141a

Kooliaasta eelviimasel päeval Viis õp Erik meid parkidesse jooksma. See tähendab, et alustasime jalgsirännakuga kooli juurest Kadrioru parki.

Kadrioru pargis selgus, et seal ei võigi muru koormata ja pidime liikuma pargi vanasse osasse, et mängida “Jääkaru kulli”. Oli tore ja kiire mäng – seal peab koos paarilisega teisi püüdma ja pessa viima. Võidab sport. Peale seda kinnitasime keha ning alustasime uut rännakut.

Rännak viis meid otse Politseiparki. Seal mängisime “Postikulli”. Selles mängus peab see, kelle kull kätte on saanud, jääma seisma ja hakkama ka paigal olevaks kulliks. Võitis jällegi sport.

Viimasel rännakul läbisime Viru keskuse tunneli ja jõudsime Tammsaare parki. Rahva tungival soovil mängiti veel korra postikulli ja siis juba toimus ketijooks. See käib nõnda, et esimene meeskonnast jookseb ümber tähise ja võtab järgmise kaaslase kaasa. Esimene jookseb seni, kuni kõik kaaslased on selle raja korra läbinud.

Lõpuks tegime lennufoto 141.

Meie käisime Eesti Postis ehk rahvusvahelise nimega Omniva ekskursioonil just sel päeval, kui nemad pidasid sünnipäeva. Saime teada, et Eesti Post on 98 aastat vana, Omniva nime kannavad nad aga 2 aastat – seega kokku 100!!! Meile ei olnud taibanud kahjuks kingitust kaasa võtta, kuid kaua meil kurvastada ei lastud, sest neil oli meile kingitus ning lutsukommid saime kohe põske.

Näidati, kuidas kasutada pakiautomaati. ja nii nagu kooliski, kui keegi tuleb tundi vaatama, näitas ka seal automaat pikka nina. Lõpuks saime enda paki siiski kätte ning seal need meie kommid olidki. meil vedas veel sellega, et sorteerimiskeskuses nägime, kuidas narkokoerad oma tööd teevad. Saime ka teada, et kirju saadetakse üha vähem. Seda enam on aga suurenenud pakkide saatmine ja lausa tuhandeid kordi. Pakkide ja kirjade sorteerijad töötavad aga öösiti, sest kirjad ja pakid kogutakse enamasti õhtuti kokku ja hommikul saadetakse nad jälle sihtkohta.

Oli põnev ja õpetlik käik. Need, kes koertega kohtusid, olid nõus sinna töölegi minema, ülejäänud aga arvasid, et öösiti ei ole tore töötada.

Käisime koos maleõpetaja Margit Brokkoga Tallinna Malemajas.

Saime mängida omavahel malet ning külastada muuseumit, kus on tuba Paul Keresele. Saime teada, et tema on maailmas ainus maletaja, kelle pilt on rahatähel olnud. Nägime ka tema maletarvikuid, mis olid veidi vanaaegsed. Meile räägiti ka malest ja selle ajaloost natuke.

Kuna meie klassi paljud lapsed võtsid osa Plussmiinus võistlusest, siis saime nii sügisel kui ka kevad aktiivseima klassi auhinnad. Mõlemal juhul oli auhinnaks Viimsi kinos 5D filmide vaatamine. Kevadise võistluse eest teenisime ühe, sügisese võistluse auhind oli 2 filmi.

Koolis otsustasime, et vaatame “Tulnukajahti”, “Kummituste kättemaksu” ja “Robinson Crusoet”. Kuna me kõik korraga saali ei mahtunud, siis pooled natisid filmi ja teine pool kommi ootesaalis. Tegelikult jäime esimesest bussist maha, sest Viru keskus oli evakueeritud ja bussiterminal kinni. Õnneks oodati meid rahulikult ja me saime oma auhinna kätte.

Igatahes oli tore ja põnev ning filmid tasusid vaatamist.

POLITSEINIK TUNNIS

Jutu kirjutas Mattias

27.04.2016 käis meil külas noorsoopolitseinik. Ta rääkis enda ametist ja ülesannetest ja mõned said proovida kuulivesti ning käeraudu. Siis rääkis ta veel et ei tohi teiste asju ilma luba küsimata võta. Ja ta näitas veel oma varustust seal oli tal mingi pulga moodi asi ja veel piprakaas, käerauad ja vist oli ka raadiosaatja.

Politseinik tunnis

Jutu kirjutas Karl Sören

Meil käis politseinik tunnis 27.04.2016.

