128a

5. veebruaril, vastlapäeval pärast kooli kell 14.00 läksime klassiga vanalinna Martsipanimuuseumisse. Üks naine tegi meile seal ekskursiooni ja rääkis meile martsipani ajaloost. Me vaatlesime palju huvitavaid martsipanist tehtud kujusid. Osad olid väga suured. Seal oli martsipanist voolitud igasuguseid multika tegelasi, hiiri, pulmatorte, vanalinna ehitisi, kuulsaid inimesi ja muud põnevat. Kui olime kujud ära vaadanud, pandi meid istuma laua taha, kus anti meile martsipani ja värve. Me voolisime kõik endale vahva väikese kujukese. Kujud võtsime kõik koju kaasa ja panime kuivama. Seal oli samuti müügiks martsipani. Ürituse lõppedes läksime kõik õnnelikult koju.

Autorid: Johanna Lond, Lisa Mai Lindberg

Käisin 2. veebruaril muusika olümpiaadi piirkonnavoorus, mis toimus Pääsküla Gümnaasiumis. See jagunes neljaks osaks. Esimene osa oli kirjalik töö. See oli üsna lihtne. Siis oli noodist laulmine, mis polnud ka kõige raskem. Loomulikult nendele, kes muusikaga tegelevad. Edasised voorud olid laulmise ja omaloomingu voor. Lauluvoorus tuli tutvustada oma valitud laulu ning siis see ka esitada. Omaloomingu voorus tuli tutvustada ja esitada omaloominguline pala. Saavutasin 1. koha ja jõudsin edasi vabariiklikku vooru. See toimus 16. veebruaril Muusikaakadeemias. Seal oli põhimõtteliselt kõik sama. Räägiti ka kohustusliku essee kirjutamisest, mis oli vaja valmis teha ammu enne olümpiaadi algust. Selles tuli kirjeldada kontserdielamust. Vabariiklik voor kestis kokku kaks päeva ja seal saavutasin 2. koha.

23. veebruaril toimus Tallinna Tõnismäe Reaalkoolis geograafia olümpiaadi piirkonna voor. Seal olid meie klassist veel Sandra, Gerli ja Richard. See koosnes ainult kirjalikust osast, kus tuli lahendada ülesandeid. Saavutasin 5-6. koha ja pääsesin vabariiklikku vooru. Vabariiklik voor toimus 18-20. aprillil Viljandimaal, Suure-Jaanis. Seal tutvustati Ahhaa projekti raames DNA laborit ja planetaariumi. Olümpiaad koosnes kolmest osast. Esimene oli kirjalik töö, kus tuli lahendada ülesandeid. Teine osa oli maastikumäng, kus tuli teha ülesandeid nagu asimuudi määramine, vahemaa mõõtmine, nõlva kõrguse ja kalde mõõtmine. Lisaks tuli uurida eelnevalt Suure-Jaani taustainfot, mis hiljem ka kasuks tuli, liikuda koordinaatide järgi ja otsida üles hooneid. Kolmas voor oli viktoriin. Nimelt tuli väikesel ekskursioonil korralikult konspekteerida ning siis pandi su teadmised viktoriinil proovile. Toimus ka Geopeituse võistlusmäng, kus tuli hakkama saada GPS seadmetega. Vabariiklikku vooru pääses ka Sandra. Mina saavutasin seal 7. koha.

