128a

31.mail sõitsime klassiga Peterburgi. Umbes kell kuus sõitsime kooli eest välja. Meie reisijuht oli Ervin Ahti Org, kes rääkis meile erinevaid asju Venemaast. Kui olime piirile jõudnud, pidime täitma migratsioonikaardi. Peterburgi jõudes läksime Ermitaaži. Selle muuseumi ekspositsioon asub ühtekokku viies hoones. Üks huvitavamaid ekspositsioone oli faasaniga kell. Iga kolmapäev kell 15.00 pannakse see tööle. Aga lisaks sellele oli seal ekspositsioone antiikajast, Itaaliast, Venemaalt ja veel paljudest riikidest. Õhtul läksime tsirkusesse. See oli väga huvitav elamus, kuna seal esineti jääl. Esinesid jääkarud, iluuisutajad, nii et väga põnev. Peale seda sõitsime hotelli.

Järgmisel päeval peale hommikusööki sõitsime Tsarskoje Selosse. Seal asus ka Katariina palee, kus asub kuulus merevaigutuba. Pärast jalutasime pargis ja tegime ka kevadise klassipildi. Peale seda käisime Vene muuseumis, siis pidime minema vahakujude muuseumi, aga kuna suurem osa õpilasi tuli varem muuseumist välja, pidime ootama teisi ja kõik heitsid murule pikali. Vahakujude muuseumis olid välja pandud erinevate Vene tsaaride vahakujud: Aleksander I, Aleksander II, Nikolai I, Nikolai II. Samuti olid seal Rasputin ja mitmed Vene kirjanikud. Kell kuus istusime paadile ja läksime mööda kanaleid sõitma. Kõik klõpsisid usinasti pilte ja kui keegi kaldalt paadi poole vaatas, lehvitati usinalt. See tore elamus kestis u. 1,2 tundi. Peale seda sõitsime hotelli, kus olime kella üheteistkümneni. Siis väljusime hotellist ja sõitsime sildade avanemist vaatama. Sillad hakkasid avanema umbes pool kaksteist. Kaldale oli kogunenud väga palju rahvast.

Reisi viimasel päeval sõitsime Peterhoffi. Seal olid erinevad ilusad purkkaevud. Üks toredamatest oli männipuude kujul: kui astud kindlale kivile, saad märjaks. Samuti oli üks purskkaev, kus koerake ajas parte taga. See purskkaev oli eriline selle pärast, et see oli häältega: koerake haukus ja pardid krääksusid teda õrritades. Peale seda hakkasime koju sättima. Kindlasti oli see üks parimatest reisidest.

Autor: Elina Pankrašin

20. veebruaaril, pärast suusapäeva, käisime klassiga, või vähemalt osa klassiga, juudikooli külastamas. Need, kes kohale raatsisid tulla, pidid pärast suustamist kähku kodust läbi käima, riided vahetama ja poole kaheks kooli juurde jõudma. Siis läksime mõned kilomeetrid läbi kesklinna Tallinna juudi kooli. Nemad, juudikooli õpilased, olid meil juba korra külas käinud ja nüüd oli vaja meil see teene neile vastu teha. Kohale jõudes panime riided garderoobi. Meid saadeti 2. korrusele kus juudi kooli direktor rääkis meile natuke koolist ja selle ajaloost. Näiteks mõningad faktid, mis meelde jäid, on, et kool on 25 aastat vana ja seal käib hetkel 208 õpilast. Kunagi käis seal küll 350-e kandis, kuid eks meil kõigil ole paremaid aegu olnud. Siis läksime läbi kooli koridoride, koridorides plakateid vaadates Eesti kuulsustest  ja seal uste taga oodates, et keegi teisel pool need lahti teeks, sünagoogi. Sünagoog oli nii seest kui väljast väga ilus. Suured klaasist seinad ja avarad ruumid panid suu vesistama. Seal rääkis juudi kooli direktor meile natuke hoonest ja juutide sümbolitest. Väga palju oli seintel kujutatud granaadi puud, mis on ka üks juutide mitmeist sümbolst. Sünagoogis istusime pehmetel toolidel ja kuulasime juutide ajaloo ja selle kohta, miks see sünagoog üldse juutidel vajalik on ja mida seal tehakse. Kui seegi etapp oli läbitud saime lõpuks juutide etendust vaadata, laulda ja tantsida. Nad olid meile ette valmistanud näidendi juutide ajaloost, mille pealkirja ma ei tea või ei mäleta, aga ‘point’ oli, et “suur tükk ajab suu lõhki”. Vahel näidati meile ka paari multikat mehest, kelle peaks oli esialgu kalkulaator ja hiljem ei suutnud sama mees oma majas korda hoida. Siis kanti meile ette söögi plaved ja kui needki tehtud, saime laulma hakata. Need kummitavad siia maani meeles: ‘Sabat salon, Sabat salon, …’. Laulmise järel tantsisime natuke, esialgu üksi siis paaris. Kui kõik olid tantsimisest väsinud või lihtsalt ei viitsinud rohkem võeti tassitäis jooki ja seisti niisama. Vähemalt meie klassi poisid seisid, tüdrukud tantsisid. Eks meil, poistel, hakkas kuskile kiire ja me lahkusime jättes teised sinna tantsima. Kokkuvõttes tore üritus oli, nüüd plaanime juba klassiõhtut koos juutidega. Vaatame, mis sellest saab.