Kõigepealt tutvustas ta oma nime. Politseiniku nimi oli Mari. Siis näitas ja rääkis ta oma helkurvestist ja asjadest, mis olid tal helkurvesti küljes: “Raadiosaatja ja taskud, kus olid vajalikud asjad.” Järgmisena tutvustas ta oma kuulivesti. Ott ja Kaia said proovida. Seejärel näitas ta oma vöötaskuid seal olid: ,,Kumminui, pipragaas, relv (polnud kaasas) ja käerauad.” Käeraudasid sai proovida Eden. Siis küsisid lapsed (2.a lapsed) küsimusi. Pärast oli mäng küsimuste ja vastustega. Pärast seda läks politsei ära.

Politseinik külas

Jutu kirjutas Johanna     

27.04 tuli meie klassi  ühel päeval lastepolitseinik. Ta tutvustas mis tal vöö peal on. Vöö peal on tal näiteks püstol aga ta ei  võtnud püstolit kaasa tal on eel seal pipra kaas mis kestab ainult 5  sekundit. Tal oli ka raadiosaatja millega ta sai ka rääkida me kuulasime hoolega. Ja kui üks inimene võttis vastu siis siis me ütlesime et Tammsaare pargi juures lõhuvad poisid pargi pinki. Meie klassi Eden sai ka kääraudu proovida meile öeldi et pole mõtet rabeleda sest muidu sa teed endale ise viga. Sellel politseinikul oli ka kuulivest, meie klassi poiss Ott sai kuulivesti. See päev oli väga tore ja poisid mängisid pärast kogu aeg politseinikke.

Klassiõhtu poistelt

Jutu kirjutas Nora

Poisid korraldasid klassiõhtu.

Seal tantsisime diskot, ehitasime legodest (see ei meeldinud tüdrukutele), sõime ja tegime veel lego ehitamis võistlust.

Lõpuks olid kõik enamvähem rahul selle klassiõhtuga.

Käsitöötunnis tegime seepi. Ise me seepi nüüd küll päris ei keetnud, kuid valmis saime ilusad kingitused. Kes endale, kes kellelegi teisele toredale inimesele.

Meile räägiti seebi ajaloost – saime nuusutada lambarasvast ja seebikivist keedetud pea 100-aastast seepi ning näha ka Taimaalt toodud imeilusat lillekujulist seepi. Meiegi seebid tulid kas sõbrapäevaselt roosad või vabariigi aastapäevaselt sinirohelised 🙂

Jutu kirjutas Ingel

Kõige pealt rääkis Liisa koduhiirest . Liisa oli kaasa võtnud koduhiire naha ja õpetaja tõi kodu hiire pesa.
Iris ja Tiiu räkisid rulluiskudest. Rulluiske on mitut moodi võistlusrulluisud, trikkirulluisud ja tavalisedrulluisud. Rulluiskudel peab ole ma kindlasti küünarnuki kaitsmed, põlve kaitsmed ja käe  kaitsed!!!!!

Johanna ja Mei rääkisid  gupidest. Gupid on üks kala liik. Isasel  gupil on näha kõhu all paiknev eriliselt väljaarenenud uim. 26 kraadi juures kasvavad gupid juba kahe nädalaga üsna suureks, kuue nädalaga on nad juba suguküpsed.

Jutu kirjutas Nora

17. detsembril oli 2.a ja 2.b jõulupidu. See oli väga äge! Pidu algas sellega, et jagunesime rühmadesse. Seejärel mängisime, tegime piparkooke ning kaunistasime neid glasuuriga. Samal ajal, kui üks rühm tegi piparkooke, vaatasime  meie filmi „Jääaeg“. Kui me saalis proovi tegime, siis koputas jõuluvana aknale ja üks 2.b klassi poiss läks talle akent avama. Jõuluvana ütles, et ta ei jaksa raske kotiga enam ukseni kõndida ja sisenes akna kaudu. Kingituste saamiseks pidime esinema. 2.a mõned lapsed esinesid jõuluvanale näidendiga, siis laulsime kõik koos mitu laulu ja esinesime eraldi. Tantsisime ka. Seejärel saime kingituseks Reaalkooli logoga tassi ning paar kommi. Meie õpetajale oli ka kink. Ta luges Krõlli salmi ja meie klassi õpilased aitasid teda. Peo lõpus tegime jõuluvanaga koos pilti. Oli väga tore pidu!