Kui 2. klassi lõpus külastasime Eesti Posti e Omniva ametiruume, siis nüüd saatsime ka ise kaarte või kirju margiga ümbrikutes. Õppisime, kuidas ümbrikule kirjutada, et see ikka kohale jõuaks ning kõik, kes soovisid,said need ka oranži postkasti pilust sisse torgata. Selgus, et paljud ei ole märganudki seda postkasti, millest nad pea iga päev mööda jalutavad ning lausa 2 õpilast väitsid, et pole selliseid kaste kunagi näinudki. Aga mitme lapsed kirjad jõudsid juba järgmisel päeval sihtkohta.
On tore, kui mõni ema leiab, et kõige lihtsam viis on vanadest nööpidest vabanemiseks need kooli saata. Sellise otsuse tegi Kaia ema ning tore on, et ta nii ka tegutses. Nüüd saime meie teha jõuluhõngulise nööbi- kuusemetsa. Vildist kolm- nurkadele liimisime kannata nööbid ning nende vahele oma-                                             korda jõulueheteks kannaga nööbid.
Tööd tulid vahvad ja seda oli tore teha. Ainuke nuhtlus oli õpetaja, kes ei suutnud ära otsustada, millised lauad jäävad liimipüstolite kasutajatele, sest Mattias ja Martin pidid mitu korda kohti vahetama ja pidev kolimine viis poisid üsna meeleheitele.
8. detsembril tähistasime jõuluaja algust Toomkirikus jõulukontserdiga. Esinesid 1.-4. klasside solistid, muusikud, mudilaskoor ja kooristuudio. 4. klasside poisid lugesid jõuluevangeeliumit ning Toomkoguduse õpetaja Arho Tuhkru pidas jutlust avarast hingest, andest ja headusest.
3.A klassil käis külas Teadusteater, sest ETV teeb saadet „Meie inimesed“ Tarvo Metspalust. Saime teada palju uut elektrist ja selle seadmetest, erineva tihedusega gaasidest ja põlemisest. Saade on eetris 19. detsembril kell 20.35.
Väikesed reaalikad pidasid ennast üleval tõeliste teadushuvilistena ning kaamera neid ei seganud.
Ja saate promo, kus 4 sekundisse mahtusime meiegi.
Meie ujumise kursus hakkab lõppema ning täna oli ujumise proovieksam. Kõik kohalolijad pidid ujuma terve basseinipikkuse koera, selili, krooli ja konna. Kokku vähemalt 100 meetrit, sest basseini pikkus on 25 m. Suurem osa sai oma ujumised kõik ujutud, aga kahe päeva pärast saab oma hinnet veel parandada.
Täna käisime suures majas lausa kahte näitust vaatamas.  Reaalkooli 4. korrusel on näitus õpetajate jõulukinkide unistustest – tänapäeva lastele tunduvad need soovid ĂĽsna arusaamatud: nukud, kaisukarud, mänguklaver …. Ja ei ĂĽhtegi nutividinat, puldiga juhitavad drooni või ägedalt häälitsevat mänguasja. Imelikud lapsed olid need väikesed õpetajad.
Ă•p Heli Ahuna klassis on aga näitus vanadest uusaasta- ja jõulukaartidest. Mõnel on iga rohkem kui 100 aastat. Saime teada, et oli aeg, kui jõule ei võinudki tähistada. Seal olid ka mustvalged fotod – peale suurt ilmasõda oli raske aeg ning värvilisi postkaarte polnud saada või neid ei toodetudki – inimesed tegid ise mustvalgeid fotosid. Mõni vana postkaart nägi aga lausa nii hea välja, et tundus uskumatu, et on vanaaegne.
22. novembril oli meil traditsiooniline kadri-mardipidu. Meie klassist oli kohal palju sante. Jõukatsumised läksid meil üsna hästi, suutsime tähtedest kõik sõnad ära arvata ja suutsime ka kõige rohkem herneid topsi loopida, tõsi, võit tuli üheainsa hernega, kuid ikkagi. Seekord hästi palju mängiti ringmänge ja tantsiti.
Millega alustada lastevanemate koosolekut? Näiteks kultuuriprogrammiga: kõigepealt käisid isad-emad vaatamas näitust “Sajandi jagu bioloogiat”, kus bioloogia õpetajad olid vaatamiseks pannud vanu õppevahendeid. Tundus, et oli vanemaid, kes on selliste näitvahenditega oma kooliteel kokku puutunud. Ja siis tegime nende jaoks hetkel populaarse väljakutse, mis tekitas vaatajates naerupahvakuid.
Selleks, et isadepäev hästi kulgeks, otsustasime teha isadele multifilmid ja neid neile näidata, siis tegid Jasper, Oliver ja Sander arvutimängud, mida said lapsed koos isadega mängida. Emadepäevast meeldis kõigile ajalehetants, ning seda tegevust taheti koos isadega korrata. Isadepäev algas aga võimlas koos õp Erikuga, kes jagas isad-lapsed võistkondadesse ja osavuse proovid läksid lahti.
Juba mitu nädalat olime valmistanud papjemašee tehnikas rahakassasid: seal oli põrsaid, kalu, roboteid ja loomulikult terve hunnik pokemone. Kui aktiivne fĂĽĂĽsiline tegevus läbi sai, istutu laudade taha, joodi teed ja tĂĽhja kõhu peletamiseks näksiti kaasatoodud suupisteid. Multifilmi sai suurest seltskonnast valmis ainult Säde – õnneks oli see nii pikk, et õhtut sai multifilmi vaatamise õhtuks nimetada kĂĽll. Arvutimängud olid põnevad, kuid Jasper ja Oliver hingetõmbe aega ise ei saanudki – nĂĽĂĽd nad teavad, et juhendaja – õpetaja elu ei ole alati nii lihtne kui klassiruumis pingist vaadatuna tundub.
Ă•htu oli igatahes tore – kui Kaisa Marta ema ta trenni viis, siis isa jäi veel arvutimängu lõpuni mänguma.
Käisime klassiga Energia Avastuskeskuses töötoas, mille nimetus on: “Maisikepike ja prĂĽgi ärakaotamine”. Kahjuks sellest, kuidas tänapäeval prĂĽgi kaduda võiks, seda me teada ei saanudki. Ei saanud teada ka seda, kuidas loodus oma “prĂĽgiga” toime tuleb. Saime teada seda, et tulevikus hakatakse plastikut tootma tärklisest ning at see sulab lõpuks ise niiskuse käes ära. Saime teada, et rahvastiku arv maailmas suureneb tohutu kiirusega ning kätte võib jõuda aeg, kui kõigile ei jätku maad, toitu ja me upume prĂĽgisse, kuikohe midagi ette ei võeta.
  
Lisas: õp Margit 
14.12.2016 22:02
© 2025, 141a