132b

Reedel, 21. novembril tabas kõiki ootamatult esimene lumesadu Tallinnas.

Peale neljandat tundi võis iga tähelepanelikum õpilane kuulda koridori peal kilkeid: “Lumi, lumi!” ning aknast välja vaadates tõepoolest märgata kergeid lumehelbeid maa poole liuglemas. Kes hakkas koheselt lumehelbe kiirendust arvutama, kes alustas mõne jõululaulu viisijupi ümisemist. Igaljuhul tundis igaüks esimesest lumest vähemal või rohkemal määral rõõmu.
Häid emotsioone oli näha ka teiste reaalikate silmis, kes peale tunde hoolimata soost, vanusest või intelligentsuse tasemest kõik koos lumesõda mängima hakkasid. Rõõmsaid nägusi võis näha nii kooli sees kui koolist väljas.
Ka peale tunde linna peal jalutades jäi silma harjumatult palju õnnelike nägudega inimesi. Mõnele andis esimene lumi tasustatud tööd, teistele tasustamata – oli see siis palga eest lumesaharoolis istumine või palgata kuid entusiastlik autopäästmine.
Igaljuhul oli esimesest lumest rõõmu nii 132.b klassis, kogu Reaalis kui ka kogu Tallinnas.
Loodetavasti jääb talvine ilm see aasta pikemaks ajaks meiega ning rõõmustab meid ka detsembrikuus.

132. b klass on oma koolipäevi ühiselt mööda saatnud juba pea kolm kuud. Lühikese aja jooksul on kogetud nii rõõmu kui ka kurbust, nii lihtsamaid kui ka raskemaid hetki, on üksteist vähemal või rohkemal määral tundma õpitud ja üksteise õlul nutetud.
Milline siis on 132. b klass? Kes on need inimesed, kes sellesse kuuluvad? Milliseid sündmusi nad läbi elavad?
Sellest kõigest püüan teie ette küllaltki realistliku, aga ka loodetavasti mõnusalt muhelemaajava pildi luua.