Arhiveeritud - kuu 11.2009

SuusapÀev

Kogu koolil toimus suusapĂ€ev 20.veebruaril. Meil oli alguses kaks kunstitundi, kus kĂ”ik said oma joonestamistöö Ă€ra lĂ”petada. PĂ€rast seda lĂ€ksime ruttu NĂ”mme Spordikeskusesse suusatama. Seal laenutasime suusad, kellel vaja, ja lĂ€ksime oma stardikorda ootama. Rada oli 1,4 km pikk, sellel oli vaid ĂŒks vĂ€ike tĂ”us ja laskumine. Üldiselt oli rada vĂ€ga kerge lĂ€bida, aga eks igal inimesel on suusatamisega omad lood. LĂ”petades andsid oma numbri Ă€ra ja muusikatelgis sai sooja kapsasuppi. PĂ€rast suusatamist vĂ”is Ă€ra minna, aga oli ka vĂ”imalus uisutada seal samas, kes tahtis. SuusapĂ€eva parimate tulemusi saab vaadata siit: http://www.real.edu.ee/failid/sport/suusapaev_2009.pdf
Poistest oli kĂ”ige parem suusataja Karl-Martin, kellel oli ka pĂ”hikooli arvestuses kĂ”ige parem aeg. TĂŒdrukutest meie klassist lĂ€ks kĂ”ige paremini Laural, kes jĂ€i pĂ”hikooli arvestuses 3.kohale.
Keda seal kirjas polnud ja kes vĂ€ga tahab oma aega teada saada, peab selleks kehalise kasvatuse Ă”petajalt kĂŒsima.

Autor: Gerli Gritsenko

18.11.2009

13. veebruaril kĂ€is meie klassiga Ă”ppimisest ja 9.klassi katsetest rÀÀkimas REK-i president Kert PĂŒtsepp. Ta rÀÀkis sellest, kuidas tema kĂŒmnendasse klassi on jĂ”udnud ning kuidas koolis lihtsamalt lĂ€heks. Selleks tuleb tema soovituste kohaselt tunnis kuulata, alati teha koduseid ĂŒlesandeid ja olla jĂ€rjepidev. Ta ĂŒtles ka seda, et heade tulemuste korral olĂŒmpiaadidel on vĂ”imalus, et ĂŒheksandas klassis ei pea katseid tegema, nii nagu oli tema puhul. Ma arvan, et tema jutt pani meid tahtma paremini Ă”ppida.

Autor: Kadi Jette TamjÀrv

18.11.2009

JÔulupidu

7. ja 8. klasside jĂ”ulupidu toimus 16.detsembril. JĂ”ulupidu algas kell 17.30 ja lĂ”ppes 20.00 .  Alguses mĂ€ngisid Norman ja Voote klaverit, siis lauldi ĂŒhiselt laulu „Talve vĂ”lumaa” ja pĂ€rast toimusid mitmed mĂ€ngud. Klasside vahel mĂ€ngiti telefoni ja sellist mĂ€ngu, kus vĂ”imalikult palju inimesi pidi teatud aja lĂ”puks toolil olema. Hiljem osalesid klassijuhatajad mĂ€ngus „Kes tahab saada miljonĂ€riks?”. Umbes kell 19.00 hakkasid klassid jĂ€rgemööda oma jĂ”ulukinke otsima. Algul 7a, siis 7b jne. KĂ”ikidel klassidel olid erinevad ĂŒlesanded, meie pidime minema ĂŒhte klassi, kus oli klaver ja seal pidi viis poissi klaverit mĂ€ngima, siis lĂ€ksime trepi peale, kus Artur luges neljandalt korruselt luuletust, mida meie jĂ€rgi kordasime seda teiselt korruselt. 206.klassis  saime oma kingid kĂ€tte. Enne pidime aga luuletust lugema, laulma vĂ”i hĂ€id jĂ”ule/head uut aastat soovima. Kaks esimest inimest soovisid oma kinkide eest hĂ€id pĂŒhi, siis lĂ€ksid poisid laulma ĂŒhiselt laulu, peale mida laulsid ka tĂŒdrukud laulu „PĂ”dral maja metsa sees”. Nii ei pidanud keegi ĂŒksi midagi tegema ja kĂ”ik said kingid kĂ€tte. Arvan, et kĂ”ik jĂ€id oma kinkidega rahule. Hiljem, kui hakati koju minema, lasti kooli kohal ilutulestikku. Kooli kohal oli mitmeid vikerkaare vĂ€rve pĂ€ris tore, jĂ€me ootama jĂ€rgmise aasta jĂ”ulupidu.

