143a

Ka sellel õppeaastal on meie klassi õpilased olnud olümpiaadidel ning ainevõistlusel edukad.

Bioloogiaolümpiaad

Miia Saar- koolivooru I koht
Liisi Vidder koolivooru II koht ja piirkonnavooru III-IV koht
Pärle Kupits- koolivooru III koht
Martin Pukk- koolivooru III koht ja piirkonnavooru I koht

Emakeeleolümpiaad

Pääsesid piirkonnavooru edasi Liisi Vidder ja Elinora Eks

Matemaatikaolümpiaad

Hendrik Jaska- koolivooru I-III koht, piirkonnavooru II-X koht ja lõppvooru II järgu diplom
Martin Pukk- piirkonnavooru II-X koht ja lõppvooru II järgu diplom

Geograafiaolümpiaad

Johanna Sternfeld- koolivooru II koht
Kaur-Mattias Kuuskme- koolivooru III koht
Ako Monticelli- piirkonnavooru IV-V koht ja lõppvooru III järgu diplom

Muusikaolümpiaad

Sandra Victoria Noor- koolivooru II koht ja parima omaloomingu esitaja
Liisi Vidder- koolivooru III koht

Õpioskuste olümpiaad

Meie klassi tiim- koolivooru I koht ning piirkonnavooru I koht
Tiimis olid Karolin Tiivel, Elo-Mirt Oja, Pärle Kupits, Oliver Luik ja Hendrik Jaska.
Koolivoorus aitas tiimile kaasa ka Jakob Sang.

Inimeseõpetuse olümpiaad

Elo-Mirt Oja- koolivooru III koht ja piirkonnavooru I koht

Känguru

Ako Monticelli 29. koht
Hendrik Jaska- 46. koht

Astronoomia lahtine võistlus

Martin Pukk- 8.-9. klassi arvestuses III koht

Nuputa

Hendrik Jaska- lõppvooru II koht

Loodusteaduste olümpiaad

Hendrik Jaska- 7. klasside arvestuses piirkonnavooru VII koht
Martin Pukk- 7. klasside arvestuses piirkonnavooru X koht

Palju õnne kõigile heade saavutuste eest!

Tulemused kogus kokku Oliver

17. mai oli natukene teistmoodi päev. Esmalt tulime 10:45 kooli inglise keele tasemetööd tegema. Tasemetöö jaoks oli meil aega kuni 12:15ni, kuid enamus lõpetas töö vähem kui 1 tunniga ning said edasi minna sööma. Kui kõik olid ära jõudnud süüa, liikusime Georg Otsa tänavale ning saime juba varsti minna bussi ja sõita Rakverre, kus pidid meid ootama mitmed huvitavad tegevused.

Politseimuuseum

Esimesena külastasime lennuga Politseimuuseumit, kus saime käia mitmetes erinevates töötubades. Nende hulgas olid peamaja, kus saime teada natuke politseitöö ja ajaloo kohta, kohtulabor, kus õppisime ja praktiseerisime kohtumeditsiini, eriüksuse töötuba, seal saime harjutada oma sihtimist ja reaktsiooni ning siseõu, kus saime ise ringi vaadata ja tutvuda politsei sõidukitega.

Linnus

Kui olime 1 politseitöötoa läbi käinud, läksime väikese seltskonnaga Rakvere Linnusesse. Meid võeti seal lahkelt vastu ühe toreda giidi poolt, kes viskas häid nalju ning rääkis põnevaid lugusid linnusest ja selle minevikust. Alustasime alkeemia tunniga, kus õppisime tegema musta püssirohtu, mida me hiljem ka põletasime ning saime näha, kui ohtlik see tegelikult oli. Järgmised tegevusedki olid linnuse hoovis. Läbisime vanaaegse noorte rüütlite harjutuse ning lasime vibuga. Samuti sõitsime pisikese puidust hobusega, mis oli väga lõbus. Käisime vanas valvetornis, rääkisime selle ehitusest ning lõpuks läksime ka piinakambrisse ja põrgusse. Õnneks jõudsime tervelt välja, kuna olime vahetult enne minekut lugenud piiblist palve ning olime kaitstud. Enne sööma minekut oli meil veel veidi vaba aega, et tutvuda linnuses elavate loomadega ning nautida imeilusat vaadet kindluse müürilt. Väga põnev ja hariv teekond oli see kindlasti meile kõigile.

Saime töötubadest palju uusi ja huvitavaid teadmisi ning kogemusi ning täname väga Eesti Politseimuuseumit ja Rakvere Linnust.

Pärast muuseumi käisime kõik koos Berliini Trahteris söömas ja saime kuni teatrini linnas vaba aega nautida.

