144b

Võtame kokku 6. klassi ainevõsitluste ja olümpiaadide tulemused:

Bioloogiolümpiaadi koolivoor: I koht Astrid; II-III Olivia

Matemaatikaolümpiaadi koolivoor: 6. klass I-II koht – Maxi; III koht – Marie; 4.-5. koht – Uku Arne ja Ell ; 6.-7. koht – Ool

Ühiskonnaõpetuse olümpiaadi Tallinna voor: III koht Ell; 5. koht Oliver T.; 11. koht Maxi

Muusikaolümpiaadi koolivoor: 2. koht Karolina; 3. koht Oliver S.; parim lauluesitaja – Maxi; parim noodilugeja – Karolina

Bioloogiaolümpiaadi piirkonnavoor: 1. koht Astrid; 3. koht Albert

Matemaatikaolümpiaadi piirkonnavoor: 6.koht Maxi

Ühiskonna õpetuse vabariiklikud tulemused: 5. koht Ell; 16. koht Oliver T.

Bioloogiaolümpiaadi lõppvoor: 5. koht Astrid; 10. koht Albert

Känguru: 1. koht Uku Arne (150 punkti); 7. koht Ell (145 punkti); 32. koht Mikk (135 punkti)

Reedel 26. mail käisime klassiga Tallinna Loomaaias. Ilm oli õnneks ilus ja keegi ei pidanud vihma ega taevast alla sadavate pussnugade pärast muretsema. Olime end juba eelnevalt kahte gruppi jaganud ja loomaaias liikusimegi eelnevalt loodud gruppides. Seekord oli programmi teemaks loomade erinevad elukeskkonnad.

Esmalt tutvusime kitsedega. Saime teada, et kui kits on kuristiku äärel ja selja taga on keegi, kes tahab ta ära süüa, hüppab kits pea ees tundmatusse. Kas kits läheb siis vabasurma? Ei, ei lähe. Tänu oma vägevatele sarvedele saab ta maanduda nende peale ja jääda täiesti terveks, sest sarved võtavad enda peale kogukitse keharaskuse. Järgmiseks suundusime elevantide juurde. Tutvusime nende eluviisiga kuumas savannis. Näiteks kui meie kasutame suvel päikesekreemi, siis elevandid viskavad enda seljale muda ja mustust. See takistab päikest elevantsi selga kõrvetamast. Kui elevandid üle vaadatud, pildid tehtud ja esmamuljed jagatud suundusime paksunahaliste majja. Seal röövisid meie tähelepanu imearmsad surikaadid, kelle kohta saime teada, et nende elukorraldus on jaotatud samamoodi nagu sipelgapesas. Seal on valvurid ja ka lastekasvatajad. Sealt jäi suunduda veel kahte viimasesse punkti. Tee peal nägime ka leoparti, pesukarusid ja muskusveiseid. Esmalt vaatasime pärdikuid ja raisid või nagu giid ütles: suuri ja väikseid pannkooke. Sealt läksime edasi troopikamajja, kus meid tervitasid avatud suuga Vanamees ja śimpansid. Õppisime, miks ei tohi kaevudesse ja basseinidesse, kus loomad elavad münte visata. Lõpetuseks mängisime kõik koos väikese viktoriini ja programm oligi läbi. Soovi korral võisime jääda ja ise edasi vaadata. Paljud meist suundusid edasi uut troopikamaja vaatama.

Kokkuvõttes oli väga tore päev ja me kõik saime palju uusi teadmisi.

Pildid: Ell Juhani

Tüdrukud on oma käsitöö tundides alustanud õmblemise õppimisega. 1. praktikatunnis alustasime riidest tükkide väljalõikamisega. Ülesanne osutus arvatust raskemaks. Kord liikus kangas märkimisel eest ära, kord avastasid peale lõikamist, et jupid, mis pidid olema võrdsed ei ole võrdsed. Lõpuks saime kõik tööle eduka stardi ja nüüd tuleb vaid ülesanne lõpule viia. Siin ka mõned pildid:

Täna käisime oma klassiga muuseumites. Külastasime Tarbekunstimuuseumit ja Adamson Ericu muuseumit. Muuseumites saime uurida eri kunstiliike.

