Arhiveeritud - kategooria: ‘Kultuur’

VĂ€ike Sander ja suur trepigalerii

DSC_9841

Veebruari algusest kuni mĂ€rtsi lĂ”puni on kĂ”igil huvilistel vĂ”imalik tutvuda Ă”petaja JĂ€rvela klassiruumi poolses trepigaleriis rippuva Sander Varbla isikunĂ€itusega. NĂ€itusel on esindatud meie Sannu parimad maaliteosed aastatest 2012 kuni 2014. Stiil on teoste puhul varieeruv, ulatudes hĂŒperrealismist sĂŒrrealismini, kusjuures esineb ka tuntavaid ekspressiivseid sugemeid. Maalide stiililine kronoloogia annab hea ĂŒlevaate autori sisemisest arengust.

Sandri isikupĂ€rane stiil sisaldab endast meisterlikku detailsust, aga samas ka vapustavat ĂŒldistusoskust. Valdavalt sĂŒnge teemakĂ€sitluse eesmĂ€rgiks on vĂ€hendada stressi ja end emotsionaalselt tĂŒhjendada.

Juhuslikult tabatud nĂ€itusekĂŒlastajate hinnangul on tegemist ĂŒhe huvitavama nĂ€itusega, mida selles trepigaleriis kunagi nĂ€htud on. Samas on nooremad kunstisĂ”brad aga vĂ€itnud et punane koos mustaga on ĂŒks erakordselt rĂ”ve vĂ€rvikombinatsioon ja et mitte keegi ei tohiks sellist kunsti luua. Selle peale ĂŒtleb aga hĂ€rra Varbla: “Musta ma enam ei kasuta. See on punane koos pruuniga – tĂ€psemalt koos ŃĐžĐ”ĐœĐ° Đ¶Đ¶Đ”ĐœĐ°Ń ja ŃƒĐ»ŃŒŃ‚Ń€Đ°ĐŒĐ°Ń€ĐžĐœ сĐČДтлыĐč seguga”

Selleks et mitte tekitada erakordse nĂ€ituse juures ummikut, soovitame kĂ”igil jĂ€rgida Tallinna Reaalkooli kodukorra 19. punkti, mille kohaselt tohib Sander Varbla isikunĂ€itust vÔÔrustaval kĂŒlgtrepil liikuda vaid ĂŒles.

DSC_9845 DSC_9836

-Martin Talvik ja Sander Varbla

27.02.2014

The Journey of Happiness

Umbes 2 nÀdalat tagasi tuli Piret Otsa Parelote juurde salajutuga. Nimelt rÀÀkis ta, et direktoritele korraldatakse 18. detsembril jÔulupidu, kus ka Reaalkool laua vÀlja paneb ning kas me oleksime nÔus olema Reaali esindajad. Tegemist oli TOP SECRETiga, millest isegi peolised ise ei teadnud ja suutsime isegi oma suud kinni hoida.

Õnnereisi-nimeline pidu algas Rootsi laeval, mis maabus hoopis Lennusadamas, kus direktorid ja muud haridusasutuste juhid(keda oli umbes 400) kuulasid vĂ€ga vĂ€rvikat kontserti. Samal ajal panime koos Katri Orgiga valmis Reaalkooli laua, kus olid 9. klassi tĂŒdrukute tehtud piparkoogid ja Katri tehtud 7 pĂ€tsi jĂ”ululeiba.
Kontserdi lĂ”ppedes liikus rahvamass alguses cateringi poolt pakutavat mulgiputru sööma ja veini maitsma, kuid tasapisi liiguti ka meie laua juurde. Muuseas oli meie laua kĂ”rval ka GAGi laud. Kui GAGi direktor pĂ€rast jĂ”ululeiba maitsma tuli ja sarkastiliselt kĂŒsis, et kuidas konkurentsiga on, pidin talle teatama, et tundub, et meil lĂ€heb paremini : ) Meie pĂ”hilised repliigid:

  • “Tere! See on Reaalkooli laud ja siin on 9. klassi tĂŒdrukute poolt tehtud piparkoogid ja Ă”petaja tehtud magus jĂ”ululeib. Pohlamoosiga pidi eriti hea olema!”
  • *vĂ”eti mehekujuline piparkook* “See on meie direktor.”
  • *vĂ”eti naisekujuline piparkook* “See on meie Ă”ppealajuhataja.”
  • “Ei, meie neid ise ei kĂŒpsetanud, me oleme rohkem reklaamiesindajad.”
  • “NĂ€ete, kĂŒpsetaja on ise siin, öelge kiidusĂ”nad edasi.”
  • “Aga palun!”

