Mai lĂ”pus ja juuni alguses on 3. korruse trepigaleriis ĂŒleval Gerdo Germanni fotonĂ€itus #ShotoniPhone, mis valmis 9. klassi kunsti lĂ”putööna. Autori idee on nĂ€idata, kui vĂ”imas on sinu taskus olev kaamera ja mis on selle piirid. JÀÀdvustatud on vĂ€hemalt ĂŒks pilt igast Tallinna linnaosast. Lisaks kasutas autor Adobe Lightroom Classic CC-d, abiks olid ka DJI Mavic Air ning Osmo Mobile 2.
KĂ€isime 23. mail ĂŒhiskonnaĂ”petuse tundide ajal Siselinna kalmistul. Olime seal varem juba kĂ€inud. Enim jĂ€i meelde vaatepilt Pronkskuju ĂŒmber. Suur nelgimeri oli vĂ€ga vĂ”imas.
Oli tore, et sai tavalistele koolitundidele veidi vaheldust. Kogusime palju uusi teadmisi erinevate inimeste ja sĂŒndmuste kohta.
NĂ€gime kalmistut ning kuulsime selle ajaloo kohta.
Sai tavalisest Ôppetööst vaheldust, vÀrsket Ôhku hingama. TÀhelepanu kippus hajuma, kuid mÔnd lugu siiski kuulsin ning Harald Triegeli haud oli juba tuttav paik. MÔnus jalutuskÀik.
Ăpetaja Ahuna oskas rÀÀkida huvitavaid lugusid seoses erinevate inimestega, Eesti ajalooga ning kalmistu endaga. Oleksin Ă”ppekĂ€igul kauemgi viibinud, kui geograafia poleks aega Ă€ra napsanud. Ainsaks miinuseks oli kĂŒlm ilm.
VÀga tore oli selle koha ajalugu teada saada. Polnud seal kunagi varem kÀinud.
KÀisime kalmistul ja ajaloo Ôpetaja rÀÀkis ajaloolistest isikutest ja kohtadest kalmistul.
Siselinna kalmistul oli tore, sest olen ajaloo huviline ning rÀÀkisime erinevatest ajaloolistest isikutest, kes sinna maetud on.
KĂ€isime 15. mail klassiga Riigikogus, kordasime ĂŒle, kuidas Riigikogu valitakse ning kuidas seal töötatakse. LĂ”pus saime ka rÀÀkida Riigikogu liikme Sven Sestriga. TĂ€psemalt rÀÀkisid meie klassi mĂ”lemad Mihklid, ja nii palju, et lĂ€ks graafikust pool tundi ĂŒle ning pidime viimase osa Ă€ra jĂ€tma.
Meile rÀÀgiti sellest, kuidas töö riigikogus kÀib ja tutvustati maailmas ainulaadset riigikoguhoonet. Hiljem saime juttu puhuda riigikogu liikme Sven Sesteriga, kes rÀÀkis palju huvitavaid lugusid oma tööst.
Oleks lootnud nÀha Riigikogu istungit aga tuur andis vÀga palju lisainformatsiooni ja Sesteriga kohutmine oli pÔnev.
AjarĂ€nnak oli tore ja meeldejÀÀv ĂŒritus. Riietusime rahvariietesse ja ka kĂ”ik tunnid olid teemal 150 a tagasi. PĂ€ev lĂ”ppes rongkĂ€igu ja kontserdiga Kalevi spordihallis.
Saime teada, et meie lugemisoskus on alla kÀinud.
VÀga lahe oli see, et sai kanda rahvariideid. RongkÀik oli samuti tÀitsa tore ja omamoodi naljakas. Laulupidu oli meeldiv kuulata ja tantsijate etteasted olid meeldejÀÀvad.
Osalesin vaid rongkÀigus ja laulupeol. MÔistan, et nii polnud 150 aastat tagasi kombeks, kuid oleks olnud kaasahaaravam, kui publik oleks rohkem laulda saanud. Tantsunumbreid oli huvitav vaadata, neid oleks vÔinud rohkem olla. Etteastetele jÀrgnenud simman oli piinlikuvÔitu, sinna jÀid vist vaid vÀhesed.
AjarÀnnak oli huvitav, lisas ajaloolist sÀrtsu ja pÔnevust tavalisse koolinÀdalasse. Hoolimata vihmasest ilmast sÀilis kÔigil hea tuju.
2. mail toimunud ajarĂ€nnak oli huvitav, aga minu arvates oleks vĂ”inud Ă”pilaste jaoks praktilist osa olla rohkem kui seda oli, sest pĂ€ev jĂ€i natuke ĂŒksluiseks jĂ€rjest loenguid kuulates.
KÀisime KUMU-s vaatamas Konrad MÀgi nÀitust. Meie giidiks oli Tallinna Reaalkooli vilistlane Andrus Roos. NÀitus viis meid lÀbi nelja perioodi Konrad MÀgi kunstis ja elus. Nendeks perioodideks olid Norra, Saaremaa, LÔuna-Eesti ja Itaalia. Need perioodid olid hÀsti eristatavad ka tema teostest.
NÀitus oli vÀga tore ja suureks abiks kunstitöö jÀtkamisel.
Nelja kooli katsetel kĂ€is peaaegu terve klass. 9 Ă”pilast said vabastuse vabariiklikul olĂŒmpiaadil saavutatud heade tulemuste eest.
KĂ”igi arvates olid katsed keskmised, mĂ”ni ĂŒksik arvas, et rasked. Katseteks saime hea ettevalmistuse matemaatika tunnis.
KĂ€isime Vene gĂŒmnaasiumi konkursil luuletusi esitamas. Minul oli luuletus «ĐŃŃ Đ° Đž ĐżŃДла», Emilil oli «ЊĐČĐ”ŃŃ». Emili sai eripreemia ilmekuse eest. Ăpetaja arvates oleksin pidanud ka mina saama, kuid kohtunikud istusid imeliku nurga all ja ei nĂ€inud minu ilmekust. Emili ja Loona
16.-17. veebruaril toimus Tartus informaatikaolĂŒmpiaadi lĂ”ppvoor. Meie klassist osalesid Hans ja Andreas P. MĂ”lemad lahendasid ainult esimest ĂŒlesannet. Hans sai selle lahenduse eest maksimumpunktid (20). Andreas oleks pidanud samuti saama, kuid tĂ€pitĂ€he tĂ”ttu kommentaaris, sai vaid 16 punkti. Hans sai pĂ”hikooli III jĂ€rgi auhinna ja kĂ”ige laisema programmeerija eriauhinna. Palju Ă”nne mĂ”lemale osalejale!
Oli pĂ€ikeseline karge talveilm. Sel pĂ€eval koolitunde ei toimunud ja kogunesime NĂ”mme spordikeskusesse. SuusapĂ€evalt puudusid need Ă”pilased, kes osalesid sel pĂ€eval geograafiaolĂŒmpiaadi piirkonnavoorus. Kuigi meid oli vĂ€he, saime klassidevahelisel teatevĂ”istlusel II koha. Peale suusatamist pakuti moosipalle ja teed, need tegid kĂ”igil tuju heaks.