päevast:https://jamboard.google.com/d/1-_9QHmlrk_QK3UfSzhnXU-I3qmqw0yh9VtY4vAKNsik/viewer?ts=65242f82&pli=1 

Viimasel kahel nädalal enne vaheaega tuli meie klassi reaalkooli olustikuga tutvuma Jan Hendrik.

Siin on tema muljed meie kallist koolist:

Olin oktoobris kaks väga toredat nädalat vahetusõpilasena Reaalkoolis.
Õpilased ja õpetajad olid väga sõbralikud. Oma kooliga võrreldes olid paljud tunnid keerukamad ja ainekava oli põhjalikumalt läbi võetud. Eriti meeldisid mulle kõikide reaalainete tunnid. Reaalkooli koolitoit on väga hea, palju parem kui enda koolis.
Vahetusperiood möödus kiiresti ja oli väga meeldiv.
Kindlasti tahan teha märtsis sisseastumiskatseid, et tulla gümnaasiumis teie kooli õppima.

Me saime sellel reedel, 6. oktoobril käia meie kooli hoovis toimuvatel väljakaevamistel uudistamas. Seal saime me teada, et kooli staadionit võidi vanasti kasutada põlluna ja seal võis ka olla midagi turu või väikese kauplemispunkti laadset.
Oli väga põnev.

Esmaspäeval, 25. septembril, saime kuulata liiklusohutuse loengut. Saime teada, kuidas käituda kaasreisijana ning joobes autojuhiga. Loengu lõpus võisime proovida nn “joobeprille” ja nendega joone peal kõndida.

1.septembri aktus on iga aasta võrdlemisi sama, vähemalt õpilaste jaoks. Sellest hoolimata ma arvan, et täna hommikul tundsid enamus meist veidi teisiti, kui eelmisel kaheksal aastal. Võib-olla mängis rolli aktuse toimumise asukoht, aga ma arvan, et peamine oli arusaam, et selle kollektiiviga on meil jäänud veel 180 päeva neid tuttavaks saanud koolipinke nühkida. Ja esimesed 45 min. armsas – kui südamelähedane see nüüd kellele kui palju on – 403 klassis näitasid meile, et kõik* (*õhkkond ja hoovused jms geograafiline) on teisiti, aga siiski täpselt samamoodi.

Hiljem kui seisime ridades selles väikses saalis, vasakul käel meie lend ja paremal kõik nooremad, tekkis veidi uhke tunne ka, et põhikooli vanim klass ja puha. Direktori kõne oli seekord kuidagi lühem ja aktus ise ka. Ei jõudnud alatagi, kui juba oligi läbi – öeldakse, et see õppeaasta läheb samamoodi. Eks näis. (Esimene nädal tundus küll kuidagi väga pikaks venivat).

Pärast läks igaüks ka omal viisil tänast päeva eriliseks pühitsema. Ja kui ma selle tarbeks kooli ees oma sõbrannasid ootasin, väljus majast selle aasta 7.c. Niisama moodi nagu meie kaks aastat tagasi seda tegime – hirmu, ootusärevuse ja uhkusega. Tol päeval, kui tulin uude kooli uue klassitäie võhivõõrastega, tundsin end, nagu oleksin minemas taas esimesse klassi. Ning iroonilisel kombel ka praegu – hoolimata asjaolust, et nii koolimaja kui inimesed on juba üpris koduseks kujunenud.

Seltsimehed, 52 nädala pärast vabastatakse meid koolikohustusest ja tõenäoliselt ei saa kogu kamp peale seda enam kunagi kokku, seega, ärgem raisakem neid hetki. Üks kõikide, kõik ühe eest!

Kirjutas Heli

Me käisime klassiga taaskord Rakett 69 stuudios. Seekordne teema oli loodussõbralik ja taaskasutatav energia. Me lahendasime kaks ülesannet: esimeses tuli ehitada võimalikult kiiresti pöörlev tuuliku tiivik ja teiseks tuli ehitada võimalikult efektiivne vesiratas. Nagu eelmine kordki oli väga huvitav ja põnev.

Me käisime klassi lōpureisil Pranglil. Seal oli väga tore. Saime klassikaaslastega aega veeta ja saarega tutvuda. Me sõitsime sinna praamiga. Kohale jõudest võeti meid kastiauto peale ja me tuttvusime saarega. Saarel ringi sõites näidati meile gaasilätet, kohalikku kooli, kirikut ning paju muud. Õhtu saabudes me käisime saunas ja grillisime. Hiljem oli vabaaeg ja osa klassist käis külakiigel ning vaatas päikeseloojangut. Me viibisime pranglil ühe öö. Hommikul mängisime veel aaretejahti ja sõitaime tagasi.
Kirjutas Amanda

Sain oma klassikaaslaselt teada õpilasvahetusprogrammist, kirjutasin avalduse ning mulle pakuti valikuna Reaalkooli. Minu jaoks oli suur üllatus, et sain koha Tallinna parimasse kooli!
Jaanuaris 2023 õppisin terve nädal Teie koolis. See aeg mulle väga meeldis, sellepärast kirjutasingi uuesti avalduse, aga see kord juba terveks kuuks.
Minu koolis ei ole nii rahulik. Organiseeritud tunnid Reaalkoolis on palju huvitavamad (praktilised tööd, õpetajate abi jne). Ma leidsin palju sõpru ning kõik olid väga heatahtlikud ja rõõmsad.
Reaalkoolis mul raskusi ei olnud, aga kindlasti peaksin oma sõnavara täiendama. Väga meeldisid matemaatika lisatunnid; matemaatika on minu lemmik õppeaine.

Nüüd olen veidi stressis, et pean tagasi enda kooli minema ja ma ei ole kindel, kuidas ma saan uuesti enda kooli eluga harjuda. Sooviksin arutada võimalusi kooli jäämiseks Realkooli juhatajaga. Omalt poolt õpin lisaks kõikides ainetes ja osalen aktiivselt klassi õppeprotsessis.

Kirjutas Oliver Nossov