138c

Koidula park

Koidula park on Pärnu kesklinna üks armastatumaid parke, kus saab nautida lillede ilu ja purskkaevu vulinat. Park avati 1929. aastal ja on pühendatud Lydia Koidulale, kes elas aastatel 1843-1886. Koos pargiga avati ka Lydia Koidula monument, mille autor on Amandus Adamson. Avamisjärgsel pidustusel Endla teatri majas pidas Koidulast kõne Aino Kallas. Lydia Koidula oli eesti luuletaja ja proosakirjanik. Kokku kirjutas ta 4 näidentit, 86 proosateost ja üle 300 luuletuse. Lydia Koidula oli Johann Voldemar Jannseni, Perno Postimehe asutaja, tütar. Lydia aitas isa Perno Postimehega juba 12 aastasena, sealt arvatavasti sai ta ka kogemuse, mis aitas tal saada üheks tähtsaimaks ärkamisaja luuletajaks ja kirjanikuks.

Brackmanni park

Barckmanni park on park Pärnu kesklinna. Park on nimetatud Oskar Brackmanni järgi. Park rajati 1930. Aastatel endise Pärnu vallikraavi alale. Rahvas kutsus parki sellel ajal Pätsi pargiks, sest sinna plaaniti rajada Konstatin Pätsi ausammas. 1970. Aastatel ühendati park kohe kõrvalasuva Koidula pargiga. Bracmanni nime sai park alles 1991. Aastal, kui seal avati Oskar Brackmanni mälestusmärk. Oskar Brackmann (1841-1927) oli baltisakslane. Ta oli Pärnu raehärra, bürgermeister ja linnapea aastatel 1879-1915 ja 1918. Brackmanni linnapeaks oleku ajal sai Pärnu raudteeühenduse Valga ja Tallinnaga, esimese linnana tolleaegsel Tsaari-Venemaal võeti kasutusele elektrivalgustus.

 

Eliisabeti kirik

1741 andis Vene keisrinna Jelizaveta Petrovna käsu rajada Pärnusse luterlik kirik. Kiriku nurgakivi pandi maha 25. juuli 1744 ning ehitusmeistriteks olid Güterbock ja Wülbern Riiast. Kiriku nupp ja vaskne kukk pandi tornitippu 1747 ning hiljem samal aastal võttis raad töö vastu. Kirik sai lõplikult valmis ja pühitseti 29. märtsil 1750. 1893 ehitati kirikule tiibhoone ning tehti üleüldist remonti. Orelirõdu sai lõpliku kuju 1928 uue oreliga. II maailmasõjas kannatada saanud katus vahetati välja 1991. aastal. Kirikus on altari kõrval Wilhelm Gabriel Wagneri hauaplaat, kes oli Vestringi mantlipärija ja kirikuõpetaja.

Pärnu Katariina kirik

Pärnu Suurmärter Katariina kirik (ka Jekateriina kirik) on Pärnus Vee tänava ja Uue tänava nurgal asuv barokkstiilis kirik. Kirik on ehitatud arhitekt Pjotr Jegorovi projekti järgi 1768. aastal, umbes sajand varem kui enamik teisi õigeusu kirikud, mistõttu on sellel teistega võrreldes erinev arhitektuur. Kiriku rajamiseks anti korraldus pärast 1764. aastat, kui Pärnus oli läbisõidul olnud Venemaa keisrinna (1762–1796) Katariina II. Kirik ehitati Katariina II käsul ja rahastamisel algselt Pärnu garnisonile 1752. aastal rajatud puukiriku asemele. Kirik pühitseti sisse 1769. aastal. Kirikul on kuus torni.

  

Endla Teater

Pärnu aktiivseimad käsitöölised, meistrid, kaupmehed ja haritlased koostasid Vanemuise seltsi eeskujul ja C. R. Jakobsoni algatusel 1875. aastal uue laulu- ja mänguseltsi põhikirja. Uuele seltsile pandi F. R. Faehlmanni müüdi „Endla järv ja Juta” järgi nimeks Endla.  Esimese põhikirja järgi oli Endla Seltsi eesmärgiks laulmine, kasulike kõnede pidamine ja näitemängude mängimine. Seltsi esimeheks sai Kristjan Erm. 1878. aastal sai Endla tegevus Peterburist kinnituse. Enne oma maja saamist tegutses Endla Selts mitmel pool Pärnus. 1899. aastal üüriti avaramad ruumid, kus hakati teglema näitlemisega. 1907. aastal hävines tulekahjus Endla üüripind. Hakati ehitama uut Endla teatrimaja. Uue maja kavandiks valiti arhitekt H. Jungi ja insener G. Hellati projekt. 23. mail 1910 pandi majale pidulikult nurgakivi. Endla uues majas toimus 1911. aastal A. Kitzbergi “Libahunt” esietendus. 1915 Pärnu kutseline teatrielu katkes, teatri ruumid võttis üle sõjaväehaigla. 1918. aasta 23. veebruaril kuulutati Endla teatri rõdult välja Eesti Vabariik. Teatri juhtideks oli aastail 1918-1920 August Reiman ja aastail 1920-1922 Johann Kull. Järgmised 20 aastat oli Endla teater rahalistes raskustes. 1950 likvideeriti Endla operetitrupp ja orkester. 3. novemberil 1967 avati Pärnu Endla uus teatrimaja August Jakobsoni näidendiga „Võitlus rindejooneta“, lavastajaks oli Enn Toona. Uues teatrimajas oli suurem saal (600 kohta), normaalmõõtmetega pöördlava, avarad proovisaalid jpm. Endla teatrihoone renoveeriti põhjalikult juubeli puhul 2001. aastal. Endla teater asub Pärnus tänaval Keskväljak 1.

Punane torn

Punane torn on keskaegne Uus-Pärnu linnamüüri torn, tänapäeval Pärnus aadressil Hommiku tänav 11. Torn ehitati 15. sajandil. See on Uus-Pärnu linnamüüri ainus maapeal säilinud ehitis ning Pärnu vanim ehitis. Kuussada aastat tagasi vangi- ja kaitsetornina ehitatud hoone on viimase saja aasta jooksul kasutuses olnud nii laohoone, kui ka linnaarhiivina. Kohalikud mäletavad seda ka kui mitmete kultuuriasutuste peatuspaika. Täies mahus võeti Punane torn aga kasutusele alles nüüd. Varem suletud torni endisest kaitsekorrusest – tänasest pööningukorrusest – on saanud uudne ringpanoraamkino.

Fotod: erakogu

Autorid: Alex, Hendrik T., Ainar, Rene, Sven-Marti, Rasmus

Postitatud: Teisipäev, 07.12.2021 kell 9:40 p.l. Kategooria: Uncategorized. Selle sisestuse RSS-voog: RSS 2.0