Teater

Käisime ka Rakvere teatris vaatamas etendust ,,See kõik on tema”.
Etendus räägib ema ja poja vastuolulistest suhetest tänapäevases internetiga maailmas.
Pärast isa surma üritab ema suhteid soojendada oma enesesse sulgunud pojaga. Ema loob endale Facebooki konto tüdruku nimega ning asub oma pojaga konakti, kuid iga liigutus ja väike viga viib lähemale kaosele pannes kaalule ema ja poja omavahelise suhte.

Üldine tagasiside oli väga hea ja mõistame nüüd paremini tänapäevaseid probleeme, aga ka lahendusi. Suur tänu Rakvere teatrile ja näitlejatele.

Teksti kirjutasid Kaarel ja Liisi

Toimus iga-aastane käsitöö ja tehnoloogia vahetus, kus poisid läksid kööki ning käsitöö klassi ja tüdrukud tegelesid puutööga.

Tüdrukud said ülesande teha puidust valgusti. Esimesena pidi välja mõtlema millist valgustit keegi soovib teha ja siis tuli teha kavand. Kõikide ideed olid erinevad ja omamoodi põnevad. Peale kavandi valmimist pidigi hakkama valgustit tegema ning kõik said väga hästi hakkama. Õppisime mitmeid uusi asju ja saime ka kogemust. Meil oli lõbus ning lõpptulemus tuli hea.

Poisid läksid kööki, aga seekord uutes tiimides. Iga tund tegime köögis maitsvat soolast toitu ning magustoitu. Enamasti anti meile retseptid kätte, aga viimase tunni jaoks saime ise retseptid valida. Pärast viimast tundi köögis suundusime käsitööklassi. Seal saime ülesande teha lauamäng teemal “Kodu”. Ülejäänud asjades anti meile vabad käed. Kõik lauamängud tulid välja erinevad nii mängulaua, -nuppude, -kaartide, -reeglite, valmistamisviiside kui ka logo poolt.

Tekstid kirjutasid Sandra Victoria ja Jakob

Meie klassi viimane õppekäik oli Silmale, kus meil oli lihtne ja huvitav programm. Esiteks me vaatlesime natukene erinevaid linde ja kuulasime ka nende laule. Peale seda oli meil inglise keeles mäng, mida nimetatakse ka kui aardejaht. Pidime saama tähtedest kokku ühe linnu nime, konks oli selles, et linnu nimi oli inglise keeles. Peale mängu oli väike söögipaus ja mängisime mõne klassikaaslasega ukakat. Oli aeg minna tuppa, kus saime endale tahvelarvutid, milles oli linnumääraja ja pidime arvama ära, mis lind on ekraanil. Linnumäärajasse sai sisestada erinevaid kategooriad nt linnu värvus, noka värvus jne. Saime Silmalt suure kogemuse lindude osas. Ma usun, et see kogemus jäi kõigile meelde ja usun, et need linnud keda määrasime jäid ka meelde!

Jutu kirjutas Kaur-Mattias

4. aprillil oli meie koolis teaduspäev. Meie klassis käisid Saskia Põldmaa ja Mart Kuurme loengut pidamas astronoomiast. Saskia rääkis kõigepealt sellest, miks tuumareaktorid helendavad, tuli välja, et vees olev valgus liigub aeglasemalt kui mõned osakesed ja sellepärast see helendabki. Siis ta hakkas rääkima valguse kiiruse ajaloost. Kõige esimene teadlane, kes mõtles valguse kiirusest oli Galileo Galilei, aga ta ei osanud seda tõhusalt mõõta. Lisaks rääkis Saskia meile huvitava jutu Taani teadlase Ole Rømeri vaatlusest, kus ta arvutas välja Jupiteri kuu aasta pikkuse. Peale seda saime ise ka Saskia abiga välja arvutada valguse kiirust samamoodi kuidas Ole Rømer ja saime teada ka miks tema arvutused olid natukene valed.

Järgmisena tuli loengut pidama Rasmuse isa Kalev Roosiväli, kes rääkis ettevõtlusest ja selle  alustamisest. Ta rääkis meile kuidas ta oma firmade ideede peale tuli ja kuidas ta üldse neid alustas. Peale seda sellest, kuidas eelarvet ennustada. Ta rääkis ka, et firma alustamine ei ole kõigile ja see vajab palju tööd. Pärast tegi ta meile ka väga lõbusa kahoot’i. Küsimused olid selle kohta, et kas mingi firma tegevuseks on tootmine, teenindus, kaubandus või kõik kolm. Trikiga küsimused olid need, kus firma tegi kõike kolme. Lõpus said esimesed kolm kohta ka auhinna. Tublid olümpiaadidel ja võistlustel osalejad said osaleda ka aktusel, kus Toomas Hendrik Ilves pidas kõne. Peale aktust läksime alla sööklasse torti sööma.