Tarbekunstimuuseumis oli näha Eesti disaini arengut, mitme mõttega teoseid ja juveelitööstuse ajalugu. Kokku saime näituseid vaadata kolmel korruselt. Näitused olid väga huvitavad ja näitasid meile midagi, mida koolipingis alati ei õpetata. Näiteks olid näitusel teosed, mis soovisid meile öelda, et maailm ei ole nii ilus paik kui me arvame, et maailmas on jätkuvalt palju ebaõiglust ja pettusi.

Adamson Ericu muuseum oli võrreldes Tarbekunstimuuseumiga palju väiksem. Erinevalt eelmisest muuseumist oli siin kujutav kunst. Lisaks oli tehtud ühte toa nurka “suur roheline sein”, mille juures said kõrva selle vastupanna ja kuulata vaikust. Hoovis ootas meid ehtne Koorti kitseke. 

Tegu oli väga huvitava muuseumis käiguga ja kõik muuseumid jätsime maha sellises seisus nagu need enne meie sisenemist olid olnud. Aitäh muuseumitele, kes meid vastu võtsid! Aitäh meie kunstiõpetajale, kes meid retkele viis! Jääme juba põnevusega ootama järgmist korda!

Täna ootasime kannatamatult klasside ukse taga, et saaks alustada tasemetöö tegemisega. Täna kirjutasime loodusõpetuse ja IT lõimitud tasemetööd. Töö koosnes praktilisest ja teoreetiliest osast. Praktilises osas tuli vastata looduse ja IT kohta käivatele küsimutele peast. Praktilises osas saime näidata oma oskusi tekstitöötluses, viitamises ja infootsingus. Töö läks vastavalt ootustele ja nüüd jääme ootama oma tulemusi.

Peale tasemetöö kirjutamist, saime käia söömas ja siis suundusime edasi esmaabi koolitusele. Meile räägiti, mida teha kui näed, et keegi lamab maas või keegi kukub kokku. Koolitus oli huvitav ja saime palju uusi teadmisi.

Laupäeval 13. mail käisid meie klassist Albert, Siim, Maxi ja Ell koolinoorte mälumängu meistrivõistlusetel, mis toimusid Viimsi koolis. 2. veebruaril toimunud eelvoorust pääses meie klassi meeskond edasi ja peale seda jäädi ootama finaali. Finaalis saavutati auväärne 4. koht. Väga tubli ja õnnitleme!

Küsimused ja täismahus tulemused:

https://www.kilb.ee/m%C3%A4ng/xviii-koolinoorte-meistrivoistluste-finaal/

Reede õhtul, 12.05, korraldasime vahva filmiõhtu. Vaatasime kõik koos ühiselt “Kariibi mere piraate”. Film oli väga põnev ja huvitav. Sõime filmi kõrvale korraldajate poolt organiseeritud maitsvat pitsat. Lisaks olid kõik toonud ühisele snäkilauale üht-teist head ja paremat. Enamik olid endale kaasa võtnud teki, padja vms et oleks mõnusam filmi vaadata. Pärast filmi nautisime head ilma ja veetsime veel aega kooli staadionil. Kokkuvõttes oli meil väga tore klassiõhtu. Täname korraldajaid!

Hei!

Selle postituse kirjutan 2. klasside kevadpeost. Tähelepaneliku lugejana saad tõenäoliselt aru, et me pole ju enam 2. klassis. Ja sul on täiesti õigus. Me polegi. Kuid kelle peost see postitus siis ikkagi on? See postitus on meie vana klassijuhataja Reeda klassi ja nende paralleelklassi peost, mida meie korraldasime.

See kõik algas ühel tavapärasel talvepäeval kui saime kätte ülesande korraldada 2. klassidele pidu. Sellele järgnes hoogne planeerimishooaeg. Välja tuli mõelda vastus küsimustele nagu millal? ja kus? ja kas pidu tervele lennule või vaid ühele klassile? Kõik need vastused leidsime me üles koos meie kaasõpilastega a-klassist. Ja lõpuks peale paarikuust planeerimist ja mõtlemist see pidu lõpuks toimuski!

Räägin nüüd natuke lähemalt sellest, mida peol teha sai.

Esmalt jaotati kõik lapsed grupidesse. Gruppides oli lapsi mõlemast klassist. Seejärel suundusid kõik grupid ühte alguspunkti, näiteks staadionile või õpetaja Reeda klassi toamänge mängima. Teatud aja möödudes liiguti juba järgmisesse töötuppa. Kokku olime lastele valmistanud 4 eri töötuba ja aardejahi. Järgmiseks saate lugeda gruppide tegevustest lähemalt. Järjekord on võetud ühelt grupilt.

