129b

(Esimese klassikaaslasena oli Rickardil see au kirjutada meie klassi ajaveebi postitus. Siin on teile lugemiseks tema lugu meediamajas käigust.)

23. mai oli see õnnelik päev, mil teine osa meedia kursusel osalevatest õpilastest sai veeta kvaliteetaega koos Piret Järvelaga Telemajas ekskursioonil ja käia kohtades, kuhu tavaliselt ei satuta. Nimelt sai meie ekskursioon alguse fuajeest, kus meile räägiti Telemaja ajaloost. Edasi suunduti (kahjuks mul pole selle vanema naisterahva nimi meeles) järel mööda maja ringi käima. Esimesena sattusime stuudiosse, kus oli hommikul just lõppenud filmimine ja näidati nn petteseinu. Need olid lihtsalt puust riiulid, mis nägid kaugelt välja nagu päris – tegelikult oli see kangas. Väga huvitav! Suundusime peale seda edasi Hommikutelevisiooni stuudiosse , kus räägiti ära põhilised nipid ja võtted, kuidas saateid filmitakse. Üllatuseks oli see stuudio kohutavalt pisike, teleekraanilt tundub see kordades suuremana. Saime külastada ka nuku tuba. Nägime seal ka paljudele lapsepõlves kalliks saanud saate ,,Buratino tegutseb jälle’’ rekvisite ja muud huvitavat. Käes sai hoitud ka kuulsat VIGURIVÄNTA. Lõpetasime ekskursiooni tehes paar inimest läbipaistvaks kaameraga, millega filmitakse ilmaennustust, ning nn fototoas, kus sai puutuda ja vaadata iidsetest aegadest pärit kaameraid, telefone, televiisoreid ja raadiosid. Vanaduse lõhn oli õhus ja sai päris korraliku tagasivaate meedia minevikku.

-Rickard

 

Viimasel ehk maikuul on olnud üks pidev kokkupuude jalgade ja palli vahel (LOLWUT?!) ehk on toimunud nii mõnedki jalgpalli kui jumalate spordiala kajastavad üritused. Esiteks, 16. mail, toimus juba kolmandat aastat järjest G5 koolide vaheline jalgpalliturniir. Reaalkooli tiimi kuulusid küll peamiselt 127. lennu poisid, kuid ka meie klass oli esindatud jalka-Sandri poolt. Nagu Reaalkoolile omane, tuli võit jälle meie uste vahele ning korraldamise rõõm on järgmisel aastal jällegi meil, loodetavasti isegi meie klassil. Kindlasti ei tohiks mainimata jätta staar-kommentaator Milderit, kes nii mõnegi terava repliigi välja ütles, kuid seejuures oli tunda kommentaatori ebaprofessionaalsust seoses kodutiimi poolehoiuga.

Veel rohkem ei tohiks mainimata jätta üllatust ja see üllatus oli täpselt sama üllatav kui ta siin videol üllatab (klõpsa alumisel pildil, et vaadata).

Teiseks, lihtsalt vaheinformatsioonina, toimus 19. mail UEFA Champions League finaal Bayern Muncheni ja Chelsea vahel, mis ka meie klassi seas väga popp oli. Lootus kui igipõline Chelsea fänn oli juba nutma puhkemas, kuid ta tiim ei vedanud teda alt ning võit toodi koju (Lootus suutis õnnest pisut ka majapidamist lõhkuda).

Kõige lõpetuseks, toimus esmaspäeval, 21. mail meie kooliväljaku uuel kunstmurul esimene turniir ehk klassidevahelise jalgpalli Final Four. Viimase nelja seas olid 12B ja 10B, ning 12C ja 11C. Mängutulemusi see aasta küll puudutada ei tahaks, aga päev oli iseenesest mõnus ja mul on öelda vaid ÜHT!

R.

Kuna ma pole siia ammu midagi kirjutanud ja millegipärast kirjutab Robi kooliüritustest, siis ma mõtlesin et ma kirjutan sellest millest ma oskan midagi kirjutada.

So here it goes, kuidas suunata kõiki reaalimeilile tulevaid kirju oma päris meiliaadressile. Ma üritasin selle õpetuse kirjutada nii lihtsa, et ka esimest korda arvutit kasutav inimene saab enamvähem hakkma.

