141a

Meie ujumise kursus hakkab lõppema ning täna oli ujumise proovieksam. Kõik kohalolijad pidid ujuma terve basseinipikkuse koera, selili, krooli ja konna. Kokku vähemalt 100 meetrit, sest basseini pikkus on 25 m. Suurem osa sai oma ujumised kõik ujutud, aga kahe päeva pärast saab oma hinnet veel parandada.

Täna käisime suures majas lausa kahte näitust vaatamas.  Reaalkooli 4. korrusel on näitus õpetajate jõulukinkide unistustest – tänapäeva lastele tunduvad need soovid üsna arusaamatud: nukud, kaisukarud, mänguklaver …. Ja ei ühtegi nutividinat, puldiga juhitavad drooni või ägedalt häälitsevat mänguasja. Imelikud lapsed olid need väikesed õpetajad.

Õp Heli Ahuna klassis on aga näitus vanadest uusaasta- ja jõulukaartidest. Mõnel on iga rohkem kui 100 aastat. Saime teada, et oli aeg, kui jõule ei võinudki tähistada. Seal olid ka mustvalged fotod – peale suurt ilmasõda oli raske aeg ning värvilisi postkaarte polnud saada või neid ei toodetudki – inimesed tegid ise mustvalgeid fotosid. Mõni vana postkaart nägi aga lausa nii hea välja, et tundus uskumatu, et on vanaaegne.

22. novembril oli meil traditsiooniline kadri-mardipidu. Meie klassist oli kohal palju sante. Jõukatsumised läksid meil üsna hästi, suutsime tähtedest kõik sõnad ära arvata ja suutsime ka kõige rohkem herneid topsi loopida, tõsi, võit tuli üheainsa hernega, kuid ikkagi. Seekord hästi palju mängiti ringmänge ja tantsiti.

Millega alustada lastevanemate koosolekut? Näiteks kultuuriprogrammiga: kõigepealt käisid isad-emad vaatamas näitust “Sajandi jagu bioloogiat”, kus bioloogia õpetajad olid vaatamiseks pannud vanu õppevahendeid. Tundus, et oli vanemaid, kes on selliste näitvahenditega oma kooliteel kokku puutunud. Ja siis tegime nende jaoks hetkel populaarse väljakutse, mis tekitas vaatajates naerupahvakuid.

Selleks, et isadepäev hästi kulgeks, otsustasime teha isadele multifilmid ja neid neile näidata, siis tegid Jasper, Oliver ja Sander arvutimängud, mida said lapsed koos isadega mängida. Emadepäevast meeldis kõigile ajalehetants, ning seda tegevust taheti koos isadega korrata. Isadepäev algas aga võimlas koos õp Erikuga, kes jagas isad-lapsed võistkondadesse ja osavuse proovid läksid lahti.

Juba mitu nädalat olime valmistanud papjemaÅ¡ee tehnikas rahakassasid: seal oli põrsaid, kalu, roboteid ja loomulikult terve hunnik pokemone. Kui aktiivne füüsiline tegevus läbi sai, istutu laudade taha, joodi teed ja tühja kõhu peletamiseks näksiti kaasatoodud suupisteid. Multifilmi sai suurest seltskonnast valmis ainult Säde – õnneks oli see nii pikk, et õhtut sai multifilmi vaatamise õhtuks nimetada küll. Arvutimängud olid põnevad, kuid Jasper ja Oliver hingetõmbe aega ise ei saanudki – nüüd nad teavad, et juhendaja – õpetaja elu ei ole alati nii lihtne kui klassiruumis pingist vaadatuna tundub.

Õhtu oli igatahes tore – kui Kaisa Marta ema ta trenni viis, siis isa jäi veel arvutimängu lõpuni mänguma.

        

Käisime klassiga Energia Avastuskeskuses töötoas, mille nimetus on: “Maisikepike ja prügi ärakaotamine”. Kahjuks sellest, kuidas tänapäeval prügi kaduda võiks, seda me teada ei saanudki. Ei saanud teada ka seda, kuidas loodus oma “prügiga” toime tuleb. Saime teada seda, et tulevikus hakatakse plastikut tootma tärklisest ning at see sulab lõpuks ise niiskuse käes ära. Saime teada, et rahvastiku arv maailmas suureneb tohutu kiirusega ning kätte võib jõuda aeg, kui kõigile ei jätku maad, toitu ja me upume prügisse, kuikohe midagi ette ei võeta.