Autor: Elina PankraĆĄin

18.11.2009

FĂŒĂŒsikaolĂŒmpiaadi koolivoor

5. detsembril 2008 toimus fĂŒĂŒsikaolĂŒmpiaadi koolivoor. Meie klassist vĂ”ttis kolme paralleelklassi peale osa kĂ”ige rohkem Ă”pilasi: tervelt 18. Ülesandeid oli 5. Nendes sisaldusid ka sellised asjad, mida meie veel Ă”ppinud ei olnud, nĂ€iteks rĂ”hk ja ĂŒleslĂŒkkejĂ”ud. Meie klassi suur osavĂ”tuprotsent tasus end ka Ă€ra, sest jagasime JĂŒri-Mikuga I-II kohta. Ka kĂ”igil teistel lĂ€ks hĂ€sti.

Autor: Sandra Schumann


18.11.2009

KĂ€isime klassiga teatris

13.novembril kĂ€isime klassiga vaatamas etendust „Voldemar“.
Kell 19.00 kogunesime Salme kultuurikeskusesse ning ootasime pÔnevusega, milliseks teatrielamus kujuneb.
Etendus oli kahes vaatuses ning vaheajal sai muljeid jagada ja ka kohvikut kĂŒlastada.
NĂ€idend oli Eesti ĂŒhest tuntumaist lavastajast, nĂ€itlejast ja teatripedagoogist Voldemar Pansost.
Voldemar Pansot mĂ€ngis Tiit Sukk, kellel tuli see roll ka vĂ€ga hĂ€sti vĂ€lja. NĂ€idendi sĂŒndmustik toimus suures osas rongis, millega Voldemar Moskvasse teatriinstituuti Ă”ppima sĂ”itis. Kaasreisijateks olid Mari-Liis Lill, Taavi Teplenkov ja Guido Kangur ning konduktor Viire Valdma. Koos teiste reisijatega mĂ€ngiti lĂ€bi nii mĂ”nedki huvitavad stseenid nĂ€iteks hakkliha mĂ€ngimine. Jutustati ka Voldemar Panso elulugu ja kirjeldati vĂ€ga hĂ€sti seda ajastut.