Step 1: Leia mõni arvuti kus on võimalik jooksutada Internet explorerit (sorri mäkivennad te peate mõne sõbra abi kasutama)  update: Ma googeldasin veits ja leidsin netist õpetuse kuidas mäkivennad ka ilma arvutit laenamata peaksid hakkama saama (NB! Kuna see õpetus pole minu kirjutatud, siis ma ei vastuta kui te seda jälgides midagi totaalselt metsa keerate oma arvutis.) –

 

Step 2: Logi reaalimeili siise ja vaata et kastist Use Outlook Web access Light oleks linnuke ära võetud, sellejaoks pead sa kasutama internet explorerit. (Kurbusega pean ma tõdema, et ma proovisin erinevaid meetodeid selle piirangu ületamiseks, aga ükski neist ei viinud soovitud tulemuseni, nii et te peate ikkagi leidma arvuti kus jookseb Internet explorer)

Step 3: Vali ülevalt paremast nurgast options

 

step 4: Vali vasakust menüüst alajaotus Rules

step 5: Vali avanenud akna ülevalt vaskust nurgast New rule ja avanenud rippmenüüst vali Create a new rule for arriving messages

 

 

step 6: Avaneb uus aken, vali avanenud akna parempoolsest menüüst Forward or redirect…, avaneb ripmenüü, sealt vali Redirect the message to people or distribution lists

step 7: Vasakpoolsesse kasti peaks nüüd tekkma lause apply this rule after the message arives forward it to people or distribution lists, vajuta selles lauses siniselt rõhutatud osale (people or distribution lists)

step 8: Avanema peaks järjekordelt uus aken, kus on näha aadressiraamat erinevate lasteaedade ja muude asutuste kontaktandmetega. avanenud akna allservas on kast pealkirjaga Message recipients:, sinna kasti kirjuta meiliaadress kuhu soovid edaspidi kirjad suunata ja vajuta OK.

step 9: Nüüd peaksid sa jälle nägema seda akent mis oli avatud eelmisena, vajuta save, avaneb kinnituskast, mis küsib kas sa oled kindel et soovid edaspidi kõik oma kirjad sisestatud meiliaadressile suunata, vajuta OK

Palju õnne!

Edaspidi peaksid kõik reaalimeilile tulevad kirjad jõudma koheselt ka sinu päris meilboksi. Kui aga mingil põhjusel kirjad edasi ei suundu või leidub selles õpetuses mõni viga, siis võite minuga ühendust võtta.

-Aleksander

 

Selle aasta aprill on olnud üks kõige omapärasema naljaga aprill ja kindlasti kõige kultuursem kuu meie klassi ajaloos ja üldse – ajalugu on meie klassi hinges täiega sees, sest no … kuidas me muidu saakski, kui meie klassijuhataja on ajalooõpetaja? Vingerpussi on see Taevaisa meile terve kuu jooksul teinud, alustades kohe esimesest aprillist, kui Ta minu teada peaaegu(kokku või lahku?)kevadise maapinna jälle lume või vähemalt millegi selle taolisega kattis. Mõned korrad on jälle kevadist ja sooja ilma lubanud ja seejärel jälle seda oksendamiseni nähtud olevust taevast alla sadama pannud. Nii ei tohi va Aprilli-Siga! Nali naljkas, kali kaljaks, kultuur paljaks.

Kohe aprilli alguses oli kõikidel soovijatel võimalik külastada Rahvusooper Estoniat, et nautida ooperit “Julius Caesar”. Pean tõdema, et isiklikult ma kohal ei käinud, kuid usun, et emotsioonid olid erinevad ja nii palju kui ma kuulnud olen, siis nagu meeldis ja ei meeldinud kah. Sealt sai see meie kultuuripauk avalöögi. 12. aprillil toimus meie koolis traditsiooniline teaduspäev, mil saime osa võtta erinevatest loengutest, kuulata Kert Pütseppalt Inglismaa ja Cambridgei elust ning sellele vastupidiselt vaesest Kamerunist Aafrikas.

(Sain just aru, et olen postitusse väikese kala sisse lasknud, aga noh, pole hullu.)

Ilmselt jõudis mulle kohale nüüd ütluse “Seitse korda mõõda, üks kord lõika” tähendus. Tegelikult ei alganudki kogu see kultuurihäma aprillis, vaid juba märtsi lõpus kui meie klass käis Draamateatris vaatamas näitemängu “Võlanõudjad”. Originaalsest “Veneetsia kaupmehest” matkitud versioon tänapäeva vaatajaile oli minu meelest üks tohutu fenomen: super näitlejate valik, hea lavastus ja omapärane lavakujundus ning lisaks veel palju muud. Samal ajal kui osa klassist etendust vaatamas oli, tegelesid intelligentsemad klassikaaslased Tartus keemiaga ja võib-olla, kuid mitte kindlalt vähem intelligentsemad lõbustasid Kesklinna Kaunitare ja publikut järjekordse “John-i” kollektsiooni show-ga. See teine osa käis muidugi kordusetendusel 10. aprillil.

Produktiivne, huh?

Kultuur, raisk!

R.

