142c

Kaheksandal novembril käisime umbes 15-pealise (kambaga) Salme kultuurikeskuses vaatamas linnateatri etendust “Lear”. “Kuningas Lear” on Shakespeare’i üks tippteostest, küll aga muutis lavastaja Andres Noormets ära ühe suure detaili – puudus värsskõne. See muutis etenduse kohati arusaadavamaks ja 3h etendus möödus imekähku. Tagasiside klassilt oli hea ning oodati juba uut teatrissekäiku.

Mõtteid jagas Ralf

07.11 käisime inseneeria valikkursuse raames terve klassiga arhitektuurimuuseumis vaatamas näitust  “Ressursid tulevikuks”.  Ent enne kui jõuti midagi tutvustada, leidsid klassi insenerid peenagregaadi mahutis (liivakastis) endale olulist tööd. Programmis tutvustati meile erinevaid moodsaid arhitektuuri ideid: nagu maja, mis on ehitatud täielikult krundi pealt- või selle lähedal loodusest leitavatest ressurssidest. Kasutuses oli pressitud ning isegi 3D prinditud toorsavi. Tutvustati kuidas taaskasutada vanade ehitiste lammutamise käigust saadud ehitusmaterjale. Näitusel oli ka näha ebakonventsionaalsemaid arhidektuurilisi ideid, nagu maja, küll Austraalia kliima jaoks, millel pole seinu, või maja kasvuhoone sees. Viimase tegevusena saime vabastada oma (laps)arhitekti hinge ja ise disainida ühe paberist elamuhoone ja neid klassikaaslastele tutvustada.

Mõtteid jagas Marten

Käisime 17. oktoobril, arvestuste nädala neljapäeval klassiga VAT teatris vaatamas lavastust “Kolmekas ilma Simoneta” ehk “lugu noorte meeste võitlusvaimust ja haprusest, testosteroonist ja pisaratest”. Etendus kestis poolteist tundi. Lavastus räägib kolmest abituriendist, kelle klassiõe Simonega on midagi koledat juhtunud ning väidetavalt on kõik kolm nendest juhtumiga seotud. Etendus oli eriline oma modernse sisu ja lavakujunduse poolest ning sobis suurepäraselt meile, uudishimulikele noortele, vaatamiseks. Etenduse järel muljeid kogudes avastasin, et jagasin suure osa klassiga üht ja sama arvamust: meeldis!

Mõtteid jagas Jürgen

15.-16. oktoobril käis meie klass arvestuste nädala keerises Särghaual (kivi)laagrit nautimas. Laager leidis aset Taltechi geoloogia õppekeskuses, kus me laagri jooksul paiknesime. Kohalik pererahvas tegi meile põneva sissejuhatuse ning nägime kivimite ning puursüdamike näitust. Seejärel liikusime külalislahke Kurgja pererahva juurde, kus toiduteemalise töötoa raames valmistasime kaeraküpsiseid ning nautisime ärkamisaegse talu õhkkonda. Olles Kurgjalt võtnud kaasa täis kõhu ning hulga teadmisi C. R. Jakobsoni pärandist, naasesime Särghauale, kus õppisime erinevate kivimite ja mineraalide kohta. Meil oli võimalus neid Taltechi laboris teleskoobi all uurida ning identifitseerida. Peale seda uurisime pisut kivistisi ning evolutsioonitõendeid. Siis oli aeg õhtueineks Kurgja pererahva juures. Õhtu kõrghetkeks oli kahtlemata õhtumõnu, kus õppisime ära Piret Otsa tantsud ning nautisime klassi seltskonda. Järgmisel hommikul külastasime C. R. Jakobsoni ning Anton Õunapuu haudasid ning suundusime klaasimuuseumisse, kus näidati klaasi valmistamise ajalugu ning telgitaguseid. Sõime kohalikus ööklubis seljankat ning seadsime sammud (või rattad) otse kodu poole. Kivilaager oli kahtlemata esimese arvestuste nädala mõnus hingetõmbehetk, mis turgutas meid kõiki tegema enne sügisvaheaega esimesed pingutused.