Toamängud:

Toamänge juhtis meie oma klassi õpilane Anna, kes lõbustas lapsi maffia, toolimängu ja ka tantsuvõistlusega. Mängudes õpiti üksteist rohkem tunda ennast ja ka lennukaaslasi.

Viktoriin:

Järgmise tegevusega lõbustasid Inger ja Pärtel meie paralleelklassist. Viktoriin toimus nii nagu viktoriinid ikka, aga küsimused koostasid lapsed ise. See tähendas, et kõik lapsed said rõõmustada vähemalt ühe õige vastuse üle. Lapsed koostasid küsimusi nagu näiteks mis aastal sai Eesti vabaks ja kui vana on meie kool. Kas teie teate vastuseid neile küsimustele?

Rahvastepall:

Staadionile jõudes tervitas lapsi juba kaugelt Valmari kõrvulukustav vile. Mõningase sagimise järel olid lapsed jaotatud 2 meeskonda ja mäng võis alata. Kõik andsid endast parima ja proovisid palli püüda ja vastaseid välja visata. Ühele grupile tulid kaasa elama ka meie koolivennad Valter, Gregor, Oliver I. ja Taavi a-klassist. Rahvastepalli lõpus märkasid lapsed hoovi sõitnud jäätisepildiga autot ja paljude staadionil viibinud laste mõtted liikusid jäätisele.

Aardejaht:

Kui rahvastepallist mõni energiaraasuke veel alles jäi, siis aardejahis tuli kiiresti joosta. Aardejahti korraldas Astrid, kes oli koos Elli ja Maxi abiga koostanud lastele mitu huvitavat küsimust. Küsimustele vastamiseks oli vaja teadmisi koolihoovi ja eelmise aasta sündmuste kohta. Näiteks küsisime, kus käidi eelmine aasta klassireisil ja kes võitis eelmise aasta maleturniiri.

Grande final:teatejookud Evaga

Lõpetuseks suundusid lapsed Eva juurde, kes korraldas lõbusaid teatejookse. Joosti niisama, aga joosti ka nii, et pidid vahepeal prääksuga kükke tegema. Kõikide sisemised jooksjad vabanesid ja möödakõndinud inimesed võisid näha täiskiirusel lippavad mudilasi. Jooksude lõpuks oli lastel keel vestil ja paljud lasid rahulikult tartaanile pikali ja nautisid kevadpäikest.

Autasustamine:

Nagu igal korralikul üritusel olid ka sellel peol auhinnad. Esmalt said kõik kommi, et kõik saaksid suu magusks. See järel tulid aardejahi tulemused. Kõik olid raja läbinud ja ajavahed olid vaid mõnesekundilised. Kui olime ära kuulnud aardejahi tulemused jõudis kätte aeg viktoriini tulemusteks. Igast grupist tuli üks parim ja ka seal edestasid võitjad teisi vaid punkti või paariga. Kõik lapsed olid väga tubli ja päeva lõpuks olime kõik õnnelikud ja suundusime tagasi tundidesse.

Aitäh korraldajatele! Aitäh osalejatele! Aitäh õpetajatele, kes lasid tunnist ära! Aitäh klassijuhatajatele Reedale ja Ailile! Aitäh ilusale ilmale!

Jääme juba põnevusega järgmist aastat ja järgmist pidu ootama.

Lõpetuseks ka mõned pildid sellest toredast päevast:

Pildid: Ell Juhani

20. aprillil käisime koos kogu lennuga teatris. Käisime Tartus Vanemuise teatris vaatamas etendust “Vennad Lõvisüdamed”

Meie hommik algas kell 8:20 kooliette kogunemisega. Sealt saime juba edasi bussi ja saime hakata sõitma. Bussisõit Tartu kestis umbes 2 ja pool tundi. Meiega tulid kaasa meie klassijuhatajad, õp. Tiia Niggulis ja kolm gümnasisti. Bussis oli kõigil lõbus olla, sest lasti muusikat ja sai niisama juttu ajada. Kes suutis see magas ja mõned üritasid ka raamatut lugeda.

Tartusse jõudes viidi meid esmalt kohvikusse Shakespeare. Saime friikartuleid vorstikestega ja morssi. Lõunalauas saime ajada juttu ja nautida einet.

