Rakveres
15. märtsil käisime klassiga Rakveres. Lahkusime kooli juurest pärast söögivahetundi, seega olime  esimesed tunnid koolis.
Rakverre sõit kulges sujuvalt ja kohale jõudsime juba pärast tunnipikkust sõitu.
Esimese asjana käisime Rakvere Tarva juures pilti tegemas.
Seejärel läksime Rakvere politseimuuseumi. Pidime seal natukene aega ootama. Sel ajal sai tutvuda Eesti politsei ajalooga. Kui giidid saabusid, jagasime klassi pooleks. 1. rühm läks tutvuma kohtulabori tööga. Saime lahata sea südant, mis nõudis paljudelt suurt pingutust, uudistada oma DNA-d ja leida pindadelt vereplekke. Samal ajal uuris 2. rühm oma reaktsioonikiirust, proovis joobeprille, käis vangikongis ja sai teada Eesti kuulsaimatest kurjategijatest. Kõige jõhkram mõrvar, kellest kuulsime, oli mees, kes tappis ja tükeldas oma pere ning lasi tükid vetsupotist alla. See avastati, kui naabrid hakkasid roiskunud lõhna pärast kaebama.
Kui üks osa programmist oli läbitud, toimus rühmade vahetus. Muuseumikülastuse lõpus saime mängida airsoft’i, mis osutus nii haaravaks, et isegi relva alt salve ära kukkumist ei pandud tähele. Pärast mängu läksid kõik sööma, kuhu tahtsid, ning tutvusid Rakvere kesklinnaga.
Kell 19.00 algas Rakvere Teatri väikeses saalis Andrei Ivanovi etendus “See kõik on tema”. Etendus rääkis emast ja pojast, kelle suhted alates isa surmast olid allamäge liikunud. Tegevuse toimumise ajaks olid need suhted jõudnud juba viimse piirini halveneda. Järsku tekkis emal idee teha endale internetis valekonto ja hakata läbi selle oma pojaga, kes temast oli võõrandunud, suhtlema. Oma kasutajanimeks pani ema Toffi. Nende suhtlus internetis klappis hästi, isegi liigagi hästi, sest hakkas segama nende igapäevaelu. Aga nagu alati, ei saa sellised asjad igavesti saladuseks jääda. Ühel päeval, kui ema koristades oma arvuti kogemata poja tuppa jättis, avastaski poeg ema saladuse ning see mõjus talle nii laastavalt, et ta üritas sooritada enesetappu. Õnneks oli ema õigel ajal õiges kohas ja veenas poja ümber. Nad leppisid ja lugu saigi õnneliku lõpu.
Näidendis oli väga osavalt kasutatud kaht ekraani kui tegelaste omavahelisi suhtlusaknaid ning valgusprojektoriga olid tekitatud tegelaste varjud ja nende tunded. Üldiselt jäime etendusega rahule. Enamusele meeldis see vägagi.
Tagsisõit möödus vahejuhtumiteta, kooli juurde jõudsime umbes kell 22.00.
 Kirjutas: Ants-Erik
© 2024, 138a