Teksti kirjutas Hendrik

15. märtsil õnnestus kõigil soovijatel meie klassist külastada Rahvusooper Estonia kostüümikavandamise töötuba. Saime veeta tunnikese kostüümikunstnik Reili Evartiga, kes rääkis meile, kuidas sünnivad ooperite, balletide ja teiste lavastuste liikide kostüümid, enne kui need lavale jõuavad.
Esmalt tutvustati, kuidas luuakse kostüümide kavandite idee, mille nimel kostüümikunstnik loeb lavastuse sisust näiteks raamatuid, kui see on olemas loodava etenduse kohta, otsitakse pilte ja muud informatsiooni erinevatest infoallikatest. Meile toodi näide balleti “Anna Karenina” ja opereti  “Orpheus põrgus” kostüümide sünniloost. Järgmine protsess on õigete värvitoonide leidmine, mis võiks sobituda teose ja kostüümidega, tehakse esmased visandid, mida hakatakse järjest paremaks tegema, kuni lõpliku sobivuseni välja. Vaadatakse üle varasemad valmis kostüümid ning otsitakse laost kangavarud, mis võiks sobida kavanditega. Kindlasti on ka neid vaja muuta, kas siis näiteks mingite detailide ümber tegemise või üle värvimisega. Kui midagi jääb ikkagi puudu, siis peab hankima vajamineva materjali. Kui kavandid on lõplikult kosüümikunstniku poolt valmis ja lavastajaga kooskõlastatud ning vajalik materjal välja valitud, asuvad osavad juurdelõikajad ja rätsepad neid meisterdama. Osa protsessist on ka lavastuses osalejate kostüümiproov.
Selline tutvustav töötuba loodava etenduse lavatagusest protsessist näitab, kui palju erinevaid spetsialiste on lavastuse valmimisse kaasatud ja nad kõik peavad ühiselt pingutama, et kostüümis näitleja saaks laval särada.

Teksti kirjutas Eleanor

Koolinoorte teatripäeval, 15. märtsil, oli erakordne võimalus minna Rahvusooper Estonia korraldatud grimmi töötuppa. Esmalt räägiti, mida see töö endast kujutab. Siis alustas grimeerija meigiga, mille ta tegi meie klassiõele Irisele. Ta näitas samm-samm haaval, kuidas midagi tehakse ja mis järjekorras. Samuti saime nuusutada ja lähemalt uurida liimi, millega liimitakse külge kõrvad, nina jpm. Grimmi tegemise ajal rääkis grimeerija, kuidas nad teevad kõik parukad jt asjad ise. Kui grimm valmis, oli Iris doktorist pöialpoiss ja täiesti muutunud. Kõige lõpus rääkis grimeerija oma töö kogemusest ning kuidas näitlejad peavad alati õigel ajal lavale jõudma, ükskõik kui hilja nad grimmituppa saabuvad.

Teksti kirjutas Anniliis

10. märtsil peeti Jõgeval 26. Alo Mattiisenile pühendatud muusikapäev. Sellel aastal osales ka meie klassi ansambel (Liisi, Maria, Elinora, Miia, Pärle, Johanna, Sandra ja 6. klassist ka Oliver ja Henry), mis sai 6.-7. klassi arvestuses 2.-3. koha. Tavaliselt on konkurss kahepäevane, kuid seekord jõudsid kõik ansamblid ühe päevaga lauldud. Peale esinemist jäid mõned meist veel edasi vaatama teisi laule ja autasustamist. Kokkuvõttes oli väga tore päev ja sai palju häid laule kuulata.

Teksti kirjutas Pärle

23. veebruaril oli viimane koolipäev enne vaheaega. Tunde toimus vaid 4 + klassijuhatajatund kuna kooli pidi tulema president Alar Karis. Vabariigi aastapäeva aktus toimus nagu tavaliselt õues. Direktor pidas kõne ning jagati olümpiaadide parimatele tänukirju. Traditsiooniliselt lauldi regilaulu, mis on pühendatud vabariigi aastapäevale. Vahelduseks tantsisid ka 1. klasside lapsed. Enne aktuse lõppu saime tantsida ka kaerajaani. Peale aktust saimegi minna kauaoodatud vaheajale.

Teksti kirjutas Oliver

21. veebruaril käisime klassiga mäesuusa päeval Kiviõli suusakeskuses. Lõuna paiku jõudsime mäele ja saime 3 tundi ilusa päikesepaistelise ilmaga mäest alla lasta. Pärast einestasime kohvikus ja jagasime muljeid. Oli tore klassiga mäel aega veeta!

Jutu kirjutas Stella