Kui olime einestamise lõpetanud jalutasime teatrimajja. Andsime oma joped-mantlid ära garderoobi ja suundusime piletite järgi. Piletid saime oma klassijuhataja käest. Suundusime saali ja algas etendus.

1. vaatus:

Esimene vaatus rääkis Karli ehk Korbi ja Joonatani surmast ning nende minekust Nangijaalasse, müstilisse võlumaailma. Poisid olid surnud noorelt, kes tulekahjus, kes haigusest.  Nangijaalas oli kõik võimalik. Näiteks kui sa olid eelmises elus olnud haige, olid sa Nangijaalas täiesti terve. Karl, kes oli eelmises elus olnud kõverate jalgadega haige poiss, sai Nangijaalas vabalt ringi joosta. Nangijaala oli jaotatud kaheks piirkonnaks: Kirsi- ja Kibuvitsaoruks. Joonatan ja Karl elasid vabas Kirsiorus. Kibuvitsaoru oli vallutanud kuri diktaator Tengel, kes soovis kogu Nangijaala oma võimu alla haarata.  Peagi tuli välja, et Kirsiorus elab reetur, keda ei huvita vabadus. Paljud Sofia tuvid sõnumitega olid surnud läbi reeturi vibunoolte. Kui Joonatan teatas Karlile, et läheb Kibuvitsaorgu Orvalit vabastama otsustab Karl, et tema koju ei jää ja ratsutab Joonatanile järgi. Mägedes kohtab ta Tengeli sõdureid ja kuuleb pealt, kes on tegelik reetur. Karli õnnetuseks kuulevad Tengeli sõdurid teda ja ähvardavad teda tappa. Kibuvitsaorgu jõudes mängib üks vana mees Karli vanaisa ja päästab ta surmast. Tuleb välja, et see mees on ka ta venna varjaja. Vennad on õnnelikud üksteise nägemise üle ja lõppeb esimene vaatus.

Vaheajal saime teatrimajas ringi jalutada ning soovijad said ka kohvikus käia. Jagasime ka oma muljeid esimese vaatuse kohta ja jäime huviga teist vaatust ootama.

2. vaatus

Teine vaatus algas Tengeli kohtumõistmisega. Joonatan ja vana mees, kelle nimi oli Mattias kuulasid õudusega Tengeli plaane. Hiljem oli Joonatan kuskilt saanud Tengeli sõdurite vormi ja lootis tänu sellele linnast välja saada. Joonatan ja Karl lahkusid linnast ja läksid Orvalit vabastama. Katla koopas vabastati Orval ja põgeneti. Tee peal kohtus Karl Sofia, Huberti ja Jossiga. Seltskond väitis, et läheb Jossi juhtimisel Kibuvitsaorgu vabastama. Karl avaldas neile, kes on päris reetur. Reetur, kelle nime ma hetkel ei maini, sest ehk lähed ise etendust vaatama, põgenes ja ülejäänud seltskond jätkas teekeonda. Käes oli lahing. Lahingus hukkusid mitmed sõdurid. Karl ja Joonatan suundusid peale võidetud lahingut ja Tengeli kukutamist Katlat hävitama. Katla koopas toimus lahing, milles Joonatan sai haavata. Vennad nägid, et ainus võimalus pääseda on hüpata kaljult alla ja minna järgmisse võlumaailma.

Peale etendust tegime teatri ees pildi ja suundusime bussi. Bussis saime teada toreda üllatuse. Me saime minna 45-minutiks Lõunakeskusesse. Lõunakeskuses suundusime kõik eri kohtadesse. Osad läksid sööma, osad poodidesse ja mõned jalutasid lihtsalt ringi. Hiljem bussis saime etendusest rääkida ja taas kõlas muusika. Vahepeal hakkasid bussi tagaotsast liikuma ka erinevad esemed, nagu näiteks vürtsikas sealihakonserv ja tühi kaljapudel. Umbes kell 17:30 jõudsime Tallinna ja saime vaikselt koju suunduda, et järgmiseks päevaks välja puhata.

Meie muljed etendusest olid vägagi positiivsed. Kõigile meeldis etendus, kellele kostüümid, kellele lavakujundus. Kirjandustunnis arutasime etendusest ka pikemalt.

Hiljuti toimus uhke teaduspäeva aktus, kuhu olid kutsutud parimate tulemustega olümpiaadilised. Meie klassist käisid Maxi, Oliver Täht, Astrid ning Ell. Peale aktust leidis aset pidulik tordi söömine.