Autor: Risto Korb

Kogu koolil toimus suusapäev 20.veebruaril. Meil oli alguses kaks kunstitundi, kus kõik said oma joonestamistöö ära lõpetada. Pärast seda läksime ruttu Nõmme Spordikeskusesse suusatama. Seal laenutasime suusad, kellel vaja, ja läksime oma stardikorda ootama. Rada oli 1,4 km pikk, sellel oli vaid üks väike tõus ja laskumine. Üldiselt oli rada väga kerge läbida, aga eks igal inimesel on suusatamisega omad lood. Lõpetades andsid oma numbri ära ja muusikatelgis sai sooja kapsasuppi. Pärast suusatamist võis ära minna, aga oli ka võimalus uisutada seal samas, kes tahtis. Suusapäeva parimate tulemusi saab vaadata siit: http://www.real.edu.ee/failid/sport/suusapaev_2009.pdf
Poistest oli kõige parem suusataja Karl-Martin, kellel oli ka põhikooli arvestuses kõige parem aeg. Tüdrukutest meie klassist läks kõige paremini Laural, kes jäi põhikooli arvestuses 3.kohale.
Keda seal kirjas polnud ja kes väga tahab oma aega teada saada, peab selleks kehalise kasvatuse õpetajalt küsima.

Autor: Gerli Gritsenko

13. veebruaril käis meie klassiga õppimisest ja 9.klassi katsetest rääkimas REK-i president Kert Pütsepp. Ta rääkis sellest, kuidas tema kümnendasse klassi on jõudnud ning kuidas koolis lihtsamalt läheks. Selleks tuleb tema soovituste kohaselt tunnis kuulata, alati teha koduseid ülesandeid ja olla järjepidev. Ta ütles ka seda, et heade tulemuste korral olümpiaadidel on võimalus, et üheksandas klassis ei pea katseid tegema, nii nagu oli tema puhul. Ma arvan, et tema jutt pani meid tahtma paremini õppida.

Autor: Kadi Jette Tamjärv

7. ja 8. klasside jõulupidu toimus 16.detsembril. Jõulupidu algas kell 17.30 ja lõppes 20.00 .  Alguses mängisid Norman ja Voote klaverit, siis lauldi ühiselt laulu „Talve võlumaa” ja pärast toimusid mitmed mängud. Klasside vahel mängiti telefoni ja sellist mängu, kus võimalikult palju inimesi pidi teatud aja lõpuks toolil olema. Hiljem osalesid klassijuhatajad mängus „Kes tahab saada miljonäriks?”. Umbes kell 19.00 hakkasid klassid järgemööda oma jõulukinke otsima. Algul 7a, siis 7b jne. Kõikidel klassidel olid erinevad ülesanded, meie pidime minema ühte klassi, kus oli klaver ja seal pidi viis poissi klaverit mängima, siis läksime trepi peale, kus Artur luges neljandalt korruselt luuletust, mida meie järgi kordasime seda teiselt korruselt. 206.klassis  saime oma kingid kätte. Enne pidime aga luuletust lugema, laulma või häid jõule/head uut aastat soovima. Kaks esimest inimest soovisid oma kinkide eest häid pühi, siis läksid poisid laulma ühiselt laulu, peale mida laulsid ka tüdrukud laulu „Põdral maja metsa sees”. Nii ei pidanud keegi üksi midagi tegema ja kõik said kingid kätte. Arvan, et kõik jäid oma kinkidega rahule. Hiljem, kui hakati koju minema, lasti kooli kohal ilutulestikku. Kooli kohal oli mitmeid vikerkaare värve päris tore, jäme ootama järgmise aasta jõulupidu.

Autor: Elina Pankrašin

5. detsembril 2008 toimus füüsikaolümpiaadi koolivoor. Meie klassist võttis kolme paralleelklassi peale osa kõige rohkem õpilasi: tervelt 18. Ülesandeid oli 5. Nendes sisaldusid ka sellised asjad, mida meie veel õppinud ei olnud, näiteks rõhk ja üleslükkejõud. Meie klassi suur osavõtuprotsent tasus end ka ära, sest jagasime Jüri-Mikuga I-II kohta. Ka kõigil teistel läks hästi.

