arh134c

9. detsembril käisime koos paralleelklassiga Sõpruse kinos vaatams filmi Netisõltlane. See oli Ameerika, Hiina ja Iisraeli koostöös valminud dokumentaalfilm, mis oli ühtaegu masendav, huvitav, mõtlema-, või magamapanev. Mõni nuttis, mõni naeris. Film rääkis hiina noortelaagrist, kus võõrutati inimesi internetist. Üks poiss meelitati vanemate poolt laagrisse valega, et pere läheb Venemaale suusatama. See toimus tundide ajast ja 2. rühma vene keele töö lükati edasi.

Loovtöid oli palju erinevaid, alates youtube’i kanalist, lõpetades looga kaitseinglitest. Victoria (youtube’i kanal) ja Ekke (3D asjade tegemine arvutis) said oma loovtööd kaitstud (hiljem muidugi ka kõik teised sulelised ja karvased).

Viimasel ajal on toimunud palju olümpiaade. Keemia omast võttis meie klassist osa 27 õpilast 31st. Oleme õpsiga nõus, et olümpiaad oli veits liiga raske. Sellele vaatamata, sai meie klassist edasi mõni viis-kuus õpilast. Kajakas tundus naljakate ülesannete ja päkapikumütsi kandva õpetajaga (Vellerind) suht lahe. Viimase nädala ainetundidest jäi kõige selgemalt meelde Raa väide, et „hallkäpal pole nektarit, aga ta meelitab oma kauni õiega enda juurde lendama”, või midagi sihukest.

Toimus reede õhtul, 21. novembril. Teemaks oli metsik lääs. Terve aula täitus kauboideks ja kabareetantsijateks. Tantse ja mänge jagus poole ööni.

• Meelde jäid füüsikaõpetaja Toomas Reimanni kuldsed sõnad: “Ega kauss ei ole ju sõel.”
• Õppekavasse tuli uus aine – keemia. Õpetaja tundub väga range, õnneks on keemia veel lihtne.
• Pidime maksma sunniviisiliselt 24 eurot koolile (paremate kartulite jaoks loodetavasti)… aga kartulite kvaliteet pole siiamaani paranenud, ainult liha on söödav** Kommentaariks 24 eruole – see on kulumaterjalide (joonistus, tehonoloogia, paber-paljundused jms) tarbeks minev raha, kartuliteks sellest ilmselgelt ei piisa 🙂

Esimene 8ndate klasside loovtööde kaitsmine oli 14. oktoobril. Vaatamas käis palju rahvast, meie klassist kaitsesid ära
Anette ja Edith, kes disainisid oma tööks vaipu ja lampe (nn “Reaaldisani” projekt Vaata pilte siit). Kõigil esitajatel oli närv sees, kuid publik jäi rahule ja arusaamatusi ei tekkinud. Loovtööd olid huvitavad ning isikupärased. Veel nägime isetehtud kardinat, kuulsime isetehtud laule, omatehtud Longboardi ning kokkupandud herbaariumit. Nagu üks rühm kokkuvõtlikult nentis – me ise pole veel suurt midagi teinud, aga teised täitsa tegid.

Sünnipäeva pidasime 29. septembril. 6. tunniks kogunesime keemia klassi, kus meiega vestles oma Reaalkooli muljetest kooli vilistlane, kes oli naine. Ta nimi oli keeruline ning ta käis omal ajal Reaalkoolis tüdrukuteklassis. Ta rääkis lummavalt oma koolipõlvest ja näitas pilte. Osad õpetajad olid ka tema ajal samad, kes praegu. Pärast suundusime staadionile, kõneles direktor (mõned väidavad, et kõnet ei olnud kuulda, nagu tavaliselt), autasustati olümpiaadidel edukalt osalenud õpilasi ning siis saime süüa (sõime kellegi toodud kooki/kringlit ja muffineid ning jõime lahjendamata kannujooki). Söök oli esmaklassiline. Palju õnne Reaalkool!

P.S. – see foto on guuglist, mitte sünnipäevalaualt…

26. septembri õhtul käisime Draamateatris etendust Orvud vaatamas. See oli huvitav ja humoorikas, ent samas ka dramaatilise sisuga. Lugu oli väga mõtlemapanev ning üldiselt meeldis kõigile (mõnede eranditega siiski). 30. septembril läksime uuesti Draamateatrisse (jäime seetõttu ilma väga toredast matemaatikatunnist ning osaliselt toimus see ka peale tunde, mis polnud osadele meelt mööda). Seal toimus nähtud etenduse töötuba, mille kestel arutasime etenduse sisu ja täpsemalt tegelaste üle. Saime ka valida näidendist mõne katkendi ning laval ette kanda. Lahedad olid Laasiku ja Kristoferi esinemised. Meil võimaldati silte hoida ja markerikunsti omandada:

Väljpaistvamad esinejad said selle eest mälestuseks etenduse kava koos näitlejate autogrammidega.

Kooliaasta algul liitus meie klassiga Prantsusmaalt tagasi jõudnud üks ja ainus Christopher Robin. Enne 2 aastat Lõuna-Prantsusmaal elamist, käis ta ka Reaalkoolis. Hakkasime teda hüüdma Puhhiks. Puhh laulab kogu aeg ja kui ta ei laula, siis ta räägib (rohkem kui Mansik). Tal on lahe soeng, ning on muidu sõbralik, lahke, ilus, armas, suursüdamlik, lõbus, lustakas ja tubli õpilane!

Spordipäev toimus 2. septembril Hiiu staadionil ja oli veelgi edukam kui eelmise aasta oma. Weeee are the champions in fooootballll!!!!!! Võitsime põhikooli jalgpalliturniiri. Meeskonnas olid Siim L., Mooses, Robin L., Oliver, Jan Markus, Artur, Mihkel ning Kaspar.

10x60m teatejooksus sai meie klass kolmanda koha (8ndikest parima koha) ajaga 1.30,87. Olime selle üle väga uhked!

Poiste 60m jooksus sai parima koha Artur, jõudes lõppu ajaga 7.94 ning kokkuvõttes 4. koht.

Tüdrukutest oli samal distantsil parim Victoria, ajaga 9.19, jäädes kokkuvõttes 15ndaks.

1 km jooksus oli meie poistest parim Kaarel.

Tüdrukute 500m jooksu kiireim tüdruku meie klassist oli Victoria.