Arhiveeritud - kuu 06.2015

USA õpilaskonverents

Ă•pilaskonverents USAs

11-22.aprill käisid 10.b klassi õpilased Ketlin Valgenberg, Brigitta Rebane, Mattias Ots ja Silver Suurorg Loudoun International Youth Leadership Summiti raames Ameerika Ühendriikides. Tegemist oli õpilaskonverentsiga, kus oli lisaks meie koolile esindatud koolid Saksamaalt, Itaaliast, Prantsusmaalt, Liibanonist, Mehhikost, Lõuna-Aafrika Vabariigist, Lõuna-Koreast, Singapurist, Hiinast ja Austraaliast. Lisaks osalesid korraldajakoolid, mida oli 6. Korraldajakoolid asusid kõik Loudouni maakonnas Virginia osariigis. Pealinn Washington oli 30 kilomeetri kaugusel. Meid viidi mitmel korral Washingtoni. Nägime kuulsaid monumente ja memoriaale, Valget maja, Kapitooliumit ja muid vaatamisväärsuseid. Käisime ka muuseumis, mis rääkis üldiselt uudiste ajaloost. Selles muuseumis oli üks sein, mida uuendati iga päev erinevate maade ajalehekülgedega. Sealt leidsime lausa Äripäeva esilehekülje! Meie külaskäigu ajal oli Washingtoni turismi suursündmus- kirsipuude õitsemise kõrghetk, mis toob pargid rahvast täis ning seda peetakse ilusaimaks ajaks Washingtonis. Konverentsi põhieesmärgiks oli arutleda globaalprobleemide üle. Iga kooli delegaadid valmistusid diskussioonideks enne konverentsi ning koostasid oma riigi seisukoha kokkuvõtte vastavatel teemadel. Teemasid oli neli: haridusele ligipääs, globaliseerumine, inimõigused ning keskkond ja jätkusuutlikkus. Teemad olid laiad, kuid eelnevalt anti küsimused, mille põhjal seisukoht koostada. Diskussioonideks jagati iga riigi õpilased erinevatesse gruppidesse. Arutleti väga huvitavalt ja kõikidel oli oma nägemus probleemide lahendamiseks. Kuigi arutelud olid huvitavad, siis kõige huvitavam oli olla koolitundides arutlustevälisel ajal. Sealsed koolitunnid ja koolielu on oluliselt teistsugusem kui meil. Näiteks õpilaste- ja õpetajatevaheline suhtlus on palju vabam. Koolitunnid on ka vaba õhkkonnaga. Õpilased räägivad palju, palju tehakse rühmatöid, iga hommik algab eilsest rääkimisega- mida keegi põnevat ette võttis või mis temaga juhtus. Samas on tunnis ka palju korralagedust. Õpilased kõnnivad ringi siis, kui soovivad. Seda ei pane paljud õpetajad pahaks, sest koolitund kestab poolteist tundi. Meie jaoks tundus imelik, et klassides oli väga vähe aknaid ja kui aken oli klassis, siis oli see väga väike. Mõnes klassiruumis polnudki ühtegi akent. Söömine tunni ajal on täiesti tavaline. See ei piirdu vaid väikse snäkiga, vaid mõned inimesed söövad esimese tunni ajal suurest kausist hommikusööki. Ööbimine toimus kohalike õpilaste peredes. Kõik pereliikmed olid väga sõbralikud ning alati väga abivalmid. Vabal ajal korraldati palju ühiseid üritusi õpilastele. Koos käidi bowlingus, laserrelvadega laskmas, kaubanduskeskustes ja näidati huvitavaid paiku ümberringi. Üks, mis meile tundus väga naljakas nende puhul, oli pidev vajadus midagi näksida. Kogu aeg oli mingi väike snäkk käes või rüübati vaikselt mingit jooki. Meile pakuti pidevalt ja kui keelduda, siis hakatakse kohe muretsema, et kas sul ikka kõht tühi pole. Õppereis oli huvitav ja hariv. Saime väga head keelepraktikat, samuti suurenes julgus suhelda erinevate inimestega. Lisaks leidsime palju uusi sõpru, kellega loodame jääda suhtlema ka tulevikus.

01.06.2015

Särts

päikesepaistelisel hommikul
istusime teadmatuses bussi
mõnel kõrvaklapid kõrvas
mängimas mõnd mainstream’i mussi

Sõit algas mööda tuttavlikku teed
vähekäidavasse kohta
juhtmed, liinid – elekter sees –
Harku alajaam see paik on.

Saime teada kõrgest pingest,
mida seni olime tunda saand vaid koolis,
kuid see tekib juhtmetes elektrist,
mis inimesest olematuse vooliks.

Nägime ka trafosid
suuremaid ja väiksemaid
ning imepäraseid akusid.
mõni nautis ainult päikse paid….

Keila-Joale viis me tee,
et saaksime kuuleks, tunneks, näeks
hĂĽdroelektrit tootva vee
võimsust, mida kutsuks lausa üleloomulikuks väeks.

Räägiti meil taasutvenergiast,
arutati lahti selle head ja vead,
looduslikkuse sĂĽnergiast,
kuidas seda hoidma peab.

Lõpp-punktiks me teel
oli Paldiski tuuline paekallas
tuule-energiast rääkisime veel
ja saime vastuseid kĂĽsimustele selles vallas.

Viimaks pankranniku äärel me
nautisime varasuvist ilma
ning enne linnasõidu teed
sai merel puhata veel silma.

Kertu Johanna Jõeste

11292921_889118621134863_1723121528_n11287185_889118394468219_120609106_n11125384_906652926040689_1019251320_n

01.06.2015

Noored energeetikud Iru koostoomisjaamas

2. aprillil astus 132B oma esimesed sammud energeetikuteks saamise teel. Buss viis meid Iru koostootmisjaama, kus esimese pooltunnikese seletati, kuidas põlevkivi maa alt seinakontakti jõuab. Seejärel asusime elektrijaama avastama. Ära sai nähtud nii vana elektrijaama osa, kui uus prügipõletussüsteem. Jälgisime prahi teekonda autost kuni katlas põletamiseni.

Lõpuks jõudsime kõik järeldusele, et mõistlik oleks hakata sururõhukeevitajaks, palk on hea ja töö huvitav.

 

 

11350055_1113948735288713_269855405_n11348554_1113948678622052_645997449_o

01.06.2015