Täpselt üks päev pärast eelmist postitust ehk 3. veebruaril külastasid meie kooli Hugo Treffneri kooli õpilased ja juhtkond. Tegemist oli siis 1/2 koolidevahelise sõpruse loomise ja tugevdamise üritusest. Teine 1/2 toimub järgmisel aastal, kui meie juba neid külastame. Õpilaste saabudes jagati meid kiirelt gruppidesse nagu varasemalt plaanitud oli ja see järel tuli reaalikatel oma grupile kooli näidata ja seejärel nad ajatelje tutvustusele juhatada. Nii nagu loogiline tundus, alustasime oma grupiga alumistest korrustest kuni jõudsime direktorikabinetini, kus parasjagu toimus direktori ja Treffneri juhtkonna teaparty, kust tahtsime Treffneri omadel lasta silmaga üle käia, kuid mis lõppes sellega, et meie jutukas ja meeldiv direktor härra lugupeetud Gunnar Polma jutustas Treffneri noortele meie kooli kunagistest direktoritest ja andis aluse järgnevale ajatelje ekskursioonile. Edasi sinna me suundusimegi ja seejärel võtsime nad kaheks tunniks oma ainetundidesse. Peale tunde toimusid erinevad töötoad, kuhu me ennast varasemalt registreerinud olime. Meie Aleksandriga käisime perioodõpet tutvustavad töötoas(teadupärast on HTG-s perioodõpe) nii saime nii mõndagi meeldivat ja ebameeldivat teada. Ãœlevaate saab “Reaalipoisi” 2012. aasta veebruari kuu numbrist.

Veebuari sisse mahtus ka G5 koolide suur moeüritus Moelennuk. Ka meie klassi pojad olid esindatud paralleelklassiõe Ann Kristiin Entsoni kollektsioonis “John”. Kui ei usu, siis vaata ise ja kae imet.

…ja nagu alati, siis kõige paremini esindatud klass. Samuti ka suusapäeval, teatrireisil ja mitmel teistel üritustel.

Kunagi sellel samal talvekuul külastasid meid ka Rootsi üliõpilased, kes tutvustasid oma erinevaid ideid ja õpilasfirmasid, külastasid Eesti suurimat õpilasfirmade laata Kristiine keskuses ning tutvusid Tallinna vanalinnaga. Ãœks pilt klassivend Rickard Kruusbergi poolt siis kah…

Need poisid tegelesid selliste iPhone 4 ümbriste reselliga, millel on tagumisel küljel pangakaardi hoidja ja nad pakkusid ka teenust sellele samale ümbrisele oma logo peale trükkida.

Enne esimese kevadkuu saabumist, käisime gümnaasiumiga igaaastasel(meil siiski esimene) teatrireisil. See kord siis Viljandis Ugala teatris vaatamas näitemängu “Amadeus”. Kuigi etendus venis pikale: ~3h, siis mulle meeldis. Piisavalt hariv ja idiootselt naljakas. Tuleks kindlasti ära mainida, et peategelase kehastaja Indrek Sammul oli tasemel. Toolid oleks võinud mugavamad olla.

Postituses väga pingeliselt rõhutatud märtsikuu oli lõpuks kohale jõudnud ja (ilmselt) kõik õpilased kibelesid õpetajate streigi järele. Põhimõtteliselt tänu sellele, on meil märtsi kuus kaks vaheaega! Teisipäeval, 6. märtsil toimus Kõrvemaal ka suusapäev, kus C-klassi Nugis ja Milder väga eepilise soojendusvõimlemisekavaga hakkama olid saanud, kus meie klass näitas NORMAALSET taset teatesõidus, kus meie klassi õpilased edukalt 3 ja 5 kilomeetrit läbitud said, kus peale seda osad saunas korralikult leili viskasid, kus moosisai oli väga maitsev, kus Sander Lootus lipumängus tegi ja kus me mitte üldse vähem halvasti kui võidukas C klass kelgumängus teise koha saime. Mõned fotojäädvustused kooli galeriist:

Täna, 14. märtsil, emakeelepäeval toimus kooli aulas ka emakeelepäeva mälumäng. Meie klassi võistkond(Sass, Suurorg, Varbla ja Rickard) saavutasid 9.-10. klasside arvestuses teise koha. Nagu võistkonnaliige Suurorg ise tõdes, siis on nad rahul, nimelt sai põhieesmärk täidetud ja teistele 10-ndatele klassidele kott pähe tõmmatud. APLAUS!

Me ei oska sissekandeid lõpetada.

