Konkursireis Itaaliasse

Esimese veerandi viimasel koolinädalal käisid meie klassist neli tüdrukut Kristiina, Emma, Helena ja Tuule koos kooristuudio tütarlastekooriga konkursil Itaalias Riva del Gardas.Reedel (11.okt) varahommikul koguneti lennujaamas ning sõideti lennukiga läbi Frankfurdi Milanosse. Kohale jõudes oli ilm küll veidi pilvine aga temperatuur siiski mõnus ja soe. Milanos toimus meil linnaekskursioon, kus külastasime La Scala Muuseumi, Toomkirikut, jm. Jäeti ka veidi vaba aega ning saime väikeste puntidena söömas käia ja ise ringi vaadata. Linn oli tõesti ilus ja väga elav. Õhtuks sõidutati meid bussiga Riva del Gardasse, kus majutusime hotellis Everest Arco, milles veetsime viis järgmist ööd. Laupäeva hommikul saime ennast välja magada, sõime hotellis hommikusööki ning tegime lauluproovi. Jalutasime hommikupoolikul  Arco kesklinna, kus sõime iseseisvalt lõunasöögi. Peale seda sõidutati meid Riva del Gardasse osalejate rongkäigule.Seal kohtusime teiste osalejatega, kes erinevatelt maadelt kohale olid tulnud. Veel saime teadlikuks asjaolust, et olime ainus lastekoor. Rongkäik kulges hoogsalt ja lõbusalt, kuid sai üpris kiiresti läbi. Kõndisime läbi mõned linnatänavad ning kogunesime lõpuks koos väiksele väljakule, kus proovisime koos laulu üles võtta. Vahepeal käisime ka konkursile registreerumas ning läksime seejärel hotelli õhtusööki sööma. Peale õhtustamist viidi meid kohe bussiga konkursi avakontserdile, mis toimus veidike kirikut meenutavas auditooriumis nimega Chiesa San Giuseppe. Avakontserdil esinesid mõned koorid ning me kõik olime väga vaimustunud. Kõik osalejad olid tasemel ja seda oli väga ilus kuulata.Pühapäev oli meie jaoks tähtis kuna toimus konkursi esimene proov ja meie esimene esinemine. Niisiis peale hommikusööki, lahtilaulmist ja proovi hotellis jalutasime me konkursipaika Casino Arcosse, kus toimus meil kõigepealt lavaproov ning veidike peale kella nelja oligi meie esinemiskord. Esitasime laule “Veni Domine”, “Vares, vaga linnukene”, “Õnn ei tule pikutades”, “Maa, mida armastan.” Peale esinemist oli tunne hea ning jäime kõik sellega rahule.Esmaspäeval külastasime hommikul Arcot. Mindi väikesele matkale Arco lossi, seejärel külastasime botaanikaaeda ning saime kuuma ilma tõttu (oli  u 26 kraadi) meie hotelli basseinis ujumas käia. Päeva tippsündmuseks oli  kontserdikavaga esinemine, kus koorid said üksteist kuulata ja nautida. Kõige meeldejäävam oli sellest õhtust meie lisaesitus. Nimelt läksime peale ürituse lõppu kooriga lavale pildistama, kui järsku kogu saalist lahkuv publik plaksutama ja lisalugu nõudma hakkas. Lõpuks elas ka kogu meie koor sellele kaasa ning meie dirigent Heli Roos jäi sellega ka nõusse. Laulsime lisalauluks “Õnn ei tule pikutades” ning see läks nii meile kui ka publikule väga peale. Peale emotsionaalset esinemist läksime hotelli õhtustama. Kuid enne hotelli saabumist saime väga rõõmsa uudise osaliseks. Saime teada, et meie koor oli pääsenud Grand Prize-le ja see tuli meile väga suureks üllatuseks.Teisipäeva hommikul käisime ise Riva del Garas ringi ning kell kaheksa algaski Grand Prize konkursi lõputseremoonia. Tegime enne veel mõned proovid ning muudatused ja läksime kindlal sammul esinema. Esitasime laulud “Õhtu ilu”, “Kiige katsumine”, “Kadritants” ja “Päev läheb puudele punane”. Me jäime oma esitusega enamvähem rahule, sest meid teiste kooridega võrrelda oligi raske. Kuid kindlasti õppisime teistelt kooridelt väga palju nii häälte, esinemisoskuse ja palju muu kohta. Peale kõiki esitusi võttis zürii oma aja ning siis toimus autasustamine. Punktide jagamine oli üsna segane, kuid teada on, et meie oma kategoorias võitsime (mis sest et olime ka ainsad kategoorias). Küll aga olime üllatunud mõne teise koori autasu kohas (näiteks ei pääsenud GP-le meie lemmikkoor briti lõbusad lauljad) Rõõmsalt, kuid ka kurnatuna naasesime hotelli õhutsööki nautima.Kolmapäeval alustasime ärasõitu Veneetsiasse. Esimese peatuse tegime Veronas, kus toimus meil linnaekskursioon tõeliselt imelise ja huvitava giidiga, kes rääkis meile Verona põnevast minevikust, inimestest, majadest  ja muust (saime täpsemalt teada ka Romeo ja Julia loo kohta). Seejärel jõudsime Veneetsiasse, kus majutusime hotellis San Carlo. Pealelõunal läksime koos trammiga ja vaporettoga (veetramm) Veneetsiat avastama. Kulgesime veetrammiga mööda suurt kanalit Markuse väljakuni, nägime veel Doozide paleed, Ohete silda, Rialto silda ja palju teisi huvitavaid kohti. Meile jäeti ka vaba aega, et iseseisvalt söömas ja poodlemas käia. Neljapäeva hommikul läksime meie oma väikese pundiga (Tuule, Kristiina, Emma, Helena) iseseisvalt Veneetsiat avastama. Meil oli rohkelt vaba aega ning otsustasime seekord veetrammiga minemise asemel jala minna, et saaks näha uusi tänavaid, poekesi. Käisime koos söömas, kiikasime sisse väikestesse poekestesse, kust mõni endale midagi ka kaasa soetas. Võtsime Itaaliast viimast, mis veel võtta oli. Kella nelja paiku saabus meile transfeer hotellist lennujaama ja pidimegi võluva Veneetsiaga hüvasti jätma. Tagasi sõitsime taaskord lennukiga läbi Frankfurdi ning öösel kella poole ühe paiku olime tagasi Tallinnas.Sooviksime veelkord esitada suure, suure tänu meie reisikorraldajatele ja õpetajatele Helile ja Mariele ning kindlasti ka meie kontsertmeistrile Õnne-Ann. Tänu neile ja ka teistele noortele saime kõik kogemuse võrra rikkamaks. See oli üks väga meeldejääv reis. Aitäh!

Kirjutas: Tuule

Auditoorium Chiesa San Giuseppe, kus toimus avakontsert ning Grand Prize lõputseremoonia.

Toomkirik

Ohete sild

Veneetsia kanalid

Kommenteerimine on keelatud.