Autor: Merit Kraav

14. novembril 2007.aastal toimus Schwein-Tallinn matemaatikaolümpiaad. Võistlus toimus üheaegselt Tallinnas ja Schwerinis, osalesid kahe linna erinevate koolide 7.-8. klassi õpilased. Ülesanded tulid Saksamaalt ja tõlgiti eesti keelde. Sellelt olümpiaadilt tulles teadsin, et mul läks hästi – ja tuligi I koht.
Järgmine võistlus, kus osalesin, oli üleriigilise matemaatikaolümpiaadi Tallinna piirkonnavoor. Kuigi mulle tundus, et läks väga halvasti, saavutasin siiski I-II koha. Sama tulemus jäi püsima ka üleriigilises koondprotokollis. Tallinna piirkonnavoorus sai viienda koha Jüri-Mikk ja seegi on väga hea tulemus.
Ajaloos ma end väga tugevana ei tunne, kuid osaleda tuli siiski. Palju tugevam selles aines on Merili. Tema võitiski Tallinna piirkonnavooru. Mina sain III-IV koha.
Õnnelikult läks ka geograafiaolümpiaadi piirkonnavoor, sain II koha. Koos Meritiga, kes sai V koha, käisime ka üleriigilisel voorul Suure-Jaanis. Kõik 3 sealviibimise päeva olid täidetud toredate üritustega. Oli ka palju võistluspinget, lõpptulemus arvestati välja 3 võistluse – kirjaliku töö, maastikumängu ja viktoriini – punktisumma põhjal. Olen tulemusega rahul, sest saavutasin II koha.
Kahtlesin kaua, kas minna loodusteaduste olümpiaadile või mitte. Kuna möödunud aastal oli seal palju küsimusi keemiast ja füüsikast, siis lugesin eelnevalt läbi 8.klassi keemia ja füüsika õpikud. Väga palju sellest kasu ei olnud, sest seekord oli rohkem küsimusi bioloogiast. Minu 27. koht üleriigilises koondprotokollis ei ole küll aukirja vääriline, kuid siiski tagas pääsu üleriigilisse vooru. Igatahes olen selle olümpiaadi tõttu kogemuse võrra rikkam.
Matemaatikavõistlusel ,,Nuputa” käisin sel aastal juba kolmandat korda. See on grupivõistlus. Minuga ühes võistkonnas oli veel 2 paralleelklassi poissi. Olime hea meeskond, võitsime Tallinna vooru, üleriigilises voorus jäime teiseks.
Rahvusvaheline matemaatikavõistlus ,,Känguru” toimub igal aastal 3.veerandi viimasel päeval. Kuna eelnevatel aastatel on mul seal hästi läinud, siis lootsin seegi kord head tulemust. Peab ütlema, et ülesanded olid rasked. Meie vanusegrupis oli osalejaid ligi 3000. Tulemusi pidi ootama kaua, kuid õnneks olid need minu jaoks rõõmustavad. Olin vaatamata ühele arvutusveale saanud I koha.
Kokkuvõtteks võib öelda, et oli olümpiaadiderohke aasta.

Autor: Sandra Schumann

Meie kooli sünnipäev toimus reedel, 28.septembril. Meie armas Reaalkool sai jällegi aasta võrra vanemaks. See oli väga pidulik sündmus ning selleks puhuks oldi pidulikult riides ning õhus oli tunda sünnipäeva meeleolu. Koolipäev möödus kiiresti ning varsti oligi aeg staadionile minna. Kooli ajalugu tundides meelde tuletatud, läksime pudireas kooli staadionile. Seal võeti klasse vastu Entel-Tenteli muusika saatel. Kui kõik klassid olid kohale jõudnud pidas direktor kõne ja alustati söömist. Meie klassis olid eelmisel päeval tordi valmistanud Kirke, Oliver ja Rain. Peale tortide söödi veel kringlit ja ka pitsat. Pärast söömist mindi koju ning tublimad jäid koristama. See oli üks pidulik ja tore päev.