Autor: Sandra Schumann

13.novembril käisime klassiga vaatamas etendust „Voldemar“.
Kell 19.00 kogunesime Salme kultuurikeskusesse ning ootasime põnevusega, milliseks teatrielamus kujuneb.
Etendus oli kahes vaatuses ning vaheajal sai muljeid jagada ja ka kohvikut külastada.
Näidend oli Eesti ühest tuntumaist lavastajast, näitlejast ja teatripedagoogist Voldemar Pansost.
Voldemar Pansot mängis Tiit Sukk, kellel tuli see roll ka väga hästi välja. Näidendi sündmustik toimus suures osas rongis, millega Voldemar Moskvasse teatriinstituuti õppima sõitis. Kaasreisijateks olid Mari-Liis Lill, Taavi Teplenkov ja Guido Kangur ning konduktor Viire Valdma. Koos teiste reisijatega mängiti läbi nii mõnedki huvitavad stseenid näiteks hakkliha mängimine. Jutustati ka Voldemar Panso elulugu ja kirjeldati väga hästi seda ajastut.

Autor: Laura Kaar

Toimus meil siis selle õppeaasta esimene klassiõhtu 23. oktoobril. Korraldajateks olid Ian, Gerli ja Kadi. Seekord ei olnud mingit suurt teemat, pidi vaid kandma huvitavat peakatet. Võis olla ka huvitav soeng. Nagu tavaliselt ei võtnud ka seekord meie klass väga vedu peakatete kandmisel. Kuid tüdrukutel olid enamustel soengud (seegi hea). Poistel küll midagi ei olnud, kuid eriauhinna peaks saama Richard, kellel oli eriti värvikirev parukas (Y). Seekord siis midagi väga teistsugust ei toimunud nagu meil ikka klassiõhtutel on. Kõigepealt toimus kooli peal väike orienteerumine. See käis kähku ja varsti olidki kõik klassis tagasi koos õigete vastustega. Võitsid Risto, Artur ja Joonas. Seejärel tegime ajalehetantsu, mis kujunes nagu alati väga huvitavaks ja toredaks. Kuna poisid on meil sellised jänespüksid, siis pidime poisid ja tüdrukud pikkuse järgi paari panema. Osad langesid nagu alati väga varakult välja. Võitjateks osutusid Kirke ja Risto. Pärast seda mängisime pikka nina, mis kujunes nii igavaks, et me lõpetasime selle poole pealt ära. Vahepeal tuli klassijuhataja Karamkova ja ütles, et me vaiksemalt oleksime. Tegime liiga suurt lärmi. Peale seda tegime sülleistumise mängu, mis oli samuti tore, sest lõpuks istus ühe inimese süles vähemalt kaheksa inimest. Muidugi mängisime me ka klassikaliselt sini-must-valget. Uueks tegevuseks, mis kõigile meeldis oli kõrre edasiandmise mäng. Kui me lisaks kõrrele pidime ka ajalehte edasi andma (ja seda üheaegselt) läks mäng aina toredamaks ja huvitavamaks. Jõudsime selle kolme tunni sees teha ka veelkord ajalehetantsu. Seekord osutusid võitjateks Gerli ja Karl-Martin. Klassiõhtu lõpp tuli kuidagi ootamatult. Pakkisime asjad ja panime lauad paika ning olimegi läinud. Kokkuvõttes arvan, et kõik jäid rahule ja ootame järgmist klassiõhtut pikisilmi 🙂

Autor: Gerli Helene Gritsenko

Spordipäev toimus 19.septembril Hiiu staadionil. Poistel oli jalgpall ja 1000m jooks, tüdrukutel korvpall ja 500m jooks. Toimus ka klassidevaheline pendelteatejooks, kus meie klass jäi põhikooli arvestuses 3.kohale. Teistest kaheksandatest klassidest olime me paremad. Tüdrukutel läks korvpall väga hästi. Klassi peale pidi kokku saama 10 viset. Meil kuluks selleks 4 minutit ja 27 sekundit. See oli ka põhikooli parim tulemus! Gümnaasiumi võitjatele (12b) jäime napilt alla. Poisid jäid jalgpallis koos teiste kaheksandate klassidega 4.-6. kohta jagama. Murdmaajooksus sai Karl-Martin põhikooli arvestuses 4.koha, mis oli meie klassist parim tulemus. Tüdrukutest oli kõige parem Laura, kes jäi samuti 4.kohale.
Täpsemaid tulemusi saab vaadata siit: http://www.real.edu.ee/failid/sport/spordipaev2008.pdf

Autor: Gerli Gritsenko