Robert & Aleksander

Nii-nii, nagu traditsiooniline on, tuleks positust alustada järjekordsete õnnesoovidega, nii et palju õnne tagantjärgi Anne (1. detsember), Mauri (3. detsember) & Karl-Sander (11. detsember)! Kahju, et taevaisa on Teile see aasta nii s#%a detsembri andnud, kui peate pidama nii musta sünnipäeva kui ka mustasid jõule. Aga noh, pole hullu, loodetavasti rõõmustavad teie muserdunud meeleolu ja tuju tulevane vaheaeg, Raekojas püstiseisev kuusk, CD kaunistused koolis, esmaspäeval toimunud jõululaat ning muidugi meie tulevane jõulufilm ja selle esitamisega kaasnevad pidustused. Samal ajal kui meie siin hallil Eestimaal seda jäledat jõuluaega läbi elame, käis Kristel Lõuna-Aafrikas loodusteaduste olümpiaadil ja tõi koju koos mõne kaasõpilasega pronksmedalid. Osalejaid oli 45 riigist, kokku u. 250-260 osalejat (Eestist 6), võistlusel toimus 3 vooru – iga voor omal päeval: test(30 küsimust: 10 bioloogia, 10 füüsika, 10 keemia), teooria ja praktika(tiimidega). Lähipäevil on ilmselt tulemas ka ülevaate postituse koos väikese pildipangaga Kristeli poolt, nii et jääge tuunitud, nagu öeldakse!

Mõned screen-capture’id tulevasest “jõulufilmist”:

Toimetajad tervitavad tagapingist:

Aleksander & Robert aka. Parelod

Peab tõdema, et oleme blogiga natukene lohakad olnud, kuid lennust siiski parimad, sest teistel lennukaaslastel pole isegi ajaveebe! Igatahes, jah, enne “Misantroop”-i postitust oli viimane postitus oktoobri alguses Kätliini sünnipäeval. Siin kohal tervitakski veel Kätliini ja kõiki teisi sünnipäevalisi, kes meil nende kahe kuu jooksul jälle aasta vanemaks on saanud…

1. 18. oktoober Lea
2. 24. oktoober Suurorg ja Erik Kuzo
3. 26. oktoober Erki
4. 28. november Ann Leen

…nii, et palju õnne veel kord! Veelgi tahaksin öelda, et on toimunud nii mõnedki märkimisväärsed sündmused. Kindlasti tuleks ära mainida rebastenädal. Arvan, et räägin enamiku eest, kui ütlen, et väga lahe ja vinge nädal oli. Super töö 127. lend – eriti peo puhul, kuid siiski peab tõdema tõsiasja, et me korraldame siiski veel kick-assima nädala ja peo, nii et kullakallis 131. lend, hoidke piip ja prillid!

+ tähtstasime õpetajate päeva, meile anti huvitav konverents uurimustööde teemal, esitleti juubelihõngulist almanahhi “Loomepalavik” ja kaheosalist mälestusteraamatut “Must-kuldne müts me peas …”, tunnustati Andres Taltsi, lugesime Järvela novelle, kirjutasime kunstiajaloo esseed, tegime Olegile ekskursioone, mängisime erinevaid klassidevahelisi pallimänge, alustasime tantsukursusega ning käisime mitmetel olümpiaadidel ja homme ootabki ees füüsika koolivoor ning käisime uurimas, mida see Märgipidu endast õieti kujutab ja palju muud.

Oleks aeg vist magama minna, aga ei, veel üks postitus. (hint:”Ahhaa, või et Tartu”)

Robert

Eelmise teisipäeva õhtul seadis kogu meie klass sammud Kadrioru lossi poole, kus etendati “Misantroopi”. Etendus ise oli päris normaalne, kuigi alguses tekitas luulevormis dialoog natuke segadust, aga sellest sai üsna kiiresti üle. Etendus oli sellesmõttes eriline et etenduse käigus pidi pidevalt kaasa mõtlema, et toimuvast korralikult aru saada. Nagu meie eesti keele õpetaja Piret Järvela ütles: “Theatrum ehk teater mõtlevale inimesele”. Igaljuhul tundus vähemalt mulle et enamus klassist nautis teatrielamust ja jäi vaadatud näidendiga rahule.

Eelmise nädala reedel, jätkasime Reaali sünnipäevanädalat ajalootunnis, kui läksime tuurile just avatud ajatelje äärde. Vaevalt jõudsime alustada kui puhtjuhuslikult tuli meie juurde 64C lennu vil!, 49-nda aasta lõpetaja Jaan Heiki Sandrak, kes algselt küll tahtis kuulata, kuid õpetaja Luuki palvel meile jutustama tuli.


Ta rääkis meile oma kooliajast: õpetajad, koolimaja, sõjaaeg jne. ning oma elust peale koolilõpetamist. Meeldiv oli kuulata & tund erines igapäevastest.

Reede õhtul toimus REKi öölaager/sissesõit meie enda koolis. Tutvusime, “lahendasime” grupiülesandeid, vaidlesime, karjusime, käisime saunas, sõime, panime paika komisjonid, muutsime põhikirja ja ei maganud.
Sain pildi Reaalivaimust ning paar öist klõpsu Reaalist endast.

Alganud on uus koolinädal ning ees ootab õpetajate päev. Palju õnne Reaal!