Autor: Gerli Helene Gritsenko

20. veebruaaril, pärast suusapäeva, käisime klassiga, või vähemalt osa klassiga, juudikooli külastamas. Need, kes kohale raatsisid tulla, pidid pärast suustamist kähku kodust läbi käima, riided vahetama ja poole kaheks kooli juurde jõudma. Siis läksime mõned kilomeetrid läbi kesklinna Tallinna juudi kooli. Nemad, juudikooli õpilased, olid meil juba korra külas käinud ja nüüd oli vaja meil see teene neile vastu teha. Kohale jõudes panime riided garderoobi. Meid saadeti 2. korrusele kus juudi kooli direktor rääkis meile natuke koolist ja selle ajaloost. Näiteks mõningad faktid, mis meelde jäid, on, et kool on 25 aastat vana ja seal käib hetkel 208 õpilast. Kunagi käis seal küll 350-e kandis, kuid eks meil kõigil ole paremaid aegu olnud. Siis läksime läbi kooli koridoride, koridorides plakateid vaadates Eesti kuulsustest  ja seal uste taga oodates, et keegi teisel pool need lahti teeks, sünagoogi. Sünagoog oli nii seest kui väljast väga ilus. Suured klaasist seinad ja avarad ruumid panid suu vesistama. Seal rääkis juudi kooli direktor meile natuke hoonest ja juutide sümbolitest. Väga palju oli seintel kujutatud granaadi puud, mis on ka üks juutide mitmeist sümbolst. Sünagoogis istusime pehmetel toolidel ja kuulasime juutide ajaloo ja selle kohta, miks see sünagoog üldse juutidel vajalik on ja mida seal tehakse. Kui seegi etapp oli läbitud saime lõpuks juutide etendust vaadata, laulda ja tantsida. Nad olid meile ette valmistanud näidendi juutide ajaloost, mille pealkirja ma ei tea või ei mäleta, aga ‘point’ oli, et “suur tükk ajab suu lõhki”. Vahel näidati meile ka paari multikat mehest, kelle peaks oli esialgu kalkulaator ja hiljem ei suutnud sama mees oma majas korda hoida. Siis kanti meile ette söögi plaved ja kui needki tehtud, saime laulma hakata. Need kummitavad siia maani meeles: ‘Sabat salon, Sabat salon, …’. Laulmise järel tantsisime natuke, esialgu üksi siis paaris. Kui kõik olid tantsimisest väsinud või lihtsalt ei viitsinud rohkem võeti tassitäis jooki ja seisti niisama. Vähemalt meie klassi poisid seisid, tüdrukud tantsisid. Eks meil, poistel, hakkas kuskile kiire ja me lahkusime jättes teised sinna tantsima. Kokkuvõttes tore üritus oli, nüüd plaanime juba klassiõhtut koos juutidega. Vaatame, mis sellest saab.

Autor: Risto Korb

Kogu koolil toimus suusapäev 20.veebruaril. Meil oli alguses kaks kunstitundi, kus kõik said oma joonestamistöö ära lõpetada. Pärast seda läksime ruttu Nõmme Spordikeskusesse suusatama. Seal laenutasime suusad, kellel vaja, ja läksime oma stardikorda ootama. Rada oli 1,4 km pikk, sellel oli vaid üks väike tõus ja laskumine. Üldiselt oli rada väga kerge läbida, aga eks igal inimesel on suusatamisega omad lood. Lõpetades andsid oma numbri ära ja muusikatelgis sai sooja kapsasuppi. Pärast suusatamist võis ära minna, aga oli ka võimalus uisutada seal samas, kes tahtis. Suusapäeva parimate tulemusi saab vaadata siit: http://www.real.edu.ee/failid/sport/suusapaev_2009.pdf
Poistest oli kõige parem suusataja Karl-Martin, kellel oli ka põhikooli arvestuses kõige parem aeg. Tüdrukutest meie klassist läks kõige paremini Laural, kes jäi põhikooli arvestuses 3.kohale.
Keda seal kirjas polnud ja kes väga tahab oma aega teada saada, peab selleks kehalise kasvatuse õpetajalt küsima.

