141a

Peastarvutamise võistlusel arvutavad koos kõik 1.-4. klasside õpilased. Ülesanded on suureneva raskusega kõigil ühesugused, kuid need, mis tunduvad rasked, võib seal algul vahele jätta. Aega arvutamiseks on 20 minutit.

Meie klassi parimad arvutajad olid Leo ja Peeter.

Meie koolil on sõpruskool Taanis. See on küll gümnaasium, kuid kuna nende esindajad meile külla tulid, siis tähistasime seda kogu kooliga: suurtel lastel olid oma üritused, meie aga saatsime klassi võistkonna legoklotsidest hoonet ehitama, käisime ise suures majas nende lego näitust vaatamas. Kõige põnevam oli aga Taani tund, kus gümnaasiumi õpilased meile Taanit ja tema kultuuri õpetasid. Nad tegid seda väga põnevalt, võrdlesid Eestit ja Taanit ning me leidsime, et meie riikidel on väga palju sarnast.

Saime teada, et ka Taani on tasane maa – nande kõrgeim “mägi” on madalam kui meie Suur – Munamägi ning nende pikim jõgi Gudena lühem kui meie Võhandu. Samas on nende suurim saar, Gröönimaa, Eesti territooriumist 50 korda suurem! Ka meie esialgne Kadrioru loss on 30 aastat vanem kui taanlaste kuningakoda. Meil mõlemal on peaministrid, meil on president, neil aga kuninganna. Ka vapid on sarnased, sest kunagi ammu lubas Taani kuningas Eesti rüütelkonnal oma vappi kasutada. Väga tähtis on see, et Lindanise lahingus said taanlased endale lipu, kui punane lipp valge ristiga keset lootusetut hetke taevast alla langes – teadmisest, et jumalad on nendega ja neid toetavad, said taanlased uut indu ning lõpuks okupeerisid meie territooriumi.

Lõpuks värvisime meie riikide vappe ning kuulasime Taani ja Taanis võitnud Eesti Eurovisiooni laule.

Kogu Väike Maja käis vaatamas Rakvere Teatri etendust “Buratino”. Ei, me ei sõitnud Rakverre – hoopis nemad tulid Vene Teatrisse.

Näidend oli tore, naljakas ja natuke tõsine. Eriti tore tegelane oli mudugi Buratino ise, kõige ilusam oli aga helesiniste juustega nukk Malviina. Kõige naljakam oli puudel Artemon, sest tema sahmis ringi kui ta millegi üle rõõmustas.

Lugu lõppes õnnelikult, sest papa Carlo sai endale oma teatri.

Eesti Vabariigi 97. sünnipäeva tähistatakse Tallinna Reaalkoolis alati pidulike aktustega. Aktus algab ühise hümni laulmisega, tervituskõned peavad gümnasist, 3. klassi õpilane ja kooli direktor. 2. klasside õpilased loevad enda kirjutatud luuletusi ning esinevad lauljad. Üle antakse peastarvutamise võistluse autasud.

Selleks pidulikuks sündmuseks kaunsiatavad 1. klassid koolimaja ja 4. klassid tutvustavad Eesti ajalugu.

Meie kooli traditsioon on, et 4. klassid korraldavad igal aastal detsembris jõululaada kooli aulas. Ostma ja uudistama on oodatud kogu kool. Müüjad kauplevad omatehtud küpsetiste, maiustuste või käsitööga. Meie käisime ka ostmas ja uudistamas, sest 3 aasta pärast oleme meie juba need, kes seisavad leti taga.

 
Fotod: Ingrid Kuusk

Toomkirikus oli meie kooli advendikontsert. Kirikuõpetaja pidas jutlust, 4. klassi poisid lugesid jõuluevangeeliumit ja koorilapsed laulsid. Kirikuõpetaja süütas advendiküünla – oli väga harras ja südamlik jõuluaja algus.

Selgus aga, et kirkus käitumist peab veel harjutama ja koolis läbi arutama (mobiiltelefoniga mängimine, sukkpükste kergitamiseks jalgupidi pingile tõusmine, lobisemine kontserdi või kirikuõpetaja kõne ajal jms on sobimatud), kuid enamus 1.a klassi õpilasi pidas end viisakalt üleval.

  

Fotod 1, 2: Ingrid Kuusk

Täna on Reaali poisi sünnipäev. 1927. aastal püstitatud ausammas meie kooli peamaja kõrval sai 87. aastaseks. See ausammas on pühendatud Vabadussõjas langenud õpilastele ja õpetajatele. Meie kooli jaoks on see tähtis, kuna roodu ülem Anton Õunapuu oli tol ajal meie kooli kehalise kasvatuse õpetaja ning ka meie koolist läksid koolipoisid võitlema. Meie kooli õpilaste nimed on kooli aula seinal marmortahvlil.

Ausambast täpsemalt käis meile rääkimas abiturient.

Kõik 1.-4. klassi õpilased käisid piilumas meie kõrval olevas Ooperi- ja Balletiteatris Estonia, mis siis toimub ooperi ja balletimaailmas. Kui päriselt ei tohi etenduse ajal lärmata, siis seekord said kõik koos etenduse juhi Mart Mikkuga teha hääleharjutusi, vilistada ja saalist lavale hüüda. Nägime, et lae all jooksis tekst, kus olid esinejate nimed või laulude tõlked. Nimetati orkestris olevaid pille ning räägiti, kuidas need väga ammu tekkida võisid. Saime vaadata ka röntgeni pilti baleriini varvastest, kui ta varvastel tantsib ning jälgisime laulja suulakke paigutatud kaamerast, kuidas laulmise ajal tema häälepaelad töötavad. Lõpus nägime koorilaulu valgusharfi saatel – saalis kustusid tuled ning näha oli veidi koorilauljaid ja harfi rohelisi lasereid. See oli tore ja üllatav ning kui lugu lõppes ja saalis tuled süüdati, oli see lausa ehmatav.

Igatahes oli aknast piilumine päris põnev ja teatrirahvas jäi lootma, et ükskord astume ka uksest ooperi ja balletimaailma sisse.

On saanud traditsiooniks tähistada üle aasta isadepäeva erinevate tegevustega töötubades koos oma isaga. Sel aastal oli võimalik valida lausa 12 töötoa vahel, maiustada kohvikus ning vaadata 3. korrusel õpilastööde näitust. Meie klassi laste hulgas osutusid populaarseimateks spordi, paberist loomaaia, QR koodide jahi ja muusika töötoad, kuid ega kõik igale poole ei jõudnudki. Kõik osalejad jäid koolis veedetud toreda õhtuga rahule.

Kuna päris ettelugemise päev on tegelikult kooli vaheajal, siis meie koolis tähistatakse seda 4. novembril. Seekord käisid gümnaasiumi õpilased lugemas väikestele ja väikesed lugesid gümnasistidele. Meie klassist osutus väljavalituks Liisi, kes luges suurtele ette raamatu “Viisk, põis ja Õlekõrs” ning “Roosalinde sünnipäev”. Ta küll ei mäleta, mis klassis ta lugemas käis, kuid jäi oma esitusega väga rahule.

Meile käis ette lugemas aga 12. A klassi abiturient Kaarel Mark. Tema luges naljaka katkendi Astrid Lindgreni raamatust “Madlike”. Ta oli väga tore!