Mõtteid jagas Karl Erik

Neljapäeval, 3. oktoobril käisime inseneeria valikkursuse raames Pääskula veepuhastusjaamas. Õppekäik algas lühikese jalutuskäiguga läbi põlise Kopli maastiku. Kui olime kohale jõudnud käidi väga üksikasjalikult üle jaamas käitumise reeglid: settetankidest ei tohi juua ja muud taolised asjad. Veepuhastusjaamas räägiti meile vee puhastamise etappidest. Algul eemaldatakse kanalisatsiooni kaudu tulnud veest kõik tahke solk. Seejärel juhitakse vesi settetankidesse, kus veest eralduvad mineraalsed setted ja vee peale tõuseb rasv, mida söövad linnud (maitsev!). Nende suurte basseinide nägemise järel vaatasime biofiltreid ja suuri metaantanke ning meile räägiti ka natuke reovee puhastamise tulevikust. Kokkuvõttes saime selgeks, kuidas saab vesi selgeks (ja piisavalt puhtaks, et merre voolata)

Mõtteid jagas Daniel

26. septebril käisime inseneeria valiktunni raames uurimas, mis on lubjakivi ning mida ja kuidas sellest toodetakse. Esimese peatuse tegime Karinu karjääris. Saime teada, et seal toodetakse toorainet Rakke tootmistehase jaoks ning nägime kaugelt purustatud lubjakivikillustikku. Siis istusime uuesti bussi ning teel Rakkesse rääkis õpetaja Martin Saar meile paekivist kirjanduses. Rakkes külastasime ettevõttet Nordkalk. Meile tutvustati tootmisprotsesse ning nägime ka kustutamata lubja ja lubjakivi fillereid. Kontoris tutvusime ettevõtte Nordkalkiga ning toodete kasutusaladega. Viimase peatuse tegime Tamsalu lubjapargis, kus uurisime vana ringahju ning meile räägiti lubjapõletamise ajaloost. Reis oli sisukas ning kõik said teada midagi uut.

Mõtteid jagas Iris

Nagu kombeks, toimus sellel aastal septembrikuu kolmandal nädalal rebaste nädal.

Esmaspäeval algas koolipäev kella seitsmest tantsuprooviga. Pärast peaaegu et õnnestunud proovi toimusid tavapäraselt tunnid. Tundides võis kohata väga erinevates kostüümides rebaseid. Peale tunde suunduti lipumarsiga Snelli staadionile, kus mängiti erinevaid spordimänge.

Teisipäev algas samuti hommikuse tantsuprooviga. Sel korral õnnestus tants juba veidi paremini kui eelmine kord. Siis siirduti tundidesse ning pärast tunde toimus kooli aulas viktoriin. Viktoriini keskel pandi kaks paari lõbusat võileivaväljakutset tegema.

Nagu juba harjumuseks sai, siis algas ka kolmapäevane koolipäev tantsuprooviga. Vahetundide ajal toimus tantsuvõistlus, kus tantsiti meie flashmob’i tantsu, aga juurde võis olla lisatud ka väike twist. Pärast tunde toimus orienteerumine vanalinnas. Tuli üles leida vihjete abil kohti, kus rebased pidid erinevaid ülesandeid täitma. Esikoha vahel käis tihe rebimine ning võideti vaid paari minutiga. Pärast orienteerumist suunduti tagasi vanalinna, kuid seekord mitte orienteeruma, vaid oma korteritesse. Seal veedeti lõbusalt koos aega ning õhtul võis kohata rebaseid mõnda ülesannet täitmas ning võõrastega vahetuskaupa tegemas. Pärast seda nauditi õhtut edasi ja mindi voodisse.

Neljapäeval võis siiski kooli peal kohata magamata rebaseid, sest juba kell seitse pidid rebased kogunema auditooriumisse, et kuulata ühte väga tähtsat loengut autodest. Kes loengu ajal unine oli ja proovis magada, võis kindel olla, et neid äratatakse üles valju pasunaga. Õnneks lasti rebastel neljapäeval pärast kooli koju minna ning oma unetunnid tasa teha.

