Laura Jakobsoni arvamus veebiajakirjandusest

Veebilehtedes on piir kvaliteet- ja kõmuajakirjanduse vahel õrnem kui paberkandjal, sest veebis on infotulv pidevalt muutuv ja see on tihti lihtsustatud ning kallutatud. Uurisin nelja veebiportaali: err.ee, postimees.ee, ohtuleht.ee ja elu24.ee, et leida piir kvaliteet- ja kollase ajakirjanduse vahel.

Eesti Rahvusringhäälingu veebiportaal err.ee on avalik-õiguslik meedia, millel on riiklik toetus. Ta teenib avalikku huvi, aitab kaasa demokraatia arengule ja kvaliteetajakirjanduse tootmisele. Veebiportaal on ametlik: visuaalselt minimalistlik ja lihtne, sest pealkirjad ei rõhu emotsionaalsusele ja on enamjaolt ühes suuruses, värvikasutus on neutraalne (valge, hall, sinine) ning fotod ei tõmba tähelepanu endale, vaid jäävad pigem tagaplaanile, tekst on paigutatud korrapäraselt. Tegemist on kvaliteetajakirjandusega, sest peamised teemad on poliitika, majandus, kultuur ning enamasti kajastatakse kodumaised uudiseid. Mitme erineva artikli põhjal võin öelda, et lood on pikad, sisukad ja teave põhjalik. Pseudouudiseid ei märganud ning samuti puudus ka reklaam. Tähelepanu köitis Urmas Vaino artikkel “Tulemusstipendiumi saavate tudengite arv suureneb.”

Postimehe veebiportaalis postimees.ee on pilte rohkem kui Eesti Rahvusringhäälingu lehel, samuti on pealkirjade kujundus mitmekesisem: erinev suurus, värv, stiil. Lisaks on mõnel pealkirjal juures ka sissejuhatav lõik, mis aitab pealkirja paremini lahti mõtestada. Märgata on vilkuvaid reklaame. Lugusid on kõigist eluvaldkondadest ning pealkirjadega püütakse rõhuda rohkem inimese vaimsusele, pseudouudiseid on vähe. Minu arvates kasutab Postimees tabloidistumist strateegiana, et säilitada oma positsioon avalikus sfääris. Selleks on välimus muudetud atraktiivsemaks, kuid sisu on endiselt kvaliteetne: argumenteeritud ja informatiivsed uudised, palju arvamusartikleid. Tähelepanu tõmbas Telemari Looneti artikkel “PISA: Euroopa noorte lugemisoskus jääb alla USA õpilastele.”

Õhtulehe veebiportaalis ohtuleht.ee on tabloidistumist märgata veelgi rohkem, sest fotod domineerivad pealkirjade üle, mis on kohati ei paista silmagi, reklaami on väga palju (isegi liiga palju, sest uudised lähevad kaotsi), värvikasutus on lai, lood lühikesed ja emotsionaalsed. Pseudouudiseid on märgatavalt rohkem kui Postimehe portaalis. Välismaiste uudiste arv on samuti suurem. Silma hakkas Mihkel Maripuu artikkel “Sõmerul lonksas 6-aastane laps mänguplatsilt leitud limonaadipudelist kemikaali.”

Meelelahutusportaal elu24.ee on tabloidajakirjandus, sest fotosid on palju, pealkirjad on suured ja värvilised, lood on lühikesed, lihtsad, pealiskaudsed ja üldistatud, enamasti pseudouudised, millel pole uudisväärtuslikku tähendust. Tegemist on kõmu-uudistega ja ühtegi arukat pealkirja silma ei hakanud. Ainus huvipakkuv artikkel oli “400 000 aasta vanusest luust saadi maailma vanim DNA.”

ERR’i uudisteportaal on selge näide kvaliteetajakirjandusest ja selle vastand on kõmuajakirjandus Elu24. Õhtuleht ja Postimees jäävad nende kahe vahele, kuid Postimees kaldub pigem kvaliteetajakirjanduse poole, sest päevakajalised teemad on tähtsamal kohal ja palju on oma ala spetsialistide arvamust. Õhtulehes on seevastu ülekaalus pseudouudised ning kvaliteeti on vähem. Seega piir kvaliteet- ja tabloidajakirjanduse vahel jooksebki Postimehe ja Õhtulehe vahel, kuid see on õhkõrn ja kindlasti muutuv.

Laura Jakobson

5.detsember 2013

Lisa kommentaar