Tere 10c rahvas!

Kuna ma juba kirjutasin artikli sellest, kuidas meil jalgpallis läks ning olin nõus kirjutama ka edaspidi spordist, siis ma kirjutan nüüd meie küllaltki hästi läinud gümnaasiumi korvpalli turniirist. Korvpall valmistas meile pisut rohkem probleeme, kui jalgpall, kuna meie klassis ei käi ühtegi korvpallurit. Seega panime meie jaoks parima tiimi kokku ning andsime tuld. Tiimi kuulusid järgmised tegelased: Mihkel Annilo ,Erkki Junolainen ,Karl Mööl ,Kristjan Kaljurand ,Peep Rinne ning Mihkel Põldemaa.

Loositi alagrupid ning meie alagruppi sattusid 11C , 12A, PK (põhikool ), 12C ning meie. Esimene mäng oli meil kohe 11C vastu, kus me elasime nii öelda sisse. Mäng ei olnud üldse selline nagu oleks tahtnud. Visked ei läinud, kaitsest tuldi vahetevahel liiga kergelt läbi, aga pole hullu, selleks oli ka põhjus, kuna vastastiimis mängis paar korvpallurit ning 1 või 2 lihtsalt lahtise käega pallurit. Arvestades sellega, et meil on siiski harrastajate tiim, siis 26:36 ei olnudki esimese mängu kohta kõige hullem. Andsime parima, kuid visetega õnne polnud.

Teine mäng oli favoriidi 12C vastu, kus on ka nii mõned korvapallurid ning enne mängu oli juba teada, et tuleb raske lahing. Valmistusime selleks ning võtsime vastavad mängijad kinni, aga lihtsalt jõu ja jooksmisega ei saa. Inviduaalsed oskused näitasid meile koha kätte: poolajaks olime juba 8:16 taga. Teine poolaeg läksime samamoodi edasi ning mingil imeväel me suutsime mängu viia 16:16 viigini, kuid siis saime vastu kiired 7p, mis hävitasid meie pingutused. Tabelisse jällegi 0p-ti ning lõppskooriks 18:32.

Kolmas mäng põhikooli meeskonnaga tuli kohe peale 12C-klassiga peetud lahingut ning ütleme ausalt, et me mängisime väga koledat korvpalli ning läksime rohkem jõumängu peale välja. Vahel toidab ka selline lähenemine. Võtsime oma esimese võidu ning ka punkti tabelisse seisuga 36:27. Selles mängus oli palju segadust, kuid mis teha, meie tiim koosneb jalgpalluritest, võrkpalluritest ning sulgpallurist ning ka ühest klaveripoisist  🙂 .

Neljas ja viimane mäng oli 12A vastu, kus me olime vapustavad ning enda võimete kõrgusel. Visked tabasid, kõik pingutasid nii kaitses kui ründes. Tore oli mängida! Me lausa purustasime 12A. Seisuks siis 50:28. Seal oli näha eriti suurt tahtmist ja meeskonnahinge, mida on ehk lisaks oskustele kõige rohkem vaja ning sellest meil puudu ei jää.

Kokkuvõttes lõpetasime selle turniiri viienda kohaga, mis on meie jaoks ilmselt parim, mida tahta. Ma isiklikult olen väga rahul sellega, mis me korda saatsime ja olen väga õnnelik, et meie mängudel oli jällegi toetajaid. Toetajaid, kes vaatasid iga meie visatud korvi ning pallikaotust ning isegi, kui me nägime välja kui kõige kehvemad mängijad seal väljakul, oli keegi, kes toetas.

Postitatud: Neljapäev, 27.11.2008 kell 16:20 Kategooria: Ülevaated. Selle sisestuse RSS-voog: RSS 2.0