Meie klass ja muusika
Kas olete midagi kuulnud laulust „Tšunga-tšanga“? Või käinud Meisterjaani juures parmupilli õppimas? Meie klassi jaoks on see igapäevane.
Muusikuid on meil igat masti. Palju nendest on näinud higi, verd ja pisaraid harjutades erinevaid pille. Puhkpillimängijatest pühendunud orkestrante: Jani tromboonil, Itit klarnetil ja Mansbergi eufooniumil või samuti tromboonil võib näha musitseerimas mitmetes orkestrites nii Tallinna piirides kui ka väljaspool. Klassis on ka Natali oma akordioniga, kes orkestrisse ei pääse ja kulgeb omasoodu. Soolopilli klaveri on erinevates muusikakoolides säravate tulemustega juba lõpetanud kolm meie klassikaaslast: Siret, Emma ja Mooses. Neid võib aeg-ajalt kuulda ja näha mängimas erinevates koosseisudes.
Möödunud aasta talvisel jõulupeol astus meie koolis üles aina kuulsust koguv ja rahvast hullutav bänd klassivenna Klugega eesotsas, kus klahvpillidel võis tol korral kuulda ka Siretit. Jõulupidudel on meie klass alati silma paistnud lisaks muule ka oma suurepäraselt lavastatud ühisest meelismuusikast koosneva playbox’i numbriga, kus viimati osales terve klass lustakalt jenkat tantsides. Mõned oskasid muusikast ka sügavamat sõnumit leida ning demonstreerisid selle taustal lennukaaslastele meie imetabaseid näitlemisoskuseid.
Ühtlasi ei saa mainimata jätta, et meie klassis õpivad ka audiovisuaalkunsti harrastajaid Laasik ja Kluge, kes on käinud spetsialisti enda, Meisterjaani juures parmupillimängu tehnikat täiustamas. Musikaalsust ja stiili meil jagub.
Kuna igaüks meist on ainulaadne, ulatub ka meie klassi muusikaline maitse Justin Bieberi „Sorry’st“ „Põdrakasvataja“ lauluni. Eriti tugevalt on seda märgata bussireisidel, kui kõlarist kostuvad muusikažanrid imekiirelt vahetuvad ilma, et kõrv jõuaks algavat laulu fikseeridagi. Üksmeelselt ja ühiselt meeldib meile aga bussis laulu lahti lüüa. Paa-pa-Pa-pa-paa, ja kõlavad vene keele tunnis õpitud lemmikmeloodiad nagu „Sinine vagun“ või „Tšunga-tšanga“, loomulikult vene keeles.
Ilma loomingulisust toetava Reaalkooli õhkkonnata, kus kogu koolipere südames heliseb muusika, oleks meie klassi minevik, olevik ja tulevik mõeldamatu. Võiks öelda, et igaüks meie seast on andnud oma hääle meie klassi kui ka kooli polüfoonilisse kõlapilti, mis muusika kaasabil nii ühtseks on muutunud. Püsige muusikalainel, see tasub ennast ära!
-Natali
© 2024, arh134c