Jah, tĂ”esti, saime ka ise piparkooke ja jĂ”ululeiba maitsa ja ĂŒtleks ka omaltpoolt kiidusĂ”nad veel Katrile ja 9. klassi tĂŒdrukutele – tĂ”esti olid jube head. Pole ka ime, et GAGi kraamil nii hĂ€sti ei lĂ€inud. Kui meie laua juures kĂ€is ĂŒks ja sama inimene leiba mitu korda vĂ”tmas ja leiva kohta sĂ”na levis inimeste seas, siis Katri ĂŒtles, et GAGi mingi koogi moodi asjast pidid inimese ampsu vĂ”tma ja alles jĂ€tma.

VĂ€gagi meeliĂŒletav ĂŒritus oli ning tore, et selliseid asju korraldatakse.

(Koplist jala linna kĂ”mpides suutsin haigeks jÀÀda, mistĂ”ttu olin tĂ€nase pĂ€eva ĂŒldse palavikuga kodus.)

19.12.2012

Kultuur ja loomad

Peterburi sissekanne.

26. oktoober 2012
Kell on vĂ€he – vĂ€ga vĂ€he. JĂ”udsin kooli ette, kus seisis ĂŒks suur kahekorruseline buss. Ma olin ĂŒks viimastest, kes kohale jĂ”udis ja Suurorg oli mulle koha enda ees kinni pannud. Tubli poiss! Kuna mul sĂ”pru pole, siis saan terve reisi bussis kahe koha peal ĂŒksi istuda. Algas pikk loksumine mööda Peterburi maanteed. Kokku on meid pĂ€ris palju, ligi 7o isegi. Enamuse moodustavad kĂŒll 12. klassi Ă”pilased, kuid meie klass on jĂ€llegi esindatud – Kristjan, Sass, Robert, Margaret, Uku, Pille, Elisse ja Erik. Kuusalust korjasime just peale meie giidi Borisi, kes tundub olevat kĂ”ige tĂŒĂŒtavam ja tĂŒlikam inimene siin maamunal. Piir. Normaalselt ĂŒle Eesti piiri, kuid ĂŒks kepp ja kĂ€pikud Vene piiril: passikontroll, bussist maha, passikontroll, bussikontroll, bussi tagasi, veel mingi kontroll. Veel natuke loksumist ja Borisi sĂ”nul pidime juba peaaegu, et kohal olema, kuid ĂŒmbritses meid ikka LasnamĂ€gi. Esiaknast vĂ€lja vaadates, on nĂ€ha ka metropolitani – see n-ö LasnamĂ€gi on kĂ”igest eeslinn. Kultuurireis. Esimese asjana mingisuguses(vabandust) kirikus ning peale seda saame vĂ€ga venemaises restoranis sĂŒĂŒa.


Ütleme nii, et salatid on neil siin nirumad, kui need, mida Solarises söögivahetunnil plastkarbis osta saab. Supp ja praad kĂ€ivad kah. Kuna Suurorg nii vĂ€ga tahtis, liitusime grupiga, mis lĂ€ks Pauli kindlusesse ja vaatasime seal jĂ€rjekordselt mingisuguse kiriku ĂŒle. Kuna lĂ”pmatu Borisi möla bussis oli mind nii Ă€ra vĂ€sitanud, siis ma ei kuulanud ĂŒhtegi sĂ”na, mis ta seal rÀÀkis, nii et rohkem ma midagi öelda ei oska. VĂ€hemalt sain, mis tahtsin – paar ilusat pilti. LĂ”puks hotelli. VĂ€ljas on lund sadama hakanud ja vĂ€ga tuuliseks on lĂ€inud. Saime hotelli restoranis sĂŒĂŒa – oleksin rohkem rahul olnud suure odava praega, kui selle peeneks aetud vĂ€ikese kogusega valgelinalises restoranis. SeepĂ€rast suundusimegi Suuroru ja Sassiga pĂ€rast Ă”htusööki veel KFC-isse ja ostsime endale mĂ”ned beverageid ning lĂ€ksime tagasi hotellituppa ja veetsime Ă”htu Family Guy seltsis.