Autor: Laura Kaar

18.11.2009

KlassiÔhtu

Toimus meil siis selle Ă”ppeaasta esimene klassiĂ”htu 23. oktoobril. Korraldajateks olid Ian, Gerli ja Kadi. Seekord ei olnud mingit suurt teemat, pidi vaid kandma huvitavat peakatet. VĂ”is olla ka huvitav soeng. Nagu tavaliselt ei vĂ”tnud ka seekord meie klass vĂ€ga vedu peakatete kandmisel. Kuid tĂŒdrukutel olid enamustel soengud (seegi hea). Poistel kĂŒll midagi ei olnud, kuid eriauhinna peaks saama Richard, kellel oli eriti vĂ€rvikirev parukas (Y). Seekord siis midagi vĂ€ga teistsugust ei toimunud nagu meil ikka klassiĂ”htutel on. KĂ”igepealt toimus kooli peal vĂ€ike orienteerumine. See kĂ€is kĂ€hku ja varsti olidki kĂ”ik klassis tagasi koos Ă”igete vastustega. VĂ”itsid Risto, Artur ja Joonas. SeejĂ€rel tegime ajalehetantsu, mis kujunes nagu alati vĂ€ga huvitavaks ja toredaks. Kuna poisid on meil sellised jĂ€nespĂŒksid, siis pidime poisid ja tĂŒdrukud pikkuse jĂ€rgi paari panema. Osad langesid nagu alati vĂ€ga varakult vĂ€lja. VĂ”itjateks osutusid Kirke ja Risto. PĂ€rast seda mĂ€ngisime pikka nina, mis kujunes nii igavaks, et me lĂ”petasime selle poole pealt Ă€ra. Vahepeal tuli klassijuhataja Karamkova ja ĂŒtles, et me vaiksemalt oleksime. Tegime liiga suurt lĂ€rmi. Peale seda tegime sĂŒlleistumise mĂ€ngu, mis oli samuti tore, sest lĂ”puks istus ĂŒhe inimese sĂŒles vĂ€hemalt kaheksa inimest. Muidugi mĂ€ngisime me ka klassikaliselt sini-must-valget. Uueks tegevuseks, mis kĂ”igile meeldis oli kĂ”rre edasiandmise mĂ€ng. Kui me lisaks kĂ”rrele pidime ka ajalehte edasi andma (ja seda ĂŒheaegselt) lĂ€ks mĂ€ng aina toredamaks ja huvitavamaks. JĂ”udsime selle kolme tunni sees teha ka veelkord ajalehetantsu. Seekord osutusid vĂ”itjateks Gerli ja Karl-Martin. KlassiĂ”htu lĂ”pp tuli kuidagi ootamatult. Pakkisime asjad ja panime lauad paika ning olimegi lĂ€inud. KokkuvĂ”ttes arvan, et kĂ”ik jĂ€id rahule ja ootame jĂ€rgmist klassiĂ”htut pikisilmi 🙂

Autor: Gerli Helene Gritsenko

18.11.2009

SpordipÀev

SpordipĂ€ev toimus 19.septembril Hiiu staadionil. Poistel oli jalgpall ja 1000m jooks, tĂŒdrukutel korvpall ja 500m jooks. Toimus ka klassidevaheline pendelteatejooks, kus meie klass jĂ€i pĂ”hikooli arvestuses 3.kohale. Teistest kaheksandatest klassidest olime me paremad. TĂŒdrukutel lĂ€ks korvpall vĂ€ga hĂ€sti. Klassi peale pidi kokku saama 10 viset. Meil kuluks selleks 4 minutit ja 27 sekundit. See oli ka pĂ”hikooli parim tulemus! GĂŒmnaasiumi vĂ”itjatele (12b) jĂ€ime napilt alla. Poisid jĂ€id jalgpallis koos teiste kaheksandate klassidega 4.-6. kohta jagama. Murdmaajooksus sai Karl-Martin pĂ”hikooli arvestuses 4.koha, mis oli meie klassist parim tulemus. TĂŒdrukutest oli kĂ”ige parem Laura, kes jĂ€i samuti 4.kohale.
TĂ€psemaid tulemusi saab vaadata siit: http://www.real.edu.ee/failid/sport/spordipaev2008.pdf

Autor: Gerli Gritsenko

18.11.2009

Kontsert Tallinna Juudi Koolis

Neljandal novembril kĂ€is meie klass Juudi Koolis kontserdil. Esinesid 3 andekat muusikut: pianist, klarnetist Toomas Vavilov ja ooperilaulja Maria Veretenina. Oli vĂ€ga huvitav – nad esinesid ja rÀÀkisid endast.
Kontserdil oli esitatud palju erinevaid lugusid: nĂ€iteks HĂ€ndel, Mussorgski 2 teost, mille oli ta pĂŒhendanud oma sĂ”pradele: “PĂ”rnikas” ja “Nurgas” ja Maria Veretenina esitas Kleopatra aaria ooperist “Julius Caesar”
Endast nad rÀÀkisid palju huvitavaid asju, nĂ€iteks klarnetimĂ€ngija rÀÀkis, et ta ei ole ainult klarnetist, vaid ka klaveri- ja trompetimĂ€ngija ja Ă”pib veel dirigendiks. Maria Veretenina jutustas, et ta lĂ€heb Ă”ppima Roomasse ja pianist rÀÀkis, et tal on ĂŒle 5 Ă”pilase, keda saab mĂ”ne aja pĂ€rast Eesti suuremates kontserdisaalides esinemas nĂ€ha.

Autor: Norman Knyazev

17.11.2009