Autor: Gerli Gritsenko

13. veebruaril käis meie klassiga õppimisest ja 9.klassi katsetest rääkimas REK-i president Kert Pütsepp. Ta rääkis sellest, kuidas tema kümnendasse klassi on jõudnud ning kuidas koolis lihtsamalt läheks. Selleks tuleb tema soovituste kohaselt tunnis kuulata, alati teha koduseid ülesandeid ja olla järjepidev. Ta ütles ka seda, et heade tulemuste korral olümpiaadidel on võimalus, et üheksandas klassis ei pea katseid tegema, nii nagu oli tema puhul. Ma arvan, et tema jutt pani meid tahtma paremini õppida.

Autor: Kadi Jette Tamjärv

7. ja 8. klasside jõulupidu toimus 16.detsembril. Jõulupidu algas kell 17.30 ja lõppes 20.00 .  Alguses mängisid Norman ja Voote klaverit, siis lauldi ühiselt laulu „Talve võlumaa” ja pärast toimusid mitmed mängud. Klasside vahel mängiti telefoni ja sellist mängu, kus võimalikult palju inimesi pidi teatud aja lõpuks toolil olema. Hiljem osalesid klassijuhatajad mängus „Kes tahab saada miljonäriks?”. Umbes kell 19.00 hakkasid klassid järgemööda oma jõulukinke otsima. Algul 7a, siis 7b jne. Kõikidel klassidel olid erinevad ülesanded, meie pidime minema ühte klassi, kus oli klaver ja seal pidi viis poissi klaverit mängima, siis läksime trepi peale, kus Artur luges neljandalt korruselt luuletust, mida meie järgi kordasime seda teiselt korruselt. 206.klassis  saime oma kingid kätte. Enne pidime aga luuletust lugema, laulma või häid jõule/head uut aastat soovima. Kaks esimest inimest soovisid oma kinkide eest häid pühi, siis läksid poisid laulma ühiselt laulu, peale mida laulsid ka tüdrukud laulu „Põdral maja metsa sees”. Nii ei pidanud keegi üksi midagi tegema ja kõik said kingid kätte. Arvan, et kõik jäid oma kinkidega rahule. Hiljem, kui hakati koju minema, lasti kooli kohal ilutulestikku. Kooli kohal oli mitmeid vikerkaare värve päris tore, jäme ootama järgmise aasta jõulupidu.

Autor: Elina Pankrašin

5. detsembril 2008 toimus füüsikaolümpiaadi koolivoor. Meie klassist võttis kolme paralleelklassi peale osa kõige rohkem õpilasi: tervelt 18. Ülesandeid oli 5. Nendes sisaldusid ka sellised asjad, mida meie veel õppinud ei olnud, näiteks rõhk ja üleslükkejõud. Meie klassi suur osavõtuprotsent tasus end ka ära, sest jagasime Jüri-Mikuga I-II kohta. Ka kõigil teistel läks hästi.

Autor: Sandra Schumann

13.novembril käisime klassiga vaatamas etendust „Voldemar“.
Kell 19.00 kogunesime Salme kultuurikeskusesse ning ootasime põnevusega, milliseks teatrielamus kujuneb.
Etendus oli kahes vaatuses ning vaheajal sai muljeid jagada ja ka kohvikut külastada.
Näidend oli Eesti ühest tuntumaist lavastajast, näitlejast ja teatripedagoogist Voldemar Pansost.
Voldemar Pansot mängis Tiit Sukk, kellel tuli see roll ka väga hästi välja. Näidendi sündmustik toimus suures osas rongis, millega Voldemar Moskvasse teatriinstituuti õppima sõitis. Kaasreisijateks olid Mari-Liis Lill, Taavi Teplenkov ja Guido Kangur ning konduktor Viire Valdma. Koos teiste reisijatega mängiti läbi nii mõnedki huvitavad stseenid näiteks hakkliha mängimine. Jutustati ka Voldemar Panso elulugu ja kirjeldati väga hästi seda ajastut.

Autor: Laura Kaar