Arhiveeritud - kuu 12.2018

Eesti on liiga vÀike ehk kuidas kaasreaalikaid Tartus tervitada

Arvame, et Ă”ige hetk on koostada vĂ€ike Ă”petus neile, kes jalutavad vĂ€ga tihti tuttavatele(loe: reaalikatele, Tartus vist muid inimesi polegi…) otsa ja satuvad piinlikesse olukordadesse (Eestis kahetsusvÀÀrselt tihe nĂ€htus). Eelmainitud kaaskodanikud jaguvad jĂ€rgnevatesse kategooriatesse:

A)  VÀga hea sÔber, kellega ka igapÀevaselt messengeris suhtled. 

Temaga on kĂ”ige lihtsam: lihtsalt kallista ja kĂŒsi, kuidas tal lĂ€heb. 

B) Tore inimene, keda ei ole ammu nÀinud.

Esimesed kĂŒsimused talle on: Kuidas sul lĂ€inud on? Kas sa oled elus? Kuidas eriala meeldib? Ja sealt tavaliselt saab jutt alguse. Kui peaks juhtuma, et tekib mingi imelik paus siis kĂŒsi: Kas sa elad korteris vĂ”i ĂŒhikas? Kumba sa eelistad: Reaalkooli vĂ”i ĂŒlikooli? Viimane, vist kĂ”ige lollikindlam variant: kiru ilma. Kui ka pĂ€rast seda tekib piinlik paus, siis on Ă”ige hetk öelda, et sul on tegelikult kiire ja minema joosta.

C) Tean ta nime ja vist isegi aiman, mida ta edasi Ôppima lÀks.

VĂ”id talle lehvitada ja naeratada, aga parem on vĂ”imalikult kaugele hoida ehk liikuda teise bussi nurka vĂ”i jalutada ĂŒle tee ja jĂ€tkata enda teekonda teisel kĂ”nniteel.

D) Olen ta nÀgu reaali peal nÀinud.

Peida enda nĂ€gu nii kiiresti Ă€ra, kui sa saad. Teeskle, et loed mingeid sĂ”numeid telefonist vĂ”i muuda enda teekonda. See on okei, sest tema proovib ilmselt sama teha. KĂ”ige tĂ€htsam on, et teil ei tekiks seda piinlikku silmsidet, kus mĂ”lemad osapooled taipavad, et olete ĂŒksteist nĂ€inud ja Ă€ra tundnud, aga suhelda ei taha.

E) Miks see inimene mulle lehvitab?

Esiteks veendu, et see inimene ikka sulle lehvitab. Teiseks pane prillid ette ja kui ikka Àra ei tunne, siis jaluta kiiresti minema. PÀrast rÀÀgi sellest mingile vanale reaali tuttavale (ehk isikule A) ja kui tema ka ei suuda seda inimest kirjelduse pÔhjal Àra tunda, siis see lehvitus ei olnud ikka sulle mÔeldud.

04.12.2018