27. oktoober
Metroo. Kultuur. RĂ”vedalt kultuuri. Okserefleksini kultuuri. Jalad valutavad. Boris on meeldiv – ta on sĂŒmpaatne ja rÀÀgib tegelikult jube pĂ”nevat juttu. Üks parimaid giide, mis mul eales olnud olnud. Rublad. Valge- ja mustanahalised inimesed. Suurlinnahullus. JĂ€lle metroo. Vahepeal saab sĂŒĂŒa. Hotellis tagasi. Shopping. Boris ja ta purjus sĂ”brad. Night…

28. oktoober
…life. Venemaa “taksod”. Maikad ja dressid. Sandaalid. KFC. Pildistama. Hommik. RĂ”ve vĂ€simus. Veel kultuuri. JĂ€rsku tuli talv. SĂŒĂŒa saab. Oleks vaid juba Eestis. LĂ”puks Eestis. Siin on ka lumine.

01.11.2012

Kultuur, raisk!


Selle aasta aprill on olnud ĂŒks kĂ”ige omapĂ€rasema naljaga aprill ja kindlasti kĂ”ige kultuursem kuu meie klassi ajaloos ja ĂŒldse – ajalugu on meie klassi hinges tĂ€iega sees, sest no … kuidas me muidu saakski, kui meie klassijuhataja on ajalooĂ”petaja? Vingerpussi on see Taevaisa meile terve kuu jooksul teinud, alustades kohe esimesest aprillist, kui Ta minu teada peaaegu(kokku vĂ”i lahku?)kevadise maapinna jĂ€lle lume vĂ”i vĂ€hemalt millegi selle taolisega kattis. MĂ”ned korrad on jĂ€lle kevadist ja sooja ilma lubanud ja seejĂ€rel jĂ€lle seda oksendamiseni nĂ€htud olevust taevast alla sadama pannud. Nii ei tohi va Aprilli-Siga! Nali naljkas, kali kaljaks, kultuur paljaks.

Kohe aprilli alguses oli kĂ”ikidel soovijatel vĂ”imalik kĂŒlastada Rahvusooper Estoniat, et nautida ooperit “Julius Caesar”. Pean tĂ”dema, et isiklikult ma kohal ei kĂ€inud, kuid usun, et emotsioonid olid erinevad ja nii palju kui ma kuulnud olen, siis nagu meeldis ja ei meeldinud kah. Sealt sai see meie kultuuripauk avalöögi. 12. aprillil toimus meie koolis traditsiooniline teaduspĂ€ev, mil saime osa vĂ”tta erinevatest loengutest, kuulata Kert PĂŒtseppalt Inglismaa ja Cambridgei elust ning sellele vastupidiselt vaesest Kamerunist Aafrikas.

(Sain just aru, et olen postitusse vÀikese kala sisse lasknud, aga noh, pole hullu.)

Ilmselt jĂ”udis mulle kohale nĂŒĂŒd ĂŒtluse “Seitse korda mÔÔda, ĂŒks kord lĂ”ika” tĂ€hendus. Tegelikult ei alganudki kogu see kultuurihĂ€ma aprillis, vaid juba mĂ€rtsi lĂ”pus kui meie klass kĂ€is Draamateatris vaatamas nĂ€itemĂ€ngu “VĂ”lanĂ”udjad”. Originaalsest “Veneetsia kaupmehest” matkitud versioon tĂ€napĂ€eva vaatajaile oli minu meelest ĂŒks tohutu fenomen: super nĂ€itlejate valik, hea lavastus ja omapĂ€rane lavakujundus ning lisaks veel palju muud. Samal ajal kui osa klassist etendust vaatamas oli, tegelesid intelligentsemad klassikaaslased Tartus keemiaga ja vĂ”ib-olla, kuid mitte kindlalt vĂ€hem intelligentsemad lĂ”bustasid Kesklinna Kaunitare ja publikut jĂ€rjekordse “John-i” kollektsiooni show-ga. See teine osa kĂ€is muidugi kordusetendusel 10. aprillil.

Produktiivne, huh?

Kultuur, raisk!

R.

18.04.2012