Reede ehk ristimise päev algas veel viimase tantsuprooviga, kuid seekord Kesklinna Põhikooli hoovis. Pärast tunde algas Harju tänaval flashmob, et õnnistada sisse meie uus ajutine koolimaja. Flashmob’i lauluks oli legendaarse Pitbulli „Fireball“. Pärast tantsimist mindi tagasi kooli, kus tehti väike rebaste nädala kokkuvõte ning hääletati erinevate tiitlite poolt. Ristimise lõppedes suundusid osa õpilasi koju, kuid osa seadsid peale paaritunnist ootamist sammud otse peopaika, kus tähistati rebaste nädala lõppu.

Laupäeval toimus maailmakoristuspäev, millest võtsid osa nii rebased kui ka hundid. Koristasime KUMU lähedal ning kuigi meie klassi osalus oli väike, saime oma töö tehtud. Kõik olid väga tublid ning rebaste nädal sai seeläbi eduka lõpu.

Mõtteid jagas Märten

Kooli spordipäev toimus see aasta 12. septembril Pirita velodroomi juures.

Spordipäeva alustati teatejooksuga, kus gümnaasiumi klassid võistlesid omavahel. Peale teatejooksu asusid kõik orienteeruma. Võistlus nõudis nii füüsilist vastupidavust kui ka täpset kaardilugemisoskust. Meie klassi parimad olid Eero ja Jasper. Orienteerumisele järgnesid tüdrukute võrkpalli võistlus ja poiste jalgpalli turniir. Poisid saavutasid teise koha gümnaasiumis.

Mõtteid jagas Mait

Kui Ralf 2. septembril kooli jõudis, oli õp Karu ta juba puudujaks märkinud.

Meie klassi esimene õppeaasta avaaktus leidis aset 2. septembril. See oli paljude esimeste ja kahjuks ka mõne viimase päev.

Kohtusime hommikul koduklassis 403 (loe: kõige paremas klassis), kus vaatasime korraks silma oma uutele ja enam juba mitte nii uutele klassikaaslastele, kelle seltsis siis Pudi reas juurde mütse lunastama sammusime. Poisi juures toimus armas tseremoonia, mille järel uhkelt oma klassi esimese “Pum-tšiga-pum!” hüüda saime. Uued mütsid kenasti jälle peas, liitusime ülejäänud koolikaaslastega aulas.

Aktuse kõne pidas, nagu kombeks, direktor Ene Saar. Kõne jooksul tutvusime uute õpetajatega, kuulasime, mis suvel tehtud sai ning mis veel aasta jooksul plaanis teha on. Vaatasime kõik ka selja taha, et hüvasti jätta toredate suvemälestustega ja valmistuda eesootavaks uueks kooliaastaks. Ja oligi meie viimane õppeaasta avaaktus selles uusklassitsistlikus stiilis ehitatud, kolmekorruselises, lameda kelpkatusega historitsistlikule hoones. Peafassaadi liigenab rustikaalsete pilastritega portikus, mille lõpetab kolmnurkne frontoon. Hoone peakorruseid kaunistavad pilastrid ja karniisid.

Aktusele järgnes akadeemiline sissejuhatus võimlas koos ülejäänud lennuga. Bioloogiaõpetaja Kersti Veskimetsaga kordasime üle oma teadmised aju töötamisest ja sünapsidest ning kahjuks pidime kõik tõdema, et suve jooksul oleme mõned neist kaotanud. Õnneks aitas keemiaõpetaja Martin Saare sissejuhatus gümnaasiumikeemiasse pea uuesti tööle panna.

Koolimajast lahkudes heitsime imetleva pilgu veel kallile koolimajale, mis ei tundunud enam üldse nii suur ja hirmus, kui hommikul. Oleme valmis, kindlal sammul, kaksteist kuldset sakki pealael helkimas, gümnaasiumi väljakutsetele vastu astuma.

Mõtteid jagas Herta